Kevadsuvised raied - poolt ja vastu

17. märtsil 2000 toimunud konverentsi taustmaterjale

< Sisukorda >

 

EESTI METS 1: 23, 2000.

 

Alltoodud arvestused ja arvamused on minu kui Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori arvamised. Liit tervikuna pole jõudnud oma seisukohta avaldada.

Kui keelustatakse raied kevad-suvisel perioodil, siis:

Eesti saetööstuse seisakukulu 4 kuud = 250 miljonit EEK püsikulusid ja 30 mln. EEK saamata tulusid (rentaablusel 5%).

Metsavarumise seisakukulu eeldusel, et selle 4 kuu jooksul varutakse ainult 15% aastasest raiemahust) = 10 miljonit EEK.

Laoseisu moodustamine (s.t. et raiutakse talvisel perioodil vajalik kogus ette):

  • käibevahendite külmutamine – 400 miljonit EEK,

  • otseseid intressi kulusid ca 400 miljonit EEK, mis arvestades pankade omanikkonda viiakse riigist välja.

Ilmselt kannatavad ennekõike Eesti kapitali ettevõtted, kellel tavaliselt napib käibevahendeid.

Pealegi ei ole selge, kui palju suurenevad kulud talvisel raieperioodil, sest ilmselt hakkab tehnikat ja tööjõudu nappima, teisalt, mida teha inimeste ja tehnikaga kõnealused 4 kuud.

Ei ole eetiline tulla selliste avalduste ja plaanidega lagedale hetkel, mil on sadu miljoneid kroone kulutatud saetööstuse moderniseerimiseks ja mil investeeringud ootavad tagasimaksmist.

Samas on veel palju valdkondi, mis vajaksid täiendavaid investeeringuid – vaevalt selline avaldus kedagi investeerima julgustab.

Kas raiete keelustamise ideid propageerivad inimesed on valmis avalikult deklareerima, et neil on pakkuda alternatiivlahendusi metsatööstuse ja  -omaniku tulukasvu vähenemise vastu, või on tegemist pelgalt ühe huvigrupi avaldusega?

Ühegi avaldusega ei saa taotleda äärmust, s.t, keelata on kõige lihtsam. Selle asemel tuleks otsida kompromisse. Isiklikult arvan, et roheliste ja metsatöösturite vahel on võimalik leida lahendusi, mis mõlemaid pooli rahuldavad.

Antti Pae

 

 

< Sisukorda >