Uuringud

Möödunud sajandi teises pooles ja käesoleva alguses on Eesti metsislaste bioloogiat, toitumist ja käekäiku põhjalikult uurinud ja 1978. aastast järjepidevalt seiranud Eesti Metsainstituudi (hilisem Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus) Kaarepere Metsakatsejaamas töötanud ornitoloog Ene Viht koos kolleegidega (Eesti Loodus 1974, 2006; Eesti Mets 1998 jmt).

2001. aastal koostasid Ene Viht ja Tiit Randla Keskkonnaministeeriumi tellimusel metsise kaitsekorralduskava aastateks 2002-2011 (2002. Metsis. Eesti asurkonna seisund ja säilimise väljavaated, Hirundo Supplementum nr 5). Ene Vihti eestvedamisel koostati toonaste parimate teadmiste valguses juhendid, kuidas rajada metsise kaitseala, koostada kaitse-eeskirju, hooldada sihtkaitsevööndeid metsise püsielupaikades jpm.

2015. aastal valmis Keskkonnaameti tellimusel põhjalikult uuendatud ja kõigile kaasaegsetele teadmistele tuginev metsise kaitse tegevuskava, mille koostas Tiit Randla koos Ivar Ojaste, Ene Vihti, Indrek Tammekännu, Meelis Leivitsa, Agu Leivitsa, Piret Mägi, Renno Nellise ja Asko Lõhmusega ning koostöös RMK, EMÜ jt osapooltega.

24.08.2012. kutsuti Asko Lõhmuse initsiatiivil kokku nn metsisekonsortsium, kuhu kuuluvad Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool ja Eesti Ornitoloogiaühing. Konsortsiumi eesmärk on erinevate huvirühmade kaasamine, metsise teema laiapõhjaline käsitlemine ja konsensuse saavutamine edasiste metsise kaitseks vajalike tegevuste elluviimiseks.

Ühistöö esimese viljana viidi 2013-2016 läbi metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuring, mida rahastas RMK teadusnõukogu. Projekti eesmärk oli võrrelda lokaalsete metsiseasurkondade elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid loodus- ja majandusmetsamaastikus. Projekt ühendas kolme uuringuliini:

  • Telemeetriauuring täiskasvanud metsisekukkede ja -kanade aastaringse elupaigakasutuse ja kodupiirkonna suuruse määramiseks.
  • Kiskjauuring, kus dokumenteeriti uuritavates maastikes kiskjaliste ja metssea umbkaudsed arvukused, paiknemine metsisemängude ja tegutsemispiirkondade suhtes ning metsise (ka teiste kanaliste) esinemissagedus toidus.
  • Taastamisuuring, kus selgitati, mil määral, mis aspektides ja kui kiiresti on veerežiimi taastamise ja kujundusraietega võimalik muuta puistuid metsisele elupaigana sobivamaks.

Metsise telemeetriauuringud Soomaal / foto: Ivar Ojaste

Metsise uurimisega otseselt või kaudsemalt seotud viimaste aastate uurimistööd

Doktoritöö

  • Ragne Oja, 2017. Consequences of supplementary feeding of wild boar – concern for ground-nesting birds and endoparasite infection (Metssigade lisasöötmise tagajärjed – mõju maaspesitsevatele lindudele ja roll siseparasiitidega nakatumisel) (TÜ ÖMI Zooloogia osak., Terioloogia õppetool).

Magistritööd

Bakalaureusetöö

Veel läbiviidud uuringuid

  • Alates 2013. aastast on metsise käekäigust huvitunud ka Kaitsevägi ja Kaitseliit, et uurida militaartegevuse võimalikku mõju metsistele ja metsisemängudele, mis jäävad harjutusväljade või lasketiiru lähistele või alale. Lisaks Eesti Ornitoloogiaühingu poolt teostatud arvukuse seirele on analüüsitud ka sealsete metsiste stressihormoone ekskrementidest (Vallo Tilgar (2013), Tartu Ülikool).
  • 2017. aastal inventeeris Eesti Ornitoloogiaühing Ivar Ojaste juhtimisel Soodla harjutusvälja ja Kaitseväe keskpolügooni vahelistes kavandatavates teekoridorides metsise potentsiaalseid elupaiku.
  • Metsise Balti asurkonna seisund, ajalugu ja arengud on kokku võetud ajakirjas Biodiversity and Conservation ilmunud põhjalikus ja ülevaatlikus artiklis “The Capercaillie (Tetrao urogallus): an iconic focal species for knowledge-based integrative management and conservation of Baltic forests” (Lõhmus, A., Leivits, M., Pēterhofs, E., Zizas, R., Hofmanis, H., Ojaste, I., Kurlavičius, P. (2017).
  • Eesti Metsa 2017. a. viimases numbris ilmus kokkuvõte värskest teadusuuringust, mis tuvastas, et lisaks tavapärastele kiskjatele ohustab maaspesitsevaid linde ka metssiga (Soe, E., Oja, R., Kaljulaid, M., Valdamann, H., Saarva, U., Ligi, K., Tullus, H. 2017. Kiskjatel, aga ka metsseal on väga oluline roll metsise suremuses. Eesti Mets, 4:40-45).

2018. aastal läbiviidavad uuringud ja tööd

  • Metsise elupaigakasutuse tööde raames jätkatakse metsise eluruumi kasutuse uuringut raadiotelemeetria abil, et koguda täiendavaid andmeid metsise elupaiga põhiomaduste, nende sesoonse dünaamika ja liikumise kohta eeskätt majandusmetsades (EOÜ, Ivar Ojaste, Keskkonnaamet, KIK)
  • Metsise elupaiga taastamine Kikepera looduskaitsealal (Margus Pensa, RMK)
  • Maastiku ja kiskluse mõju metsislaste sigimisedukusele (Eliisa Pass, TÜ ÖMI zooloogia osakonna doktorant)
  • Metsise elupaikade sihttaastamise tulemuslikkuse seire Soomaa uurimisalal (Asko Lõhmus, TÜ ÖMI zooloogia osakond, Keskkonnaamet, KIK)
  • Soode kaitse ja taastamine (2015-2020, LIFE14 NAT/EE/000126, ELF, TÜ, MTÜ Arheovisioon, KIK )