Arvamus

      kevadise ja suvise metsaraie mõjust seenestikule,
kasvama jäävate puude toitumisele,
ja Eesti metsapoliitika suundumusest

1. Raieaja mõju puidu kvaliteedile.

     Metsateadlased saavad anda täpsemaid ja uuemaid andmeid; üldiselt peetakse sel ajal raiutud puitu (talvisega võrreldes) vähem püsivaks, sh. vähem mädanikukindlaks. Juhul, kui see Eestist eksporditava metsamaterjali müügihinnas ei kajastu, võib põhjuseks olla müük niigi n.ö. madalaima võimaliku hinnaga.

 2. Raieaja mõju metsa sanitaarsele seisundile.

     Suviste (vahekasutus)raiete mõju puumädanike levikule ei piirdu juurepessu leviku soodustamisega (mida metsakaitse eeskirjades arvestatakse). Puude tüvede ja juurte vigastamine (mis on küll juhendiga keelatud - kuid see on ebarealistlik soovunelm) soodustab mitte ainult juure-, vaid ka tüvemädanike levikut: nende eoste õhu kaudu levimise peamine aeg on Eestis aprilli teisest poolest juuni lõpuni või mõnel aastal juuli keskpaigani (viimane - kui see periood on vihmane).

3. Kõik Eestis kasvavad puud toituvad mükoriisa osalusel, s.t. kooselus (mulla)seentega.

     Vahekasutusraietel pinnase kahjustamine, metsakõdu ja ülemisi mullahorisonte kahjustav tegevus mõjustavad negatiivselt just selles, metsapinnase ülemises kihis kasvavatele seentele, seega ka puude toitumisele. Kui suur see kahjulik toime on, seda uuritud pole ja ma ei kujuta ka ette metoodikat, millega seda saaks (vähem kui 50-100 aastat kestvate eksperimentidega) arvutada. See aga ei muuda üldtuntud sõltuvuse olemasolu.

RAIEAJA PIIRANGUTE ÄRAJÄTMISE MAJANDUSPOLIITILINE  TAUST

Kui looduse- ja keskkonnakaitsjad püüavad tõkestada suvist metsaraiet, tuleb arvestada: suviste raiete soovitamine on ainult üks lüli, üks osake puidukasutuse praegu valdavast üldpoliitikast.

Selle teisteks osadeks on: metsavalve kaotamine; metsavargusi soodustava situatsiooni loomine; erametsades piiranguteta raiete lubamine (koos omanike "kohustusega" 10 aasta jooksul mets uuendada - jälle üks praktiliselt mittekontrollitav soovunelm); usaldatava informatsiooni muretsemisest loobumine raiutava ja eksporditava puidu hulga kohta ning vastavate metsade struktuuri muutuste kohta (mis võimaldab ulatuslikke maksupettusi); riigimetsade ihaldatud erastamiseks vajaliku eel-ajuloputuspropaganda juurutamine; ka kardetavalt kaitse alla võetavate metsade kiire raiumine, jne.

Lühidalt öeldes: kevadsuvine raie on üks osake kompleksis, millega soodustatakse arenemata- (ehk "arengu")maale iseloomulikku röövmajandamist koos sellega paratamatult kaasnevate (metsa)keskkonna muudatustega.

Sellise, tulevikule mõtlevale inimesele ebameeldiva metsapoliitika muutmine on võimalik tervikuna, mitte osakeste kaupa. Selleks tuleb:

Kasvatada poliitikutes ja ärimeestes vastutustunnet. Likvideerida kõrgtaseme korruptsioon. Muuta seadusandlik ja täitevvõim sõltumatumaks; selle ühe lülina keelata parteide igasugune finantseerimine ettevõtjate ja ärimeeste poolt. Muuta Eesti ajakirjandus oma seisukohtade avaldamisel sõltumatuks nende peamisest finantseerijast - reklaami tellijaist. Parandada keskkonna- ja majandusalast õpetust koolides.

Lühidalt: tuleb muuta valitsevaid väärtushinnanguid ja mentaliteeti.

Selle soovi realiseerimise teid ma ei tea.

Lõpuks subjektiivne soovitus kõigile looduse- ja metsasõpradele: toetada Eesti kiiret ühinemist Euroopa Liiduga, et sellega koos astuda mõistliku majandamise tsooni. Lõpeks võlgneme juba praegu suurt tänu selle ühinemise ettevalmistajatele: uute looduskaitsealade loomine jm. hoogustunud keskkonnakaitseline tegevus on ju eelkõige välispoliitilise suunitlusega - on vaja näidata, et oleme kah kultuurinimesed.

Erast Parmasto

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik                                             19.nov.1999