Järjekordne löök Eesti põlisrahvale!

Eesti Metsaülemate Ühingu seisukohad kevad-suvisele raiekeelule

Seadusandlus

Eesti metsade kasutamist ja kaitset reguleerib mitmeid seadusandlikke akte. Metsaseadus kehtestab nõude majandada looduskeskkonda kahjustamata, stabiilse keskkonnaseisundi tagamiseks vajaliku metsa pindala, seab raielankide suuruse piirangud kaitse- ja hoiumetsades, lankide liitumisajad. Metsakaitse eeskiri keelab tundlikes puistutes hooldusraie aprillist oktoobrini, bioloogilise mitmekesisuse rikkumise. Lisaks on nõuded Kaitstavate loodusobjektide -, Kaldakaitse - ja Teeseaduses, mida järgides on looduskaitselised põhimõtted arvestatud.  Raiekeeld on teoreetiliselt võimalik ainult poolel metsamaal, s. t. riigimetsas, sest erametsandust ei ole võimalik olnud siiani isegi seadustega ohjeldada.

Metsamajandus

Olukord riigimetsas ei ole suvel  nii katastrofaalne, kui looduskaitsjad väidavad. RMK Kagu regioonis on teist aastat järjest kehtestatud metsavaikuse periood 20. aprillist – 20 maini, kus raietegevus on peatatud, seejärel tegeletakse metsakultiveerimisega, metsateede ja kraavide remondiga, metsakultuuride hooldamisega, pärast jaanipäeva algab kollektiivpuhkus, mis kestab juuli lõpuni. Kagu regioonis moodustas mai – juuli harvendusraie pindala 1/5 teiste kuude keskmisest, Erastvere metskonnas teostati  sel perioodil ainult 11% kogu raiemahust!  Raiete planeerimisel ja teostamisel arvestatakse kasvukohtadele sobivat sessoonsust ja tehnoloogiat. Noorendike ja kultuuride hooldamist saab teha peamiselt lumevabal perioodil ning sealt ei varuta üldse tarbepuitu. Metsa hooldamine on vajalik ka  metsakultuuri hukkumise vältimiseks ja puuliikide liigilise koosseisu parandamiseks. Võsastunud põllumaid on meil küllalt, Eesti vajab ka tulevikus kvaliteetset tarbepuitu!

Metsades haiguskollete likvideerimine on võimalik vaid kevadel, kui kahjurid on liikunud mullast puitu. Raiekeeld suurendab survet teistele aastaaegadele, kuid kliimasoojenemise tõttu ei ole needki pinnase säilimise suhtes sobivamad.

Eetika

Toetudes A.Schweitzerile on võimalikud lõputud filosofeerimised elu ees aukartuse üle. Mille poolest on putuka elu tähtsam, kui maalapse (inimese) elu, kelle isa on kaotanud pikaks ajaks praktiliselt ainuvõimaliku töö Eesti maaühiskonnas? Metsamehe töö metsa rajamisel järgnevale põlvkonnale kasutamiseks ei ole ebaeetilisem näiteks põllumehe tööst, kes külvab ja lõikab enesele. Ei ole esitatud võrdlevaid andmeid, kui suured on kahjud võrreldes heina niitmise, kaevanduse rajamise, prügistamise, linnastumise või mõne muu inimtegevuse tagajärjel. Teadlased ei ole seni otseselt välja toonud metsaraiega hukkunud või eemaletõrjutud isendite arvu.

Sotsiaalne olukord

AÜ hinnangul annab mets tööd otseselt 35 000 metsasüsteemis töötajale, see on vaevalt pool tegelikust, sest enamus metsatööd tellitakse tööettevõtu korras erasektorilt. Olla kolmandik aastast ilma tööta on tõsine katsumus neile, kes on leidnud endale töö metsas. Legaalse tegevuse peatamine suurendab riigile ja loodusele suurt kahju tekitavat illegaalset raiet. Talvine raie ei ole asendunud aastaringsega mitte tänu kaasaegsele tehnikale, maaühiskond on talupoeglikust loomulikust elukorraldusest välja kasvanud. Põllumajandus on tänu Eesti oma ja Euroopa poliitikale, mida akadeemik tänab ja appi palub, hävitatud. Põlluharijal ei ole enam millegagi suvel tegeleda!

Põlvamaa kooliõpetajate hinnangul on kooliprogrammi läbiviimine juba preagu võimatu, kuna suur osa lastest tuleb kooli näljastena! Linnulaulu ja metsavaikust on vaja alaliselt linnades elavatel rikastel, mitte ots – otsaga toimetuleval maa põlisrahval. Kas on ka lõpuks keegi, kes kaitseks neid  ja teeks katset peatada jürimõisalik idee elu ainuvõimalikkusest Tallinnas?

Kokkuvõte

Metsaülemad ei pea vajalikuks loosunglikku üleskutset, vaid loomulikku looduslähedast, seadusi järgivat metsamajandust. Tuleb kiirendada ja täiustada ohustatud liikide seiret ja raiete peatamist kaitsealadel (mida on Eestis suhteliselt palju), kaitseeskirjade kinnitamist. Raiete teostamisel on vajalik veelgi suuremat tähelepanu ajale ja kohale. Riigimetsas tööd otseselt juhtivate metsameeste loodusteadlikkus tagab vaenuliku suhtumise metsade laastamisse ja lagastamisse.

Peame ise suutma näidata, et me ka ilma üleskutseteta ja Euroopa Liiduta suudame keskkonda kaitsta ja mõistuspäraselt ning kultuurselt (metsa) majandada.

Eesti Metsaülemate Ühing

Elor Ilmet
Priit Kask