Hirundo 2/2004

Hannes Pehlak
Saateks

Lõhmus, A.
Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985-2004
Kokkuvõte: Artiklis käsitletakse röövlinnuvaatlejate ankeetküsitluse ja eriuuringute põhjal röövlindude hukkumist Eestis 1985.-2004. a. Täiskasvanud lindude ja lennuvõimeliste noorlindude (n = 615) surmade seas valdasid inimesega seotud põhjused (47%; eeskätt liiklus, elektriinid ning muud kokkupõrked ja vigastused) ning murdmine peamiselt kaljukotka, kassikaku ja kanakulli poolt (34%). Kuigi juhuandmestik alahindab looduslike põhjuste osakaalu, on inimene Eestis otse või kaude ilmselt tähtsaim surma põhjus kotkaste ja kassikaku, võib-olla ka kanakulli ja kodukaku jaoks. Pesapoegade hukkumine (n = 128) seostus enamasti toidupuuduse ja haiguste (46%, sh. kannibalismijuhud) või loodusliku pesarüüstega (30%); puuspesitsevatel liikidel kukkusid pojad sageli pesast alla (19%). Tahtlikult on viimasel kümnendil Eestis tapetud tõenäoliselt kümneid röövlinde aastas (lisaks mõni pesapoeg), kuid asurkondade seisundit see arvestataval määral ei mõjuta.
PDF

Erit, M.
Mitu korda loendada luhalinde pesitsusperioodil
Kokkuvõte: 2001.-2003. aastal loendati Alam-Pedja looduskaitsealal Suur-Emajõe luhtades haudelinde. Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata 1-4 varahommikuse korduvloenduse tõhusust 5-kordse loenduse suhtes, leidmaks minimaalset sobivat korduvloenduste arvu. Kogu haudelinnustiku ühekordse loenduse hinnanguliseks tõhususeks saadi keskmiselt 55%, kahel loendusel 80%, kolmekordsel 97%. Nelja loenduse puhul analüüsiti kahte eraldi juhtu, mil haudepaariks arvestati 1) kõik registreeritud territooriumid või 2) kahe või enama vaatlusega territooriumid. Esimesel juhul saadi hinnanguliseks tõhususeks keskmiselt 109%, teisel juhul 83%. Analüüsi põhjal selgus, et luhas on vajalik hommikuse aktiivsusega haudelinde loendada vähemalt kolm korda pesitsusperioodi jooksul. Ühe kindla liigi või lähedaste liikide arvukuse hindamisel võib piirduda ka kahe loendusega, kui need viiakse läbi liigi aktiivsuse kõrgajal.
PDF

Laurits, M., Erit, M., Kuresoo, A. & Luigujõe, L.
Kas luhalinnustiku kaardistamisel tuleb arvestada taimestiku koosseisu ja struktuuri?
Kokkuvõte: Artiklis on hinnatud luhalinnustiku levikut ja arvukust Suur-Emajõe luhtadel aastatel 2001-2003. Haudelindude kaardistamisel määrati nende levik ja arvukus 1) üldistes maastiku struktuurielementides ning 2) taimekooslustes. Üldise elupaigajaotuse (tarnastik, roostik, põõsastik jne.) arvestamisel peegeldas linnuliikide levik ilmekalt nende elupaiga-kasutust, kuid ei iseloomustanud siiski piisavalt leviku kõiki põhjusi. Taimekoosluste määramine, mis võtab arvesse ka taimestiku koosseisu ja detailset struktuuri, täpsustab liikide leviku põhjuseid, kuid on märksa töömahukam. Luhalindude seires võiks arvestada liikide üldist elupaigakasutust, kuid kaasama peaks ka niiskustaset iseloomustavaid parameetreid, mis peegeldaks taimestiku detailset struktuuri.
PDF

Eenpuu, R. & Elts, J.
Hallrästa invasioon Eestisse 2002/2003. a. talvel
Kokkuvõte: Artiklis antakse ülevaade 2002/2003. aastal toimunud hallrästaste (Turdus pilaris) talvisest sisserändest Eestisse. Invasioon algas novembri lõpul ja kestis märtsi alguseni, suurimaid parvesid (kuni 2500 lindu) vaadeldi jaanuaris ja veebruari esimesel poolel. Talilinnuloenduste andmete kohaselt on tegu viimaste aastakümnete suurima invasiooniga, kuid 2003. aastal pesitsevate hallrästaste arvukuse suurenemist ei täheldatud.
PDF

Lilleleht, V.
Lindude süsteem uueneb
Kokkuvõte: Käesolev artikkel on lühiülevaade lindude süsteemi koostamise põhimõtetest ning Euroopa Harulduskomisjonide Liidu (AERC) püüdlustest muudatusettepanekute rakendamist Euroopa ja eri maade linnunimestike koostamisel ühtlustada. Eesti Ornito-loogiaühingu juures tegutseva Linnuharulduste Komisjoni otsusega rakendatakse liidu soovitusi ka meie lindude nimestiku koostamisel. Uus Eesti süstemaatiline lindude nimestik on esitatud EOÜ interneti koduleheküljel.
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF