Ränne 2019

Hooaja lühikokkuvõte – 7.11

2019. aasta hooajal loendati kokku 2,33 miljonit lindu ehk siis veelinde, sealhulgas kahlajaid ja kajakaid. Arvukaimad rändurid olid mustvaeras Melanitta nigra (0,92 miljonit), aul Clangula hyemalis (0,34), valgepõsk-lagle Branta leucopsis (0,3) ja viupart Anas penelope (0,12). Loendustel osalesid Juho Könönen, Jon Jörpeland, Tarvo Valker, Andrea Maier, Annika Forstén, Antero Lindholm, Jukka Salokangas, Kaarel Võhandu ja Aapo Salmela. Teised osalejad ja abilised on ära toodud 3. novembri postituses.

Hooaja summadega saate tutvuda siit tabelist Nüüd on tabelis ka eestikeelne nimistu. Hooaja summad on ära toodud seekord kuude lõikes (pentaadide asemel). Lisaks saate tutvuda kõikide nelja hooaja rändesummadega siin tabelis. Eelnenud tabelites ei ole haruldusi ja nendes võib olla väikseid vigu (nt. mõne liigi rändesummast puuduvad alamliigini määratud isendid). Pane tähele ka seda, et hooajad 2004 ja 2009 olid oma lõpuosas pikemad kui 2014 ja 2019, ehk katsid ka novembri teist poolt ja detsembri esimest poolt. See peegeldub teatud liikide rändesummades (kirjuhahk, luiged, alklased).

Hooaja kokkuvõttev ettekanne toimub 19. detsembril Tartus EOÜ aastalõpu üritusel. Täpne kellaaeg ja koht on täpsustamisel.

-M.E.

Kahanevad ja sagenevad liigid – 7.11

Põõsaspea hooaegade 2004, 2009, 2014 ja 2019 põhjal on selgelt näha mitmete liikide muutumine arvukamaks. Näiteks rääksparte on rändel loendatud neljal hooajal 69 – 175 – 392 – 542 isendit. Vastavalt hõbehaigruid Egretta alba on olnud 0 – 6 – 82 – 280 isendit. Ka hallhaigur on olnud stabiilselt arvukamaks muutuv liik: 649 – 1404 – 2042 – 2987 isendit. Kahanejatest võiks ära tuua näitena veetallaja Phalaropus lobatus 33 – 20 – 4 – 1 – kas sellest liigist saab varsti harulduste komisjoni poolt hinnatav liik? Käsi püsti, kes sel aastal liiki üldse ei kohanud!? Liik, kellele hiljemalt nüüd tuleks hakata tähelepanu pöörama on ka söödikänn Stercorarius parasiticus, kelle vähenemine tundub olevat ilmne: 415 – 203 – 179 – 129.

-M.E.

haigrud / Herons + Egret haigrud / Herons + Egret Hõbehaigur - Great White Egret Hõbehaigur - Great White Egret

Millal noored linnud rändavad? – 6.11

Veelindudele on sügiseti tüüpiline, et põhimassi ränduritest moodustavad vanalinnud. Noored rändavad enamikel liikidel keskmiselt palju hiljem kui vanalindude mass. Siin on loetelu valikulistest liikidest koos nende kuupäevadega, mil antud liigi esimest noorlindu nähti rändelennul.

  • Punakurk-kaur 13.8
  • Järvekaur 13.9
  • Hallpõsk-pütt 20.7
  • Kormoran 11.7
  • Hallhaigur 30.6
  • Hõbehaigur 11.7
  • Kühmnokk-luik 23.10
  • Mustlagle 18.9
  • Ristpart 9.7
  • Luitsnokk-part 20.8
  • Merivart 1.9
  • Hahk 17.8
  • Aul 2.10
  • Mustvaeras 21.9
  • Tõmmuvaeras 12.9
  • Sõtkas 12.7
  • Väikekoskel 15.10
  • Merisk 13.7
  • Suurrüdi 13.8
  • Väikekoovitaja 11.7
  • Krüüsel 13.8

-M.E.

