Aasta lind 2016 - Uudised

2017-04-30T06:18:20Z

Hea linnuhuviline!

Ehkki rasvatihase aasta koduleht j��b endiselt avatuks, uudiseid siia enam ei lisata.
Teavet seniste ja j�rgmiste Eesti aasta lindude kohta leiab Eesti Ornitoloogia�hingu kodulehelt.
Veebikaameraid saab j�lgida Looduskalendri ja Eesti Ornitoloogia�hingu kodulehel.
Lindudega seotud teadusuudised leiab Linnuvaatleja kodulehelt.
Linnum��ramise v�istlusel saab osaleda Linnuvaatleja kodulehel.

Margus Ots
rasvatihase aasta koordinaator

2017-03-16T12:57:56Z

Suur t�nu Looduskalendrile ja Loodusemehele, kellega koost��s saime kolme kuu jooksul j�lgida lindude tegemisi Otep��l asuvalt toidumajalt. T�nasest talilinnukaamera l�petab, uuesti saame toidumajal toimuvat j�lgida j�rgmisel talvel. �lekannet v�imaldasid Elisa ja EENet. Lindude toidulauda kattis Balsnack. Rasvatihase aastat toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2017-03-01T12:00:46Z

Hea aialinnuvaatleja!

T�na algab Suvise aialinnup�eviku neljas aasta! Kolme tegevusaastaga on Suvisest aialinnup�evikust kujunenud Eesti suuruselt teine rahvateadusprojekt, kus osalejate arv ligineb tuhandele loodusvaatlejale!

Eelmisel aastal l�ime �heskoos p�ris mitu rekordit. Varasemast rohkem oli nii osalejaid (920) kui ka aedasid (509), mis t�hendab, et andmebaasi kogunes suisa 27 200 liigivaatlust. R��kimata siis uutest aiarekorditest, nagu 81 pesitsemisjuhtu �hes aias v�i �htekokku 198 aedades kohatud linnuliiki. P�hjalikumalt saab 2016. aasta tulemustest lugeda siit.

Olulisemat
T�navune aialinnup�evik on avatud 1. m�rtsist 8. oktoobrini, s�giseste Birdwatchi linnuvaatlusp�evade l�puni. Reeglid on ikka samad, aga tasub igaks juhuks meelde tuletada, kuidas toimib veebip�evik, millised linnud-loomad l�hevad kirjad ja millised mitte.

Vaatluste �lesm�rkimisel v�id kasutada paberankeete, mida saad hoida k�ep�rast laua nurgal v�i p�uetaskus. Hiljemalt 8. oktoobriks tuleb aga k�ik need vaatlused ikkagi sisestada oma veebip�evikusse.

Osade linnu- ja loomaliikide sisestamisel ilmuvad teavitusaknad, kui sisestatud vaatlus vajab t�helepanu ja j�rele m�tlemist. N�iteks ilmuvad teavitused, kui r�ndlinnu vaatluskuup�ev on varajasev�itu v�i kui liik on v�ikesearvuline ja kergesti segiaetav m�ne tavalisema liigiga. V�ta siis see hetk aega ja m�tle j�rele, kas oled ikka �igesti m��ranud.

Mis on uut?
Linnu- ja loomavaatluste puhul saab n��d m�rkida, kas said sellest liigist ka foto v�i heliklipi. Kogemus �tleb, et kas v�i telefoniga pildistamine ja lindistamine on p�ris mugav viis, kuidas p�rast saab rahulikult m��ramisega tegeleda. Nii et kindlasti soovitan proovida.

V�ike t�iendus on ka tolmeldajate korjetaimede lehel: kimalased on endale k�rvale saanud 8 tuntumat liblikaliiki, kelle �iek�lastused aias saab n��d samuti kirja panna.

Ega siis muud, kui j��me ootama, milliseks t�navune aasta lindudele kujuneb!

P�nevaid elamusi aias!

Meelis Uustal
Suvise aialinnup�eviku koordinaator
aed/at/ eoy.ee
www.eoy.ee/aed

Talvise aialinnuvaatluse esialgsed tulemused

2017-01-30T08:45:58Z

M��dunud n�dalavahetusel kaheksandat korda toimunud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel �le 43 000 linnu v�hemalt 60 liigist. Esmasp�eva hommikuks oli oma vaatlused edastanud 1900 linnus�pra 1300 paigast �le Eesti. K�ige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas kolmandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel p�ld- ja koduvarblane ning rohevint ja hallvares.

Vaatlustulemusi m�jutas t�navusele talvele iseloomulik pehme ilm, mille t�ttu on lindude vajadus toidumajades leiduva lisatoidu j�rele v�iksem. Keskmine lindude arv vaatluskohas oli k�lmade talvedega v�rreldes 25% madalam, mitmed vaatlejad teatasid aga lindude t�ielikust puudumisest. P�nevamatest liikidest kohati tamme-kirjur�hni, v�rbkakku, kodukakku ja metsist. �hte t�navuse aasta lindudest – kaelus-turteltuvi – vaadeldi k�mnes kohas.

