Örd, A. (toim.) 1992:
Eesti metsade kaitse ja kasutamine. Lk. 7-16. Tallinn.
Looduskaitsenõuded metsatööde tegemisel.
Ivar Etverk
Lk. 12: "Rõhutan vaid kahte kõige
ohtlikumat: suvist raiet [...] Eriti kurbade tagajärgedega on suvised lageraied (tõsi,
mitte kõigis metsakasvukohatüüpides), mille käigus suure erisurvega masinad trambivad
mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav
metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi. [...]
Otsest majanduslikku kahju põhjustab rohttaimestiku, eeskätt metsamarjade, ravim- ja
meetaimede hävitamine suvistel raiestikel. Metsamarjad ei taastu enne 10...15 aastat,
selleks ajaks on aga raiestikul juba sedavõrd tihe noorendik, et valguse puudus ei lase
seal kasvada mingitel marjadel. Väga kahjulikud on ka suvised mehhaniseeritud
vahekasutusraied, kus traktorid vigastavad kasvamajäävate puude juuri ja tüvesid ning
põhjustavad puude intensiivset kuivamist paari järgmise aasta jooksul. Väga ohtlikud on
suvised raied juurepessuohtlikes puistutes - neid võib liialdamata nimetada juurepessu
tahtlikuks levitamiseks. Esitatust peaks olema selge, et suvel tehtavate hooldus- ja
sanitaarraietega pole üldse võimalik metsade sanitaarseisundit parandada, sest iga
raiega luuakse uusi eeldusi haiguste, kahjurite ja ka tuule- ja lumekahjustuste levikuks
ning pannakse kindel alus järgmistele raietele. See on täielik ahelreaktsioon kuni
puistu likvideerimiseni."
|