Aialinnupäevik 2016 on avatud 1. märtsist 2. oktoobrini!

Millest alustada?

  1. Esmalt pane paika oma vaatluskoha (aia) piirid. Reeglina ühtivad vaatluskoha (aia) piirid krundi piiridega ja vaatluskoht on ümbritsetud piirdeaiaga. Aga kui su krunt hõlmab ka metsa, niitu, istandust ja/või põllumaid, siis need alad peavad jääma vaatluskohast (aiast) välja. Vaatluskoha (aia) piiriks võivad olla hekid, puudealleed, kraavid, jõe- või järvekallas, aga samuti hooned jm silmatorkavad objektid. Need sobivad piiriks ka siis, kui piirdeaeda pole.
  2. Alusta oma suvise aialinnupäeviku täitmist!
  3. Vaatluste jooksvaks üles märkimiseks saab kasutada aialinnupäeviku ankeete, mida saab vastavalt vajadusele välja printida. Hiljemalt 2. oktoobriks tuleb aga kõik need paberile kirjutatud vaatlused ikkagi üles märkida oma veebipäevikusse.

Mida peaks teadma veebipäevikust?

  1. Aialinnu veebipäevikut saab alustada siin!
  2. Pärast enda meiliaadressi sisestamist saadetakse meili peale unikaalne veebiaadress, mille kaudu pääsed edaspidi oma päevikut täiendama. Salvesta see unikaalne veebiaadress oma brauseris järjehoidjaks, kuid hoia ka saabunud meil alles.
  3. Aialinnupäeviku avalikus kaardilahenduses avalikustatakse vaatluskoht, kohatud liikide üldstatistika ning nimekirjad 35 viimati kohatud linnuliigi ja pesitsevate lindude kohta.
  4. Oma veebipäevikusse sisestatud andmed saab iga vaatleja endale pdf-päeviku vormis salvestada ja välja printida.
  5. Veebipäevikus on arvukalt kommentaarilahtreid. Võid neid julgelt kasutada – nii saad aastate pärastki meelde tuletada, milliseid linde sa tänavu oma aias kohtasid ja mitu paari pesitses.

Milliseid vaatlusi saab veebipäevikusse kirja panna?

Päevikusse tuleb kirja panna ainult need vaatlused, mille liigimäärangus oled täiesti kindel ja mis on tehtud ajavahemikul 1. märtsist 2. oktoobrini 2016. Erandiks on varajaste rändlindude, taimede ja putukate fenoloogilised vaatlused: näiteks kui nägid esimest põldlõokest juba enne 1. märtsi, pane kirja see tegelik vaatluskuupäev. Teistel juhtudel (nt rasvatihane) algab arvestus 1. märtsist.

  1. Kõik linnuliigid, keda sa oma vaatluskohas (aias) viibides kuuled või näed. Kirja tuleb panna iga liigi puhul esmakohtumise kuupäev ja soovi korral ka kommentaar esmakohtumise või mõne järgneva kohtumise kohta. Kirja tuleks panna mitte ainult need liigid, kes su vaatluskohas (aias) viibivad, vaid ka need, keda sa näed üle lendamas, naabri aias, kuuled eemalt soo pealt jne. Need liigid saab kirja panna ainult siis, kui sa ise oled samal ajal oma vaatluskohas (aias). Näiteks kui näed kevade esimest rabahane naabril külas olles, siis rabahane seekord kirja panna ei saa.
  2. Kõik linnupaarid igast liigist, kes su vaatluskohas (aias) pesitsevad. Pesitsuskindluse määramiseks tuleb iga haudepaari puhul alati kirja panna, millest järeldad nende pesitsemist. Selleks saad veebipäevikus teha vastava märke: kas linnupaar ehitab pesa, toidab poegi vms. Eesmärk on tuvastada kindel pesitsemine. Lisaks saab kirja panna pesa asukoha ja poegade väljalennu kuupäeva. Loe ka, kuidas linde jälgida pesakoha läheduses.
  3. Kõik kahepaiksed, roomajad ja imetajad, keda sa oma vaatluskohas (aias) kohtad. Oma aia sõstrapõõsas kohatud siil läheb arvesse. Kuid piiridest väljaspool, näiteks naabri õues olev rebane jäta tähelepanuta! Kirja tuleb panna iga loomaliigi puhul esmakohtumise kuupäev ja soovi korral ka kommentaar esmakohtumise või mõne järgneva kohtumise kohta.
  4. Taimede ja putukate fenoloogia. Siin saab kirja panna, mis kuupäeval puhkesid õide looduslikud ja aiataimed ning millal ilmusid välja esimesed putukad. Erinevalt lindudest, selgroogsetest ja kimalastest võib taimeõite ja putukate ilmumist kirja panna ka kuni 1 km raadiuses väljaspool oma aeda. Lisaks ette antud nimekirjadele võib endale meelepäraseid taimi ja putukaid nimekirja juurde lisada. NB! Õitsemise alguseks saab pidada seda, kui õis on avanenud, aga mitte veel seda, kui nähtavale on ilmunud kinnine õienupp.
  5. Aias taimeõitel kohatud kimalased. Siin saab kirja panna, milliste taimeliikide õisi erinevad kimalaseliigid sinu vaatluskohas (aias) külastavad. Kimalaste määramisel on kindlasti abiks määramislehed.

Kas kõik võivad osaleda?

Osaleda saavad kõik, kes leiavad endale sobiliku vaatluskoha (aia). Vaatluskohana võib kasutada ka enda kortermaja koos ümbritseva hooviga – mitmesuguseid linde (varblased, piiritajad jt) pesitseb ju kortermajadeski. Aga nagu teistegi vaatluskohtade puhul, tuleb esmalt paika panna oma vaatluskoha piirid.

Kuidas aialoomi määrata?

Linnud:

Linnumääraja on asendamatu. Viimastel aastatel on ilmunud päris mitmeid häid linnumäärajaid, mõned neist koguni koos heliplaadiga. Lisaks võib kasutada järgmisi veebiallikaid:

  1. Tavalisemate suviste aialindude joonised siinsamas lehel
  2. Linnud “Eesti selgroogsete” lehekülgedel – määramistekstid ja pildid
  3. Loodusõpe – määramistekstid ja pildid
  4. Loodusheli – linnuhääled
  5. Xeno-canto – kõik linnuhääled ja häälitsused
  6. Eesti Ornitoloogiaühingu Facebooki grupp – ulatuslik galerii ja kiire määramine

Imetajad:

Lisaks mitmetele hiljutistele määrajatele soovitame kasutada ka neid veebiallikaid:

Eesti selgroogsed

Loodusõpe: imetajad

Kahepaiksed:

Eesti kahepaiksete välimääraja

Kimalased:

Eesti kimalaste määramislehed

PMK: Eesti kimalased

Facebooki grupp „Meie kimalased“

Kust saab nõu küsida veebipäeviku ja lindude määramise kohta?

A) Tee telefoni või fotokaameraga foto või lindista videoklipp (sinna jäävad ka häälitsused peale!) ja küsi nõu Facebookist "Eesti Ornitoloogiaühingu“ grupist.

B) Kirjuta aed(ät)eoy.ee

Aialinnud päevikusse!