Mustvaerad / Common Scoters (juv) Mustvaerad / Common Scoters (juv) Laululuiged / Whooper Swans (ad+juv) Laululuiged / Whooper Swans (ad+juv)

Veel rännet veidi – 5.11

Pärast viiepäevast vaikust uus külmalaine pani lindu jälle liikvele, kuid suurt massi enam sellel aastaajal ei näe. Lisaks ränne piirdus sisuliselt aulide Clangula hyemalis (8130) ja tõmmuvaerastega Melanitta fusca (1517), sekka tilkus veidi ka mustvaerast M. nigra (104) ja merivarti Aythya marila (172). Täna oli alles hooaja teine vaatlus kanadalagledest Branta canadiensis (12).

Õlireostus on viimasel kümnendil selgelt vähenenud Läänemerel, kuid täna see meenutas meid endast: mööda lendas paksu õliga koos olev punakurk-kaur Gavia stellata (fotol) – esimene (ja viimane) problemaatiliselt määrdunud lind sel hooajal. Samas meenus üleeilne Soome piirivalveameti teade reostusest – vaatasin järgi, kus kandis see oli ja tõesti, ainult 60 km Põõsaspealt põhja pool (Jussarö lähedal).

Merel on endiselt paikseid väikekajakaid ja alke – neil liikidel võiks lähiajal veel mingit rännet tulla. Meie tiim seda siiski ei näe, sest täna oli viimane loenduspäev. Lähiajal siia kodulehele tuleb kindlasti ka mingeid kokkuvõtteid, stay tuned!

-M.E.

õline kaur / oiled Red-throated Diver õline kaur / oiled Red-throated Diver Hõbekajakas / Herring Gull Hõbekajakas / Herring Gull

Tänusõnad abilistele – 3.11

Hooaja lõpetamine on käsil. Siinkohal avaldaks tänusõnasid kõikidele inimestele, kes te projektis otseselt olete aidanud: Arne Tennisberg, Hannes Margusson, Annika Forstén, Antero Lindholm, Liis Keerberg, Margus Ots, Eva-Liisa Orula, Kristjan Adojaan, Agneta Green, Esko Gustafsson, Tiiu Tali, Janne Põlluaas, Kaarel Võhandu, Jukka Salokangas, Aapo Salmela, Mariliis Paal, Pekka Nikander/Lintuvaruste ja Slava Rätsepp/Dirhami külapood. Tänud ka kõikidele külalistele, olite toredad! Loodetavasti keegi ei ununenud nimekirjast.

-M.E.

Slava ja Dirhami pood Slava ja Dirhami pood Janne ja Kaarel Janne ja Kaarel

Episoodid – 2.11

Rändes jätkub vaikus. Õnneks alal on palju paikseid kajakaid, keda võib ajaviiteks jälgida. Traallaevadel on sõna otseses mõttes sabad taga – kajakate sabad -, tihti nii 300-400 isendit, vahest isegi tuhande jagu. Täna sättis sellesse sappa ennast ka merikotkas ja liugles traallaeva külje all nagu ta muud poleks oma elus teinudki. Aga kaua ta vastu ei pidanud: ju küüned hakkasid sügelema ja ta otsustas rünnata selles kajakamassis just nimelt koldjalg-hõbekajakat. Lõi ta juba vette ka, aga kätte ikka ei saanud. Koldjalg jätkas traallaeva sabas lendamist, nagu midagi poleks juhtunudki. Iseenesest see vast nii ootamatu saagiobjekt poleks olnud, hindaksin koldjalgade osakaaluks suurtest kajakatest praegu 0,5 % (ehk päeviti jääb 1-3 isendit silma). Huvitavamatest vaatlustest täna võib mainida veel paikseid merirüdisid Calidris maritima (2).

