Hirundo 1/2003

Andres Kalamees
Saateks

Lõhmus, A.
Kas kullipesa suuruse järgi saab määrata asustavat liiki ja pesa vanust?
Kokkuvõte: Loode-Tartumaal kogutud andmete alusel uuriti, kas pesa suuruse järgi on võimalik metsades pesitsevate kulliliste pesi liigini määrata ja otsustada pesa kasutuskestuse üle. Kuigi pesade keskmised mõõtmed erinesid liigiti oluliselt, oli liikidevaheline kattumine ulatuslik ja mõõtmete järgi pesaomaniku määramisel oli eksimise võimalus väga kõrge. Artiklis tuuakse välja mõõtmete kombinatsioone, mil liigi õige määramine on siiski suhteliselt tõenäoline. Hiireviul (Buteo buteo) suurenesid aastate jooksul oluliselt nii pesa läbimõõt, paksus kui ka pesaplatvormi läbimõõt, ent väike-konnakotkal (Aquila pomarina) kasvas üksnes pesa paksus. Herilaseviul (Pernis apivorus) pesa suurus kasutuse kestust ei näidanud. Arvestades pesade määramise keerukust ning liikidevahelist pesade “ristkasutust” soovitatakse võimalusel kõigi suuremate kullipesade ja pesapuude säästmist metsaraietel.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Elts, J.
Suurkoovitaja pesitsusaegsest arvukusest Saue seirealal aastatel 1963-2002
Kokkuvõte: Suurkoovitaja (Numenius arquata) arvukust hinnati 1963 – 2002. a. umbes 100 km² suurusel Saue vaatlusalal Tallinna lähedal. Vaatlusala maastik on mosaiikne ning avatud kultuurmaastiku osatähtsus on aastate jooksul suurenenud. Arvukuse hindamiseks kasutati joontakseerimist 50 m laiusel loendusribal. Neljakümne aasta keskmine asustustihedus kogu ala lõikes oli 1,5 paari/km². Suurim keskmine tihedus oli heinamaal – 3,7 paari/km², veidi väiksem karjamaal – 2,4 paari/km² ning oluliselt väiksem põllul ning puis- ja põõsasniidul, vastavalt 1,2 ja 0,7 paari/km². Arvukus kõikus enim karjamaadel ja kõige vähem heinamaadel. Liigi arvukus on Saue vaatlusalal tõusnud, elupaikade lõikes on tõus statistiliselt usaldatav põllul ja karjamaal
PDF

Ellermaa, M.
Maismaalindude arvukusest Pärnumaal 2000.-2002. a.
Kokkuvõte: Standardsetel loendusmeetoditel põhinevaid lindude arvukushinnanguid on Eestis seni tehtud vaid üksikuid ja enamasti väga piiratud alade kohta. Pärnumaal (4800 km²) loendati linde joontakseerimismeetodil aastatel 2000-2002. Loendustulemuste põhjal anti arvukushinnangud 96 Pärnumaal pesitseva linnuliigi kohta. Arutelus võrreldakse hinnanguid senistega ning käsitletakse uute ja vanade hinnangute erinevuste põhjusi
PDF

Ellermaa, M.
Joontakseerimine – Soome variandi teooria ja metoodika
Kokkuvõte: Artiklis antakse ülevaade joontakseerimise Soome variandist, ühest linnuloenduste standardmeetodist, mida kasutatakse Soomes tähtsa elemendina linnustiku pikaajalises seires ja arvukuste hindamisel. Artiklis on kirjeldatud, millal võib joontakseerimist kasutada ja kuidas seda läbi viiakse. Põhjalikult on käsitletud seda, kuidas loendustulemuste põhjal saab välja arvutada lindude arvukuse teatud alal. Esitatud on (peamiselt) Eestis läbi viidud loenduste tulemuste alusel arvutatud paranduskoefitsiendid arvukamate linnuliikide loendustulemuste korrigeerimiseks.
PDF

Lühiteated
Elts, J.
Ööbiku ja kõrkja-roolinnu loendustulemuste varieeruvusest
Aua, J.
Väiketülli madalast pesitsusedukusest
PDF

Linnuklubi-uudised, EOÜ kroonika ja teated
PDF