Kevadsuvised raied - poolt ja vastu

17. märtsil 2000 toimunud konverentsi taustmaterjale

< Sisukorda >

 

 

ARVAMUS

KEVADSUVISTE METSARAIETE KOHTA

 Botaanikuna ning looduslike (metsa)marjataimede produktsiooni ja populatsioonide struktuuri uurijana võin kinnitada sellise metsaraie laastavat mõju mitte ainult alustaimestikule vaid ka mulla ülemistele horisontidele. Traktorite liikumise ning palkide väljaveoga purustatakse põhjalikult taimede juurestik ning maa-alused võsundid, pööratakse segamini ja/või trambitakse kinni mullahorisondid. Sageli kujunevad väljaveoteed kas sügavateks kraavideks või siis tammideks, mis paiguti võib oluliselt muuta ka puistute varasemat veerezhiimi. Marjataimede  (pohl, mustikas, sinikas) populatsioonide ning nende saagirikkuse taastumiseks kulub seejärel sageli aastakümneid, või senised kooslused asenduvad inimmõju suhtes resistentsematega ning nende endine kvaliteet jääbki taastumata. Oluliselt kahjustatakse seejuures ka metsakooslusteüldist liigirikkus, sest hävivad paljud hemerofoobsed ning  haruldased taimeliigid, samuti kaitsealused taimeliigid.

Kokkuvõttes: metsabotaanika ja -ökoloogia seisukohast on kevadsuviste raiete lubamine täiesti lubamatu ühepäevapoliitika, mis ajab taga vaid hetkelist kasu, mõtlemata nii majanduslikele kui sotsiaalsetele tagajärgedele tulevikus. Teatan TÜ Botaanika ja ökoloogia instituudi nimel kindlast vastuseisust niisugustele raietele ning avaldan ühtlasi imestust ja nördimust nende sanktsioneerimise üle Metsaameti poolt.

 

19. november 1999. a.   

Jaanus Paal

Tartu Ülikooli professor,
botaanika õppetooli juhataja

 

 

< Sisukorda >