Rasvatihane on maailmas üks enim uuritud linnuliike, ka Eestis on rasvatihase käitumist, pesitsemist ja toitumist uuritud juba pool sajandit. Teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt – neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida. Kogu aasta jooksul tutvustab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi rasvatihase erinevaid eluaspekte käsitlevaid teadusuuringuid. Eelkõige kajastame ühest või teisest vaatepunktist laiemale lugejaskonnale huvipakkuvaid Eesti enda teadlaste uuringuid ja töid, kuid kindlasti põnevat ka mujal tehtust. Lisateave: Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Rasvatihase aastat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
08.11.2016
Jälgisin mõni päev tagasi pargis üht puukoristajat, kes oksaprakku midagi tassis. Mina ei olnud ainus […]
25.10.2016
Rasvatihase erinevaid kõlavaid laule tunnevad paljud, kuid vähesed on kuulnud seda lindu mao kombel susisemas. […]
10.10.2016
Naasmine sigimis- või talvitamisaladele sõltub õigeaegselt alustatud rändest, mille algus aga lähtub suures osas ilmastikuoludest […]
27.09.2016
Osa lindudest lendavad talvitama kaugetesse lõunamaadesse, teised aga ei võta vaevaks pika teekonna läbimist ning […]
20.09.2016
Sügise edenedes muutuvad ööd pikemaks ning linnades lülitub tänavalgustus tööle üha varem. See kumab […]
30.08.2016
Hoolimata sellest, et hulgakesi koos toituvatel lindudel on kergem ohtu silmata ja hoiatushüüd teele lasta, […]
15.08.2016
Kellele siis ei meeldiks kevadhommikul koduhoovis laulev kuldnokk või rasvatihane. Sihipärane pesakastide ülesse panemine aedadesse […]
18.07.2016
Elusorganismide kasv, areng ja edasine käitumine sõltuvad nii keskkonnast kui ka isendi füsioloogilisest seisundist, millest […]
05.07.2016
Õõnelindude, sealhulgas ka tihaste pojad on suhteliselt hästi kaitstud kiskjate eest, kuid nende pesadest võib […]