Kevadsuvised raied - poolt ja vastu

17. märtsil 2000 toimunud konverentsi taustmaterjale

< Sisukorda >

 

Örd, A. (toim.) 1992: Eesti metsade kaitse ja kasutamine. Lk. 7-16. Tallinn.

 

Looduskaitsenõuded metsatööde tegemisel.

Ivar Etverk

Lk. 12:

"Rõhutan vaid kahte kõige ohtlikumat: suvist raiet [...] Eriti kurbade tagajärgedega on suvised lageraied (tõsi, mitte kõigis metsakasvukohatüüpides), mille käigus suure erisurvega masinad trambivad mulla tihedaks, vett ja õhku mitteläbilaskvaks, hävitatakse mulda toitainetega varustav metsakõdu ning halvendatakse sel teel tugevasti uue metsapõlvkonna kasvutingimusi. [...] Otsest majanduslikku kahju põhjustab rohttaimestiku, eeskätt metsamarjade, ravim- ja meetaimede hävitamine suvistel raiestikel. Metsamarjad ei taastu enne 10...15 aastat, selleks ajaks on aga raiestikul juba sedavõrd tihe noorendik, et valguse puudus ei lase seal kasvada mingitel marjadel. Väga kahjulikud on ka suvised mehhaniseeritud vahekasutusraied, kus traktorid vigastavad kasvamajäävate puude juuri ja tüvesid ning põhjustavad puude intensiivset kuivamist paari järgmise aasta jooksul. Väga ohtlikud on suvised raied juurepessuohtlikes puistutes - neid võib liialdamata nimetada juurepessu tahtlikuks levitamiseks. Esitatust peaks olema selge, et suvel tehtavate hooldus- ja sanitaarraietega pole üldse võimalik metsade sanitaarseisundit parandada, sest iga raiega luuakse uusi eeldusi haiguste, kahjurite ja ka tuule- ja lumekahjustuste levikuks ning pannakse kindel alus järgmistele raietele. See on täielik ahelreaktsioon kuni puistu likvideerimiseni."

 

 

< Sisukorda >