Eesti Ornitoloogia�hing t�nab k�iki aialinnuvaatlusel osalejaid. Tuletame meelde, et vaatlustulemusi ootame kuni 6. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel v�i saata postiga (Eesti Ornitoloogia�hing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab j�lgida k�iki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul �htegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. L�plik kokkuv�te avaldatakse veebruari keskel.

Lisainfo: Aarne Tuule, 5800 2869, talv@eoy.ee, www.eoy.ee/talv

Eesti metsadest on kadunud 60 000 linnupaari aastas

2017-01-18T07:25:42Z

Eesti metsades pesitseb 12 miljonit paari linde 96 liigist. Koguni 41 neist on rahvusvahelise hindamismetoodika j�rgi liigid, kelle kaitse ja soodsa seisundi tagamisel on Eestil Euroopas suur vastutus. Intensiivistunud metsamajandusel ja planeeritavatel metsaseaduse muudatustel on arvestatav negatiivne m�ju Eesti metsalinnustikule. Aastatel 1984-2016 on metsaga seotud liikide arvukus v�henenud keskmiselt 0,5% ehk 60 000 linnupaari v�rra aastas. Eesti metsades pesitsevate eriti oluliste nn vastutusliikide hulgas on langeva arvukusega liike peaaegu kolm korda rohkem kui kasvava arvukusega liike.

Pikaajaline haudelindude seire n�itab isegi v�ga tavaliste metsalindude, n�iteks inimestele h�sti tuntud tutt- ja salutihase, leevikese, siisikese jt arvukuse v�henemist. Kohapealsete m�jude olulisust n�itab see, et kiiremini on v�henenud paiksete metsaliikide arvukus. Liikide arvukust on m�jutanud nii otsene metsade raie kui ka selle kaudsed m�jud. N�iteks suuremate metsamassiivide killustamine on olnud halb must-toonekurele ja metsisele, metsakanaliste jt tavap�raste saakobjektide v�henemise t�ttu on oluliselt kahanenud ka meie p�liste metsaliikide kanakulli ja kassikaku arvukus.

Tutt-tihane / foto: Uku Paal

Eesti Ornitoloogia�hing toetab �hiskonnas alanud arutelu Eesti metsade tuleviku ja s��stva metsanduse v�imalikkuse �le ning peame vajalikuks ka j�rgmiste sammude astumist selleni j�udmiseks. Metsalinnustiku seisundi taastamiseks ja kaitseks peame oluliseks j�rgmisi tegevusi.

1. Metsaseaduse eeln�us v�lja pakutud majandamispiirangute leevendamisest loobumine. K�ige olulisem neist on s�ilitada kaitsealade piiranguv��ndites praegu kehtiv turbe- ja valikraiete kord ning koost��s teadlaste ja huvigruppidega v�lja t��tada elustiku s�ilimist soosivad reeglid kaitsealade piiranguv��ndite metsade majandamiseks.

2. Algatada ennet�htaegselt metsanduse arengukava muutmine, mis p�hineks kaasaegsetel teadmistel, arvestaks tasakaalustatult k�igi �hiskonnagruppide huvide ja vajadustega ning tagaks Eesti metsade s��stva majandamise. Vaid �he n�itena �letab kehtivas arengukavas eesm�rgiks seatud metsade aastane raiemaht uusimate andmete j�rgi metsade aastase kasutatava juurdekasvu 3-4 miljoni tihumeetri v�rra.

3. Kevad-suvise raierahu kehtestamine nii riigi- kui ka erametsades lindude pesitsusperioodil 15. aprillist 15. juulini. Praegu kehtib see 15. juunini vaid riigimetsades ja vaid osal metsa- ja raiet��pidel. Raiete tegemine lindude pesitsusajal ei vasta �hiskonna ettekujutusele s��stvast metsandusest ning soodustab metsalinnustiku seisundi halvenemist.

4. Loobuda nn Skandinaavia intensiivmetsanduse mudeli poole p��dlemisest. Selle asemel soodustada tasakaalustavate elustikus�bralike majandamisviiside kasutamist erametsades ja tagada nende j�rgimine riigimetsas. N�iteks loodusmetsade �ht tunnusliiki valgeselg-kirjur�hni pesitseb Rootsis veel vaid 2-5 paari, Soomes umbes 200 paari, Eestis pesitseb neid praegu 3000-6000 paari.

Eesti Ornitoloogia�hingu linnukaitse programmijuhi Veljo Volke s�nul on metsade ja sealse linnustiku hea seisundi taastamine ja s�ilitamine v�ga oluline. “T�htis on aru saada, et mets peab ka pika aja p�rast olema elurikas ja inimeste jaoks alles ning samas andma perekondadele ja riigile tulu. See on v�imalik,” �tles Volke.

Lisateave: Veljo Volke, veljo.volke@eoy.ee, 5615 7088.