Hirundo 2/2003

Riho Kinks
Saateks

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Luigujõe, L., Lõhmus, A., Mägi, E. & Ots, M.
Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.-2002. a.
Kokkuvõte: Artiklis esitatakse Eesti linnustiku uus liiginimestik ning hinnangud pesitsus-aegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta. Seisuga 01.01.2003 oli Eesti lindude nimestikus 357 liiki, sealhulgas 221 liiki haudelinde (regulaarseid 207, mitte iga-aastaseid 4 ja juhuslikke 10 liiki). Talvel esineb meil 153 (regulaarselt 102) ja läbirändel 212 linnuliiki (regulaarselt 202). Eksikülalisi on Eesti linnustikus 87 liiki. Tugevat pesitsusaegse arvukuse tõusu aastate 1991-2002 jooksul sedastati 24 ning tugev langus oli täheldatav kümnel liigil. Eestis pesitseb 13,3-20,5 miljonit paari linde ning talvitub 3,4-9,3 miljonit lindu.
PDF

Tuule, E. & Elts, J.
Haraka esinemisest ja arvukusest Saue ümbruses aastatel 1963.-1998. a.
Kokkuvõte: Haraka (Pica pica) arvukust hinnati 1963.-1998. a. ca 100 km2 Saue vaatlusalal Tallinna lähistel, kasutades joontakseerimist 25+25 m laiusel loendusribal. Maastik on mosaiikne, kuid pidevalt on suurenenud kultuurmaastiku osatähtsus. 1960. aastatel pesitses harakas valdavalt vaid võserikes, hiljem levis liik ka kõikjale mujale, sealhulgas inim-asulatesse. Võsametsade eelistamine jäi püsima, kuigi selle biotoobi suhteline osatähtsus elupaigana langes. 1963. a. pesitses 60 km2 alal ca 30 paari, 1990.-ndatel aga juba ca 480 paari. Olulisimaks arvukuse kasvu põhjuseks võib pidada soodsaid toitumistingimusi inimasustuse läheduses.
PDF

Lõhmus, A.
Joontakseerimise Soome variandi metoodikast Tartumaa metsalinnuloenduste põhjal
Kokkuvõte: Joontakseerimise Soome variant on üks võimalus Eesti tavalisemate lindude arvukuse hindamiseks. Artiklis analüüsitakse selle meetodiga seotud probleeme Tartumaal metsalindude loendustel kogutud andmete ja kogemuste valguses. Käsitletakse üleloenduse ohtu ja selle vältimist “poolpaaride” lugemisega ning tulemuste tundlikkust matemaatilisele teisendamisele paranduskoefitsientidega. Teisendamise asemel võib laiendada loendusriba, sest enamiku liikide puhul saadi autori poolt 0-25 m ja 25-50 m ulatuses vaatlejast sarnased loendustulemused. Piiratud laiusega ribalt leitud asustustiheduste võrdlus algse Soome meetodiga näitas, et viimane näib tegelikust täpsemana (on “pseudotäpne”) ning saadud tulemuste õigsus sõltub ettearvamatul määral loendusolude sarnasusest nendega, mille alusel arvutati paranduskoefitsiendid. Arvestatava täpsuseni jõuavad arvukus-hinnangud alles paarikümne isendi kohtamisel, nii et väikesearvuliste (alla 10 000 paari) hajusalt levinud liikide arvukust ei saa Eestis transektloendustega ilmselt hinnata.
PDF

Väisänen, R. A. & Ellermaa, M.
Transektloendused peavad olema piisavalt pikad
Kommentaar A. Lõhmuse artiklile
PDF

Paal, U. & Väli, Ü.
Rooruiga talvitumisest Eestis
Kokkuvõte: Rooruiga (Rallus aquaticus) talvise staatuse selgitamiseks koondasime vastavad andmed kirjandusest, arhiividest, internetist ning lisasime suulised teated ja isiklikud vaatlused. Nende alusel võib öelda, et liik talvitab meil sagedamini kui seni arvatud ning tõenäoliselt on tegu koguni regulaarse talvitujaga.
PDF

Lühiteated
Aua, J.
Hiline pesitsemine väiketüllil
Jürgens, M.
Väike-kärbsenäpi hiline pesitsemine
Elts, J. & Aua, J.
Kiire metskurvits
Anvelt, V.
Vares osalemas valge-toonekurgede kakluses
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF