1. Väike-käosulane
Väike-käosulase laul on nagu karedahäälse aed-põõsalinnu kiirendatud sädin.

2. Tundrakiur
Tundrakiuru kutsehüüd on peenike venitatud „pssiih“.

3. Vaenukägu
Fotol näeb vaenukäole iseloomulikku must-valget saba- ja tiivamustrit.

4. Võsa-ritsiklind
Kõikide ritsiklindude saba on ümara tipuga (äärmised tüürsuled on keskmistest selgelt lühemad). Võsa-ritsiklinnu sabaalune on tumedate tähnidega.

5. Kõvernokk-rüdi
Fotol on noorlind. Olulistest tunnustest on näha ülapoole soomusjas muster ja bee˛i varjundiga rind.

Sulge

1. Rootsiitsitaja
Rootsiitsitaja lühike pausidega hakitud laul kõlab „tsri, tsi, tsüli, tsri“ või „tsri, tsjüit, tsiriri“.

2. Musträstas
Musträstas häälitseb sageli „tjak-tak-…“, mis ärevuses läheb üle lõikavaks metalseks kigistamiseks „kigigi…“.

3. Soorüdi
Fotol on mustatähnilise alapoolega noorlind.

4. Tamme-kirjurähn
Tamme-kirjurähn erineb suur-kirjurähnist väiksemate mõõtmete, alati üleni punase kiiru, mittetäieliku haberiba, triibuliste kehakülgede ja roosaka sabaaluse poolest.

5. Aed-põõsalind
Aed-põõsalinnul puuduvad silmatorkavad tunnused. Siiski märkab lähedalt vaadates külgkaelal iseloomulikku halli laiku.. Ka valge silmarõngas on üks iseloomulik tunnus.

Sulge

1. Käblik
Käbliku laul on nii väikese linnu kohta uskumatult vali. Väga väikese linnu kohta on käbliku laul uskumatult vali. Laul on kõlav, pikk, kiirerütmiline ning sisaldab iseloomulikke trillerdusi ja tärinat.

2. Kaelus-turteltuvi
Kaelus-turteltuvi mängulaul on kolmesilbiline „ku-kuu ku“, tavaline häälitsus on ka naerukajakat meenutav „krääh“.

3. Kägu
Kägu on sale, pikasabaline halli ülapoolega lind. Fotol on veidi näha ka iseloomuliku peene tumeda viirutusega kõhtu.

4. Lepalind ehk aed-lepalind
Fotol on emane lepalind, kelle tunneb ära punakaspruuni saba, hallikaspruuni ülapoole ja heleda kreemikasruuge alapoole järgi. Must-lepalinnu emaslind on hallim ja märgatavalt tumedama alapoolega.

5. Aul
Fotol on sukelduv isaslind, kelle tunneb ära must-valge sulestiku ja pikkade keskmiste sabasulgede järgi.

Sulge

1. Tutt-tiir
Tutt-tiiru lennuhäälitsus on kare ja kriiksuv „krierlik“.

2. Mustvaeras
Mustvaera isaslinnu häälitsus on mahe vile „pjü“ või „kjü“, mida kuuleb ka vaiksetel kevadöödel üle sisemaa põhja poole lendavatest rändeparvedest.

3. Karkjalg
Ehkki fotol on vaid väike osa linnust, on määramiseks vajalikud tunnused hästi näha. Ühtegi teist pika peenikese musta noka ja valge nokaümbruse ning must-valge sulestikuga lindu peale karkjala Eestis ei leidu.

4. Rägapart
Fotol on lendav rägapardi paar. Vasakpoolsel emaslinnul on näha iseloomulik valge küünartiiva tagaserv, isaslinnul on hästi näha ka liigiomane lai valge kulmutriip.

5. Aed-roolind
Tiigi-, soo- ja aed-roolinnu eristamine fotolt või käest ei ole lihtne. Aed-roolinnu tiib on võrreldes teistega lühem ja ümaram (servmine laba-hoosulg ei ulatu tiiva tipuni) ning laba-hoosulgede üleulatuvus on lühem (laba-hoosuled ei ole küünra-hoosulgedest väga palju pikemad). Aed-roolinnu alanokk on tavaliselt ähmase tumeda tipuga. Tiigi- ja soo-roolinnu laba-hoosulgede üleulatuvus on selgelt pikem. Soo-roolind on rohekama tooniga kui tiigi-roolind. Tiigi-roolinnu päranipuala on punapruuni tooniga ning nokk võrreldes soo-roolinnuga pikem.

Sulge

1. Ristpart
Ristpardi isaslinnu mänguhäälitsus on piiksuv vilerida, emaselt kuuldub valjemat kaagutamist „ak-ak-akakakak…“.

2. Kaelus-kärbsenäpp
Kaelus-kärbsenäpi laul on siristavate ja siutsuvate vilede jada. Liiki on lihtne määrata pidevalt (ka laulu algul) korratava kutsehüüu „iiih“ järgi.

3. Tõmmukajakas
Fotol on teise kalendriaasta lind, kelle selg on veel pruunikas. Merikajakast eristab tõmmukajakat saledam keha ning peenem nokk.

4. Vööt-põõsalind
Fotol on noorlind. Näha on iseloomulikke ähmaseid vööte alakõhul ja sabapealsel.

5. Tiigi-roolind
Tiigi-, soo- ja aed-roolinnu eristamine fotolt või käest ei ole lihtne. Aed-roolinnu tiib on võrreldes teistega lühem ja ümaram (servmine laba-hoosulg ei ulatu tiiva tipuni) ning laba-hoosulgede üleulatuvus on lühem (laba-hoosuled ei ole küünra-hoosulgedest väga palju pikemad). Aed-roolinnu alanokk on tavaliselt ähmase tumeda tipuga. Tiigi- ja soo-roolinnu laba-hoosulgede üleulatuvus on selgelt pikem. Soo-roolind on rohekama tooniga kui tiigi-roolind. Tiigi-roolinnu päranipuala on punapruuni tooniga (see on ka fotolt näha) ning nokk võrreldes soo-roolinnuga pikem. Tiigi-roolinnu küüniste ülapind on enamasti tume, soo-roolinnul aga heledam kollakas.

Sulge