Hirundo 1/2004

Lõhmus, A.
Eesti röövlinnuseire 1999-2003: kanakulli kadu ja hiiretsüklite kellavärk
Kokkuvõte: Artiklis võetakse kokku 1999.-2003. a. andmed Eesti tavalisemate röövlindude asustustiheduse (19 vaatlusala põhjal) ja sigivuse kohta ning võrreldakse neid varem kogututega. Röövlindude keskmine üldtihedus oli 41 pesitsusterritooriumi 100 km2 kohta, millest viis arvukamat liiki moodustasid 69%. Võrreldes aastatega 1994-1998 oli olulisim muutus kanakulli (Accipiter gentilis) arvukuse vähenemine keskmiselt 34% võrra. Langes ka kanakulli sigivus. Üsna usaldatavad olid veel roo-loorkulli (Circus aeruginosus) arvukuse tõus ning värbkaku (Glaucidium passerinum) taandumine. Kõrvukrätsu (Asio otus) arvukus püsib alates 1980-ndate lõpust keskmiselt samal tasemel, kuid kõigub kolmekordses ulatuses ja kolmeaastase perioodiga; 2002. a. oli liigi suurim teadaolev kõrgseis (keskmiselt 5,9 pesitsusterritooriumi / 100 km2). Alates 1990. aastast korduvad kolmeaastase vahega ka uruhiirlastest toituvate liikide edukad sigimissesoonid. Röövlinnuprojekt on seni võimaldanud jälgida arvukust 16 ja sigimisedukust 11 liigil. Uute töösuundadena on alustatud pesade ja pesitsusterritooriumide digitaalse kaardi loomist ning spetsiaalset tööd haruldaste liikidega.
PDF

Leito, A., Leito, T., Õunsaar, M. & Truu, J.
Sügisrändel peatuvate sookurgede levik ja arvukus Hiiumaal ning seos põllumajandusega
Kokkuvõte: Sügisrändel peatuvaid sookurgi (Grus grus) on Hiiumaal regulaarselt loendatud alates 1982. aastast. Kurgede peatuspaigad asuvad valdavalt saare ida- ja lõunaosas, eeskätt Käina ja Hellamaa ümbruses. Koondumispiirkonnad on aastati olnud samad, kuid nende suhteline osatähtsus on varieerunud suurtes piirides. Kokku on Hiiumaal ajaperioodil 1982.-2002. a. sügiseti loendatud 960-4230 peatuvat sookurge. Üldarvukus on suurtes piirides varieerunud ning märgata on nõrka langustrendi, mis ei ole aga statistiliselt oluline. Peatuvate sookurgede arvukus sõltub olulisel määral põllumajandustootmise struktuurist ja mahust saarel. Statistiliselt olulised positiivsed seosed leiti kurgede arvukuse ning talinisu, talirukki ja odra kasvupindade vahel, kõige tugevamad olid need Hellamaa koondise puhul. Oluline negatiivne seos ilmnes suvinisu ning kaera külvipinna ja sookurgede arvukuse vahel.
PDF

Ots, M. & Paal, U.
Linnuharuldused Eestis 2001.-2002. a. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne
Kokkuvõte: Käesolev aruanne on Eesti linnuharulduste komisjoni neljas kokkuvõte meil harva ja juhuslikult esinevate lindude kohtamisteadetest. Lõplik hinnang anti 230 teatele, neist 171 aastatest 2001-2002. Teadetest kinnitati 206 (90%) ja lükati tagasi 24. Eesti lindude nimekirja lisandus viis uut liiki, samas kustutati nimekirjast kaks liiki. Tõestati kahe uue linnuliigi pesitsemine Eestis. Eesti lindude nimekirjas on seisuga 31.12.2002 kokku 344 loodusliku päritoluga või meil (või naabermaades) püsiva asurkonna moodustanud sissetalutud liiki, viis liiki teadmata päritoluga ja kaheksa liiki vangistusest pääsenud linde.
PDF

Lühiteated
Männik, R. & Sein, G.
Kalakotkas pesitses elektripostil
Saks, L.
Kolmeteist sabasulega rohevint
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF