Supplementum 6/2003

Ülo Väli
Väike-konnakotkas ja tema kaitse Eestis

Kokkuvõte

Käesolev väljaanne põhineb väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitsekorralduskaval aastateks 2003-2012. Väike-konnakotkas on Euroopa kotkastest üks arvukamaid, aga kuulub siiski ohustatud liikide hulka. Ka Eestis, kus praegu pesitseb 500-600 paari väike-konnakotkaid, on mõistetud, et selle linnu populatsioon on kergesti ohustatav.

Väike-konnakotka pesapaigad asuvad metsade servaaladel, enamasti vanades kuuse-rohketes puistutes. Jahti peetakse eelkõige niitudel, aga ka luhtadel ja põldudel. Toit koosneb peamiselt väikestest imetajatest, sagedamateks saakloomadeks on uruhiired. Keskmine produktiivsus aastatel 1981-2002 oli 0,62 lennuvõimestunud poega asustatud pesa kohta, kuid sigimisedukus erineb aastati. Eesti väike-konnakotka populatsiooni praegust seisundit võib pidada suhteliselt heaks. Peamiseks ohuteguriks on pesapaikade hävimine, tähtsad on ka pesitsusaegne häirimine, saagijahiks sobilike alade kadumine või nende kvaliteedi langus.
Väike-konnakotkas kuulub meil kõige rangemini kaitstavate liikide hulka, see on kooskõlas Euroopa Liidu väike-konnakotka kaitse tegevuskavas ette nähtuga. Eestis peaks edasine kaitse olema suunatud eeskätt seadusest tulenevate kaitsemeetmete täitmisele, populatsiooni seisundi jälgimisele ja liigi tutvustamisele. Selleks määratleti 17 vajalikku tegevust. Elupaikade kaitsel on kõige tähtsam kaitsekohustusteatiste väljastamine ja nendes pesapaikade kaitseks vajalike tegevuste esitamine, tõhus peab olema püsielupaikade arvestuse pidamine ja järelevalve pesapaikade kaitse üle. Hoolega tuleb seirata arvukust ja sigimisedukust ning analüüsida rakendatavate kaitsemeetmete tulemuslikkust. Konnakotkaid ja nende kaitset peaks avalikkusele tutvustama õppepäevadel ning meedia vahendusel. 2007. aastal tuleks hinnata kaitsemeetmete täitmise tõhusust ning planeerida edasine tegevus.