Meenub veel episood läinud suvest, mis jäi siis siia blogisse kirja panemata. Neeme tipus kividel istub üsna regulaarselt vares. Nii ka sel päeval. Rändav tiir läheneb ja lõikab üle neeme tipu. Ennäe, vares! Tiir annab oma lennutrajektoori eriliselt muutmata varesele tou vastu pead ja jätkab rännet. Kes siis suudaks jätta kommi võtmata kui lausa kandikul pakutakse!

-M.E.

Koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull Koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull Merirüdi / Purple Sandpiper Merirüdi / Purple Sandpiper

Hulgi kajakalaadseid – 1.11

Täna parti liikus jälle väga vähe. Aga rõõmu pakkusid 8 liiki kajakaid, neist märkimisväärseimana hooaja kolmas kaljukajakas Rissa tridactyla. Ka hiline söödikänn Stercorarius parasiticus (immatuurne) tekitas elevust. Hooaja parim rändesumma oli hangelinnul Plectrophenax nivalis (44). Nüüd on peale sinikaela vist muud ujupardid lõplikult kadunud.

-M.E.

Kaljukajakas / Kittiwake Kaljukajakas / Kittiwake Kühmud / Mute Swans Kühmud / Mute Swans

Tundrakaur – 31.10

Külalistähel Kaarlil oli rõõm näha hooaja kolmandat tundrakauri Gavia adamsi rändel. Sisuliselt midagi muud sellest päevast pole rääkida või kirjutada.

Fortuna on meie poolt – 30.10

Täna olematut rännet jälgides ja igavledes hakkas tahes tahtmata silm jälgima paikseid tilbendavaid kajakaid. Kalakas, väikekajakas, naerukas, jälle väikekajakas – oot-oot-oot, väga huvitavat värvi tiivad! Jälgisime lõpuks hooaja järjekordset maiuspala, harksaba-kajakat Xema sabini vähemalt pool tundi, kuigi vahest lind kadus vette ujuma. Lind toitus merel umbes 1-1,5 km kaugusel meist ida pool. Lõpuks lind lendas sihikindlalt põhja poole ja kadus virvendusse ära.

Hooaja kangelane Juho loendas täna viimast päeva – olid tubli, tänud!

-M.E.

Võtab viimast – 29.10

Korralik külmalaine pani viimased ujupardid (800) liikvele, lugesime veel koguni 54 luitsnokk-parti Anas clypeata ja viuparte A. penelope korralikud 560 isendit. Tõmmuvaeral Melanitta fusca oli teine lahe päev järjest (3400). Väikekajakal Hydrocoloeus minutus oli hooaja parim ränne (425) ja naerukajakad Larus ridibundus tegid ka veel kambaga vehkat (304). Endiselt tilgub üksikuid tõmmukajakaid Larus fuscus (2) ja lisaks möödus hooaja teine kaljukajakas Rissa tridactyla. Täna oli tõenäoliselt hooaja viimane viiekohaline rändepäev (10.300), suurt massi ei tohiks enam kuskilt välja ilmuda.

-M.E.

Sõtkad / Goldeneye Sõtkad / Goldeneye Rääkspardid / Gadwall Rääkspardid / Gadwall

Luiged lähevad, lumi taga – 28.10

Raul Tartumaalt tõi meile kingituseks viiepäevase vaikuse, aga kohe pärast tema lahkumist sai ränne eile õhtul juba hoo sisse ja täna oli kaasnenud külmaga jälle massipäev. Hooaja parimad olid tüüpilistel kõige hilisematel ränduritel: laululuigel C. cygnus (149 + sp 232), sinikael-pardil Anas platyrhynchos (390), jääkosklal Mergus merganser (54) ja tõmmuvaeral Melanitta fusca (7342). Mustvaeraid M. nigra tilkus kokku 634 – viimati oli neid rohkem rändel 8. oktoobril. Natuke ootamatult hooaja parim oli ka rohukosklal M. serrator (1245). Valgepõsk-laglesidki Branta leucopsis läks veel uskumatult palju (14.750). Ilmselt ka väikekajaka Hydrocoloeus minutus teine rände kulminatsioon pärast suve on kätte jõudmas (116). Liike jääb järjest vähemaks ja päeva maiuspaladena võib pidada juba soorüdi Calidris alpina ja punapea-varti Aythya ferina.

