1. Rootsiitsitaja
Rootsiitsitaja lühike pausidega hakitud laul kõlab „tsri, tsi, tsüli, tsri“ või „tsri, tsjüit, tsiriri“.

2. Musträstas
Musträstas häälitseb sageli „tjak-tak-…“, mis ärevuses läheb üle lõikavaks metalseks kigistamiseks „kigigi…“.

3. Soorüdi
Fotol on mustatähnilise alapoolega noorlind.

4. Tamme-kirjurähn
Tamme-kirjurähn erineb suur-kirjurähnist väiksemate mõõtmete, alati üleni punase kiiru, mittetäieliku haberiba, triibuliste kehakülgede ja roosaka sabaaluse poolest.

5. Aed-põõsalind
Aed-põõsalinnul puuduvad silmatorkavad tunnused. Siiski märkab lähedalt vaadates külgkaelal iseloomulikku halli laiku.. Ka valge silmarõngas on üks iseloomulik tunnus.

Sulge

1. Käblik
Käbliku laul on nii väikese linnu kohta uskumatult vali. Väga väikese linnu kohta on käbliku laul uskumatult vali. Laul on kõlav, pikk, kiirerütmiline ning sisaldab iseloomulikke trillerdusi ja tärinat.

2. Kaelus-turteltuvi
Kaelus-turteltuvi mängulaul on kolmesilbiline „ku-kuu ku“, tavaline häälitsus on ka naerukajakat meenutav „krääh“.

3. Kägu
Kägu on sale, pikasabaline halli ülapoolega lind. Fotol on veidi näha ka iseloomuliku peene tumeda viirutusega kõhtu.

4. Lepalind ehk aed-lepalind
Fotol on emane lepalind, kelle tunneb ära punakaspruuni saba, hallikaspruuni ülapoole ja heleda kreemikasruuge alapoole järgi. Must-lepalinnu emaslind on hallim ja märgatavalt tumedama alapoolega.

5. Aul
Fotol on sukelduv isaslind, kelle tunneb ära must-valge sulestiku ja pikkade keskmiste sabasulgede järgi.

Sulge

1. Väike-põõsalind
Väike-põõsalinnu laul on ühte silpi kordav lõgin, millele eelneb põõsalindudele iseloomulik sädin.

2. Kukkurtihane
Kukkurtihase kutsehüüd on väga peen ja kõrge venitatud „tsiii“.

3. Metskiur
Metskiur on välimuselt väga sarnane sookiuruga, lihtsam on neid eristada hoopis häälitsuste järgi. Kui sookiurul on tugevad triibud ka külgedel, siis metskiurul on selgemad triibud rinnal ning küljetriibud peenemad.

4. Roo-loorkull
Fotol on isaslind, hästi on näha iseloomulik kolmevärviline (pruun-hall-must) ülapool.

5. Vihitaja
Vihitaja on lühikeste jalgade ja pika sabaga kahlaja. Seisval linnul on iseloomulikuks tunnuseks valge sälk tumeda rinnaesise ning tiivanuki vahel.

Sulge

1. Pöialpoiss
Pöialpoisi laul on kõrge üles-alla liikuv rütmiline „tüi-tii-didi tüi-tii-didi tüi-tii-didi tüi-tii-didi tüi-tii-didi-tsriüh“.

2. Tuttvart
Fotol on pruunikas ja väikse kuklatutiga emaslind.

3. Tuuletallaja
Fotol on halli peaga isaslind.

4. Metskurvits
Maas kössitavat pruunikirjut metskurvitsat ei ole lihtne märgata. Teistest „neppidest“ saab teda eristada iseloomuliku peakuju ja kuklamustri järgi.

5. Koldvint
Fotol on erekollase otsaesise, näomustri, kurgualuse ja rinnaesisega isaslind. Emane koldvint on kahvatum kollakasvalge.

Sulge

1. Harakas
Seda kähisevat „kägä-gäk“ häält teeb harakas.

2. Händkakk
Händkakk on suhteliselt suur ja pika sabaga heledam hallikaspruun kakk. Nägu on tal ühetooniline kreemikashall, silmad mustad ning nokk kollane.

3. Hakk
Must nägu ja nokk, hallikasvalge silm, hall põsk ning kukal – ka portree järgi on hakk kergesti määratav.

4. Naerukajakas
Tumepruuni pea ja tumepunase nokaga kajakas on naerukajakas.

5. Kuldnokk
Kollakasvalgete tähnidega musta sulestikuga, roosade jalgade ning kollaka nokaga lind on kuldnokk.

Sulge