ARVAMUS
KEVADSUVISTE
METSARAIETE KOHTA
Botaanikuna ning
looduslike (metsa)marjataimede produktsiooni ja populatsioonide struktuuri uurijana võin
kinnitada sellise metsaraie laastavat mõju mitte ainult alustaimestikule vaid ka mulla
ülemistele horisontidele. Traktorite liikumise ning palkide väljaveoga purustatakse põhjalikult
taimede juurestik ning maa-alused võsundid, pööratakse segamini ja/või trambitakse
kinni mullahorisondid. Sageli kujunevad väljaveoteed kas sügavateks kraavideks või siis
tammideks, mis paiguti võib oluliselt muuta ka puistute varasemat veerezhiimi.
Marjataimede (pohl, mustikas, sinikas) populatsioonide ning nende
saagirikkuse taastumiseks kulub seejärel sageli aastakümneid, või senised
kooslused asenduvad inimmõju suhtes resistentsematega ning nende endine
kvaliteet jääbki taastumata. Oluliselt kahjustatakse seejuures ka metsakooslusteüldist
liigirikkus, sest hävivad paljud hemerofoobsed ning haruldased taimeliigid, samuti
kaitsealused taimeliigid.
Kokkuvõttes:
metsabotaanika ja -ökoloogia seisukohast on kevadsuviste raiete lubamine täiesti
lubamatu ühepäevapoliitika, mis ajab taga vaid hetkelist kasu, mõtlemata nii
majanduslikele kui sotsiaalsetele tagajärgedele tulevikus. Teatan TÜ Botaanika ja
ökoloogia instituudi nimel kindlast vastuseisust niisugustele raietele ning avaldan
ühtlasi imestust ja nördimust nende sanktsioneerimise üle Metsaameti poolt.
19. november 1999. a.
Jaanus Paal
Tartu Ülikooli professor,
botaanika õppetooli juhataja
|