ARVAMUS

kevadise ja suvise metsaraie mõjust loomastikule

Kevadise ja suvise metsaraie mõju loomastikule jaguneb kolmeks. 

1. Mõju pinnasekahjustuste kaudu ilmneb eeskätt mullas ja metsakõdus elavatele selgrootutele loomadele ning nende (ja paljude täiskasvanujärgus mujal elavate) loomade munadele ja noorjärkudele. Muld ei ole valmis elutu substants, vaid elus ökosüsteem, mis vajab pidevat taastootmist seal elunevate organismide poolt. Mullaloomastik osaleb mehaaniliselt huumuse moodustamises, seega ka mulla looduslikus taastootmises. Suvise metsapinna iga ruutmeetrit asustab kuni miljard selgrootut, kõige arvukamalt nematoode ja lestalisi. Ülemisi mullahorisonte purustavad kevadised ja suvised raied hävitavad sealset loomastikku otseselt ja kaudselt (nende elupaiga mikrokliima või toiduobjektide kaudu), kahjustades sellega otseselt ka metsamuldade taastootmist.  

2. Mõju häirimise kaudu on olulisem just hästiliikuvatele selgroogsetele loomadele, kelle elupaiku suvine hooldus- või sanitaarraie ei pruugi küll muuta sobimatuks, kuid kes lahkuvad oma elupaigast müra, inimeste liikumise jms. häirimistegurite toimel.  

3. Suvise metsaraie negatiivne mõju on eriti suur sigivatele loomadele. Ka enamik hästiliikuvaid loomi on sigimisperioodil seotud pesa või poegadega, kusjuures samas piirkonnas toimuvad raied põhjustavad sigimise ebaõnnestumist. Isegi suvise hooldusraie piirkonnas hukkub raie tõttu ligikaudu 70% lindude pesitsustest. Samalaadne on mõju ka imetajatele, sealhulgas jahiulukitele ja paljudele kaitsealustele liikidele (karihiirtele, käsitiivalistele jne.). 

Arvestades kaasaegseid teadmisi metsaloomastiku koosseisu ja elunõudluse kohta pean kevadisi ja suviseid raieid metsades äärmiselt taunitavateks. Liigikaitselisest seisukohast väärib kõige suuremat tähelepanu mõju sigivatele loomadele, mis kahjustab oluliselt suurt osa Eestis kaitse alla võetud loomaliikidest. Näiteks umbes 70% kõigist Eesti linnupaaridest elab metsades ja neist üle 90% kuulub kaitsealustesse liikidesse. Metsa kui ökosüsteemi toimimisele avaldavad aga veelgi suuremat mõju mulla pindmiste kihtide ja sealse elustiku kahjustumine pehmel metsapinnasel toimuvate metsatööde käigus.  

Kokkuvõttes pean äärmiselt vajalikuks kevadiste ja suviste metsaraiete (taas)keelustamist ja vastava sätte sisseviimist metsaseadusandlusesse. 
 
  

17.11.1999 

Raivo Mänd 
loomaökoloogia professor 

Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut 
Tartu Ülikool 
Vanemuise 26, 51014 Tartu