Rasvatihaste käitumine sotsiaalvõrgustikus

20.01.2016

Mõned inimesed soovivad pidevalt kogeda huvitavat ning on avatud kõigele uuele. Isiksuseomaduste mõju erinevatele eluaspektidele on viimasel kümnendil põhjalikult uuritud ka rasvatihasel ning leitud, et ka lindude hulgas esineb erinevaid isiksusi. Isendeid jagatakse laias laastus reaktiivseteks – nemad on julged, agressiivsed ja uurivad – ning proaktiivseteks ehk ettevaatlikeks, tagasihoidlikeks ja vähem-uudishimulikeks. Võib ka öelda, et reaktiivsed enne ütlevad ja alles siis mõtlevad, proaktiivsed aga mõtlevad ning alles siis ütlevad.

Inglismaal Oxfordi lähedases Wytham’i metsas on rasvatihaseid uuritud juba 60 aastat. Piirkonna tuhatkond rasvatihast on märgistatud nii rõngaste kui kiipidega olles kergesti jälgitavad ka talvisel perioodil. Nende lindude abil uurisid teadlased, kuidas käituvad erineva isiksusega rasvatihased talvistes toitumissalkades ja kas nad kasutavad nn sotsiaalvõrgustiku informatsiooni edukamaks toitumiseks. Loomulikult ei kasuta linnud internetivõrgustikke, vaid infot, mida saadakse erinevate parvede ja isendite liikumisest. Talvisel ajal seostub selline info eelkõige toiduga – teabe efektiivsem tarbimine tagab kiirema kõhutäie.

Uuringu käigus püüti 221 lindu ja määrati katseruumis nende isiksuseomadused (vt analoogset katseruumi 4. jaanuari Osoonist). Talveks paigutati metsa 65 söögimaja, mis registreerisid automaatselt kiibistatud lindude külastused. Kokku külastasid linnud toidumaju talve jooksul üle 3,3 miljoni korra.

Läbiviidud uuringust selgus, et isiksuse omadused ei mõjutanud lindude toitumist. Küll aga toitusid ökonoomsemalt vanalinnud, liikudes keskmiselt toidumajade vahel 1,36 km, noorlinnud aga 4,18 km. See viitab kogemuste või dominantsuse olulisusele, mis võimaldab vanalindudel toituda väiksemal alal. Noorlinnud hoidsid toitu otsides ka rohkem salkadesse kui vanalinnud.

Isendite liikumine salkade vahel näitas, et uurivamatel isenditel oli rohkem sotsiaalseid kontakte kui vähem-uurivatel ning ka nende seotus salkadega oli nõrgem – nad liikusid märksa sagedamini ühest salgast teise. Vähem-uurivad isendid liitusid tõenäolisemalt teiste, reeglina omasuguste isenditega. Seega oli aktiivsetel isenditel palju sotsiaalseid kontakte, mis olid aga pidevalt erinevate salkade vahel liikumise tõttu nõrgad. Vähem-uurivatel isenditel oli seevastu vähem kontakte võõrastega, kuid olemasolevad sotsiaalsed suhted oma salga liikmetega olid tugevad. Ökoloogilisest vaatepunktist on aktiivsed isendid olulised salkadevahelised info levitajad, kelle kaudu toimub halvemal juhul ka kiire haiguste levik. Sotsiaalselt ühtehoidvate isendite tõenäosus kogeda negatiivseid mõjusid on küll väiksem, kuid samas võivad nad ilma jääda olulisest parematele toitumisaladele juhatavast infost. See uuring on üks esimesi tõestamaks, et senised teoreetilised mudelid loomade sotsiaalvõrgustike kohta töötavad ka päriselt suurtes looduslikes populatsioonides.

Kas ei tundu, et inimeste sotsiaalsed suhted nii tavaelus kui sotsiaalvõrgustikes on üsna sarnased?

Aplin L.M. et al. 2013 Individual personalities predict social behaviour in wild networks of Great Tits (Parus major). Ecology Letters 16: 1365–1372. doi: 10.1111/ele.12181

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Marko Mägi, marko.magi@ut.ee.