Kevadsuvised raied - poolt ja vastu

17. märtsil 2000 toimunud konverentsi taustmaterjale

< Sisukorda >

 

 

ARVAMUS
suvise metsaraie kohta

Metsakõdu kahjustamisel (hävitamisel, tallamisel) mulla looduslik taastootmine (mullateke) aeglustub või peatub, sest varis ja sellest moodustuv kõdu orgaanilise aine allikana on mullatekkeprotsessi liikumapanevaks jõuks metsas ning puhverdajaks vee- ja õhureziimijärskudele muutustele.

Metsas tuleb säilitada ja kaitsta mullapinnal varist ja kõdu. Soojal aastaajal metsa raiumine, väljavedu jms. lõhub metsakõdu täiesti kuivadel leede-liivmuldadel (6% metsamaadest), mistõttu vee aurumine ja kadu suureneb järsult. Glei-, turvastunud glei- ja soomuldadel (vastavalt 30, 8 ja 37% – kokku 75% metsamaadest) lõhub suvine raie mitte üksnes kõdu, vaid ka mulla pealiskihid ning moonutab vee- ja õhurezhiimi sügavate jälgede (tehiskraavide) kaudu. Kuni mai lõpuni, mõnikord juuni alguseni on samamoodi mõjustatavad ka gleistunud ja isegi näivleetunud mullad (kokku 10% metsamaadest). Suvise raiega ohustatud muldi on seega 91% metsamaadel.

Mulla kaitsmiseks ei tohi metsa raiuda ega välja vedada soojal aastaajal üheltki mullalt, kui veesisaldus on üle 70% väliveemahutavusest. Glei- ja soomuldadel, aga ka liikumisõrnadel kuivadel liivmuldadel ning ülagleistunud leetunud ja n„ivleetunud muldadel on metsas töötamine ja liikumine lubatav vaid vähemalt 20-30 cm sügavuseni külmunud mulla korral. Mis tahes mullalt metsa raie suvel tingib roheliste raiejäänuste (lehed, okkad) ning lagedale jäänud ja äratallatud rohurinde ja isegi sammalde hoogsa mineralisatsiooni. See võib 1-2 kuu jooksul haarata 70-80%rohelisest massist. Mida enam on puurindes lehtpuid ja alusrindes rohttaimi, seda enam moodustub ja vabaneb sealhulgas ka nitraate. Tarbija (taimkatte) puudumisel (on maha raiutud) satuvad nad mullavette ja võivad edasi tingida nitraatsaastuse veekogudes. Selles suhtes lageraied ei erine lämmastikväetiste liigkasutamisest põllumajanduses. Vältimaks taime(-raie)jäänuste hoogsal mineralisatsioonil vabanevate nitraatide transiiti mulla kaudu vette, on igati põhjust keelustada lageraie aktiivsel vegetatsiooniperioodil.

Suvise raiega kahjustatakse rohurindes sageli esinevaid ja haruldasi rohttaimi (käpalised, paljud tarnad), nende seas aga seni levivaid, kuid paljudes kohtades juba kannatada saanud sinilille, piibelehte, koldnõgest jpt. Ka botaaniline aspekt seotult mullaga on piisavaks põhjuseks suviseraie keelustamiseks.

Suvine raie on ülimalt ebaeetiline, sest hävitab elusloodust - taimede suhtes lausa otseselt, loomade, lindude, putukate suhtes aga elupaikade ja järglaste saamise ning üleskasvatamise tahtliku hävitamise teel.

Venemaal kehtivad neis asjus endiselt NL aegsed seadused, mistõttu sealt tõepoolest suvel tööstusärikatele midagi ei laeku. Kõigest ülalöeldust lähtudes ning mulla-, taimkatte-, loomastiku- ja veekaitset silmas pidades tuleks suvine metsaraie ja väljavedu viivitamatult keelustada.

Oma looduse tahtlik ja kasumisaamisega   õigustatav hävitamine ei kannata mingit kriitikat.

 

17. novembril 1999. a.

Loit Reintam

professor, bioloogiadoktor,
Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik

 

< Sisukorda >