Raiekeeld ja tööjõuturg

 Veiko Belials

 Eesti metsatöötajate ametiühing ei saa nõustuda täieliku raiekeelu kehtestamisega ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini.

Puudutab paljusid

Mets annab tööd paljudele inimestele. 1998. aasta andmeil töötab puidutöötlemisettevõtetes 22 100 töötajat, mööblitööstuses ja mujal klassifitseerimata tööstuses 17 600 töötajat. Sellest 17 600st on Eesti Puutööliidu hinnangul umbes 10 000–12 000 töötajat tööl mööblitööstuses.

Eesti Metsatööstuse Liidu metsa ülestöötamisega seotud liikmesettevõtetes töötab umbkaudu 600 töötajat, Riigimetsa Majandamise Keskuses üle 2000 jne. Seega puudutab raiekeeld otseselt või kaudselt vähemalt 35 000 töötajat.

Eesti Metsatööstuse Liit on väitnud, et raiete peatamine toob kaasa peaaegu kogu Eesti saetööstuse seiskamise.

Mis Eesti metsatöötajate ametiühingut sellise stsenaariumi puhul murelikuks teeb, on töötajate saatus. Probleem pole ainult metsatöölistes ja saetööstuse töötajates. Kuna saetööstus toodab lauale lisaks ka liimpuitkilpi, detaile ukse- ja aknatööstusele jne, siis tekib probleeme ka puidu- ja mööblitööstusel jne.

 Ennekõike töövõtja

Ajutine tööaeg ja/või osaliselt tasustatav puhkus, mis sellisel juhul oleks vältimatu, aga ka väiksemate puiduettevõtete võimalikud pankrotid halvendavad tunduvalt töötajate majanduslikku olukorda ja toimetulekuvõimet.

Laoseisude suurendamine (materjali valmisvarumine) enne raiekeelu kehtestamist ei ole reaalne. Ainuüksi kaks Eesti suuremat saeveskit vajavad ühes kuus kokku umbes 72 000 tm palki. Selliste koguste varumine on võimatu. Tuleb ju arvestada vähemalt viie kuu varuga – hiljemalt märtsi keskel pannakse Eestimaal teed kinni ja metsamaterjal peab selleks ajaks olema välja veetud.

Igal juhul on just töövõtjad need, kes kõige rohkem kannatavad.