Eesti Ornitoloogiaühing valis 2011. aasta linnuks suitsupääsukese. Valiku põhjuseks on rahvuslinnu  arvukuse jätkuv langus viimase kümnendi jooksul.
Ornitoloogide hinnangul on pesitsevaid  suitsupääsukesi jäänud Eestis iga aastaga aina vähemaks, mistõttu peab Eesti rahvuslinnule ja ornitoloogiaühingu vapilinnule pöörama suuremat tähelepanu.

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel loendasid Eesti linnuhuvilised esialgsete tulemuste järgi vähemalt 67 000 lindu 110 liigist.

2010. a  sügisel kutsub Eesti Ornitoloogiaühing taas ülikoolides tegutsevaid ornitolooge jagama linnuhuvilistega oma värskeid avastusi. Ettekannete sarjas „Ülikoolid ühingusse!“ kõnelevad linnuteadlased oma uuematest tulemustest ja avavad teadustöö köögipoolt. Ettekanded on lihtsas keeles ja arusaadavad igaühele. Oodatud on kõik huvilised.

Eesti linnuharulduste komisjon on taas mõned otsused ära teinud, olulisemad otsused on järgmised:

Vaatluste kinnitamine:

Uue liigina lisandus Eesti linnuliikide nimekirja stepipistrik (Falco cherrug). Mai keskpaigas tekitas Eesti linnuvaatlejate hulgas elevust stepipistrik, kes oli Ungaris saatja selga saanud. Lind viibis Eestis 2 päeva, aga kellelgi teda näha ei õnnestunud. Ungarist on täpsed andmed nüüd laekunud ja HK kinnitas kokku 7 kohta, kus linnu saatja signaal registreeriti:

Viimases numbris:

• Linnuharuldused Eestis 2009: Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr 8.
• Sügisränne Põõsaspeal 2009. aastal
• Talvitamine või talvitumine?

Loe lähemalt www.eoy.ee/hirundo

Eesti linnuharulduste komisjon (HK) olulisemad pärast 19.04.2010 tehtud otsused on järgmised:

Eesti liiginimekirja kanti 2 uut liiki:
kääbuskotkas (Hieraaetus pennatus)
15.05.2010 Tusari, Läänemaa (Esko Matikainen, Harri Högmander, Heikki Setälä), sama lind ka 15.05.2010 Vaisi, Läänemaa (Mika Bruun) (Foto).
stepikiivitaja (Vanellus gregarius)
20.-27.06.2010 Luuri, Pärnumaa ad. (Leili Mihkelson jpt.) (Foto).

3.-4. aprillil toimunud linnuvaatlustest laekus Eesti Ornitoloogiaühingusse 140 nimekirja Eestist ja üks Türgist, viimase vaatlused ei kajastu tabelis. Linnuvaatlustega oli seotud nendel päevadel üle 370 inimese. Vaatamata hilisele kevadele ja vihmastele vaatluspäevadele vaadeldi üle 160 000 linnu, vähemalt 151 liigist. Kokkuvõtte koostamisel on välja jäetud mõned nimekirjades esitatud liigid, millised suure tõenäosusega ei olnud meile veel saabunud ja kellede määramisel on lihtne eksida.

Värske lehe avalugu räägib Eesti linnukaitse algusest, pikem kirjutis on metsisest, tema kaitsest ja uurimisest. Lisaks tavapärased uudised, raamatututvustus ja nuputamisnurk.

Kutsume kõiki linnusõpru üles oma panust andma pesitsevate punaselg-õgijate loenduses, et täiustada meie teadmisi selle linnu elupaigavaliku ja arvukuse kohta. Kaasalöömiseks tuleb huvilistel valida endale meelepärane, vähemalt 5 km pikkune loendusrada. Räda läbitakse ühe korra ajavahemikus 1.06-30.06. Loendustransekti valikul peaks arvestama, et ühe biotoobi pikkus oleks vähemalt 3 km.

Linnuatlase välitööd on läbi saanud, kuid Eesti Ornitoloogiaühing vajab jätkuvalt meie kõigi panust kodumaa linnustiku uurimisse ja jälgimisse. Üks parimaid võimalusi selleks on osaleda haudelindude punktloenduste projektis, sest sealt saadud tulemused annavad meile usaldusväärset teavet kümnete liikide käekäigu kohta.