EESTI PÄEVALEHT 19.02.2000

Metsameestel jääb töö alles

Oliver Rand

Keskkonnaministeerium ei kavatse vastu tulla keskkonnaorganisatsioonide nõudele keelata Eestis aprillist juulini metsaraie, sest selle tulemusel kaotaks neljaks kuuks töö 40 000 inimest.

Kümmekond aastat metsaraiega tegelnud Harjumaa Jõelähtme valla Kolga küla elanik Tarmo Tamm (48) müttab Anija metskonnas koos poja Reio (21) ning Husqvarna saega iga päev kuni kaheksa tundi tööd teha, et teenida harvendusraiega oma perele elatist.

"Ega meestel külas muud tööd leida olegi," osutas Tamm. Kolme lapse isa võib aga aprillist jääda tööta, kuna keskkonnaorganisatsioonid soovivad keelata looduse kaitseks metsaraie aprillist kuni juuli lõpuni.

Anija metskonna metsaülem Ilmar Sirkas leidis, et keskkonnakaitsjate nõudmistele vastutulek kahjustaks pigem inimesi kui loodust. "Metsa on tehtud ajast-aega ning keegi pole tõstatanud küsimust, et nüüd tuleb mets mingist ajast kinni panna, sest vastasel juhul saavad linnud liigselt kannatada," viitas Sirkas.

"Kuigi raiekeeld kestaks neli kuud, pikeneks seisak puidutöötlemises veel kuu võrra, sest kogu süsteemi taaskäivitamine võtab aega," lisas Sirkas.

Keskkonnaministeerium ei kavatse metsaosakonna juhataja Andres Talijärve kinnitusel siiski looduskaitsjatele täies osas vastu tulla. "Saame küll aru looduskaitsjate soovist linnupoegi kaitsta, kuid ka inimesepoegi tuleb kaitsta," tähendas Talijärv. Tema sõnul ei luba keskkonnaministeerium kindlasti üle-eestilist raiekeeldu. "Küll võib kõne alla tulla raiekeeld mõnes õrnemas ja tundlikumas metsapiirkonnas, kus raie võiks linde või loodust kahjustada," selgitas ta.

Linnud ohust priid

Keskkonnaministeeriumi arvutuste kohaselt ei kujuta metsaraie praeguse mahu säilitamine lindudele suurt ohtu. "Kui kõik jääks nagu praegu, hukkuks metsaraie tulemusel vaid 0,5 protsenti lindudest," tõi ta näite. Talijärve väitel looks Eesti metsaraiekeeluga pretsedendi, sest ükski Euroopa Liidu maa seda ei rakenda.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni esimees Asko Lõhmus osutas, et raiekeelu osaline kehtestamine tooks kaasa palju segadust, kuna seda oleks raske metsaseadusesse kirjutada. "Samas on niikuinii 91 protsenti Eesti metsa mullastikust kahjustatud ning seetõttu peaks raiekeeld puudutama ikkagi suuremat osa Eestist," lausus ta.

Töö asemel puhkus

"Metsatöölised saaksid võtta sel ajal puhkuse, tegelda metsa istutamisega ning korrastada raiega seonduvat paberimajandust," lausus Lõhmus, kelle hinnangul võiks Eesti minna täielikule kevadsuvisele raiekeelule üle kolme aastaga.

Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees Urmas Tartes viitas, et raiekeeld laseks loodusel end efektiivselt taastoota. "Küsimus pole vaid lindudes, aga eelkõige just mullastikus, mida suvine metsaraie tugevasti kahjustab," ütles ta.

Eesti Metsatöötajate Ametiühingu aseesimees Arno Arukask märkis, et ametiühing on valmis alustama protestiaktsioone, kui raiekeeld peaks seadustatama.