Hirundo 2/2001

Kaja Peterson
Saateks

Elts, J.
Maismaa talilindude loendustest 1987/88-1998/99
Kokkuvõte: Kirjutises antakse ülevaade maismaa talilinnuloenduste korraldusest, raja pikkuse mõjust loendustulemustele ning talilindude arvukuse sesoonsetest ja pikaajalistest muutustest. Esimestel loendusaastatel laekus kuni 180 ankeeti, 1990-ndate keskpaigas alla 100, viimastel aastatel taas rohkem. Valdavat osa radadest jälgiti vaid ühel talvel; vähemalt viis aastat loendati 18% ning vähemalt 10 aastat 5% radadest. Tulemuste analüüs näitab, et Eestis on optimaalsed 8–12 km pikkused loendusrajad. Kohatud lindude arv km kohta oli kõrgeim prahipaikades, madalaim metsa- ja avamaastikus ning raiesmikel, noorendikes ja põõsastikes. Talve jooksul vähenes 48 liigist tugevalt 15% ja mõõdukalt 44% liikide esinemissagedus, stabiilsena püsis veerand ning mõõdukat tõusu näitas 17% liikidest. Aastatevaheline trend oli kümnest liigist seitsmel pigem langev, kusjuures põhjatihase ja haraka vähenemine oli oluline. Kõige enam tõusis leevikese arvukus, tulenevalt kahe viimase talve kõrgseisust.
PDF

Leito, A. & Ojaste, I.
Eesti sookurgede rändeteed: märgistamistulemuste esmane analüüs
Kokkuvõte: 1990.–2001. a. on Eestis värviliste jalarõngastega märgistatud 52 sookurge (Grus grus), neist 11-le on paigaldatud ka raadiosaatja ning neljale linnule satelliitsaatja. Kokku on saadud 169 taasleidu 26 linnu kohta 8 riigist, sealhulgas 76 taasleidu 20 linnu kohta väljaspool Eestit. Kõige rohkem on välismaiseid taasleide Saksamaalt, järgnevad Hispaania ja Ungari. Sügisrändelt on 40 taasleidu 16 linnu kohta, kevadrändelt 21 taasleidu 7 linnu kohta ning talveperioodilt 15 taasleidu 6 linnu kohta. Eestis pesitsevad sookured kasutavad nii lääne- kui ka idapoolset rändeteed, taasleidude suhtega 3:1. Ainsa talvitusalana on seni kindlaks tehtud Hispaania. Tulemused kinnitavad, et Eestis ja Soomes pesitsevate sookurgede rändeteed on sarnased ning primaarne rändesuund ja konkreetsed rändeteed ei ole kuigi jäigalt fikseeritud (suund jääb vahemikku ligikaudu 180°–225°). Lääne- ja idapoolset rändeteed koos nendevahelise alaga võib vaadelda ühise rändeväljana, mille piires lindude liikumisel olulisi populatsioonisiseseid takistusi ei ole. Eestis pesitsevad sookured moodustavad osa suuremast, suhteliselt homogeensest populatsioonist, mille pesitsusareaal hõlmab vähemalt Soome ja Eesti, tõenäoliselt aga liigi kogu Euroopa läänepoolse areaaliosa, idas kuni Ukraina, Valgevene ja Loode-Venemaani.
PDF

Tuule, E., Tuule, A. & Lõhmus, A.
Röövlindude arvukusest Saue ümbruses 1961-2000. a.
Kokkuvõte: 1961.–2000. a. loendati röövlinde 60 km² suurusel alal Harjumaal Saue ümbruses. Pesitsemas leiti 17 liiki (7 liiki haukalisi, 3 liiki pistrikulisi ja 7 liiki kakulisi). Röövlindude keskmine asustustihedus oli 48,2 pesitsusterritooriumi 100 km² kohta ning see püsis hoolimata maastiku muutumisest suhteliselt stabiilsena. Röövlinnustiku liigiline mitmekesisus langes aga käsitletud perioodil tugevasti. Olulised negatiivsed trendid ilmnesid kuuel liigil (kadusid väikepistrik ja sooräts; arvukus langes välja-loorkullil, tuuletallajal, lõopistrikul ja kassikakul), olulised positiivsed trendid kolmel liigil (soo-loorkull asus pesitsema, kanakulli ja händkaku arvukus tõusis). Läbirändajate, hulgu- ja eksikülalistena kohati 14 liiki röövlinde, kellest sagedasemad olid karvasjalg-viu, kaljukotkas ja rabapistrik; viis liiki esinesid ainult ühel korral.
PDF

Lõhmus, A. & Sellis, U.
Must-toonekure toitumispaigad Eestis
Kokkuvõte: 1990. aastatel tehtud juhuvaatluste põhjal toitusid must-toonekured (Ciconia nigra) Eestis peamiselt veekogudel (87,8% toitumispaikadest, n=82), eriti vooluveekogudel (63,4% paikadest). Linnud eelistasid metsaga varjatud toitumiskohti, mis asusid mõnikord teede või inimasustuse vahetus läheduses. Toitumiskohad jäid keskmiselt 3,6±0,8 km kaugusele teadaolevatest pesadest (n=12), kuid toitumislendude tegelik keskmine kaugus võib olla suuremgi. Toitumispaikade kvaliteedi halvenemine metsakuivenduse järelmõjuna näib olevat üks must-toonekure arvukuse languse põhjuseid Eestis.
PDF

Linnukaitseuudised
Kose, M.
Siniraa pesakastide projekt
PDF

EOÜ kroonika ja teated
PDF