-M.E.

Andrea-Margus-Juho Andrea-Margus-Juho Laululuiged / Whooper Swans (ad+juv) Laululuiged / Whooper Swans (ad+juv)

Auhind loositud – 26.10

12. augusti blogitekstis olnud viktoriinile õieti vastanute seast loositi välja lõpuks Estbirdingu koosolekul ka auhind. Mariliis Paal loosis võitja, kelleks osutus Jüri Kõiv – palju õnne võitjale. Auhinnaks on uhiuus Oceanic Birds of the World – merelindude fototeos 2200 pildiga. Auhinna pakkus välja Lintuvaruste – käi nende veebilehel tellimas (postimüük ja ka päris pood) optikat, kirjandust, finnsticke jne. Poe kasum läheb täies ulatuses linnukaitsele.

Ei millegi loendus – 24.10

Täna oli üsna igavavõitu päev – punakurk-kauri Gavia stellata läks 149, rohukosklat Mergus serrator 245, hahka Somateria mollissima 93. Maalindudest liikus endiselt siisikest ja urvalindu. Lühikesi elavuse momente tekitasid merirüdi Calidris maritima, lõunatirk Uria aalge (2) ja tõmmukajakas Larus fuscus (3 noort). Pihlaka saak on enam vähem söödud ja rästaid näeb heal juhul kümneid, kuid mitte enam sadasid.

-M.E.

Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull Türnpuu / Buckthorn Türnpuu / Buckthorn

Hooaja (vahe)summad – 22.10

Tavalisemate rändurite summasid tänase seisuga saate järele vaadata siit tabelist Pane tähele, et maalinde ja haruldusi see tabel ei kajasta. Tabelist selgub näiteks, et viupardi Anas penelope hooaja summa on juba 120.000 ja rohukosklal Mergus merganser 23.000.

Täna oli esimene vaikne rändepäev pärast 1. oktoobrit – 4000 rändurit. Hooaja parim jällegi väikekosklal Mergellus albellus (129) ja urvalinnul Carduelis flammea (482). Lisaks rändel kolm merirüdi Calidris maritima. Muude vaatluste osas ajaloolased vaikiksid igavesti.

-M.E.

Kunstniku nägemus merirüdidest Kunstniku nägemus merirüdidest Väikekosklad / Smew Väikekosklad / Smew

Kauged külalised – 21.10

Täna ilmus välja kaua oodatuid kaugeid külalisi. Nägime rändel nii adultset kui noort (1-2. ka) tundrakauri Gavia adamsi ja noort kaljukajakat Rissa tridactyla – hooaja esimesed isendid neil liikidel. Noor tundrakaur plärtsatas keset lendu ootamatult vette ujuma, aga imetlemisrõõmu jätkus vaid pooleks minutiks ehk esimese sukeldumiseni – pärast seda lindu enam ei leitud (ja fotod jäid tegemata). Kaure liikus kokku 467 isendit.

Päeva rändesumma oli jälle päris korralik eeskätt tänu valgepõsk-lagledele Branta leucopsis (10.570) ja aulidele Clangula hyemalis (6370). Väikekosklal Mergellus albellus oli hooaja parim päev (89).

-M.E.

Plüü ja viupardid Plüü ja viupardid Sinikaelad / Mallard Sinikaelad / Mallard

Ei vaibu kuidagi – 20.10

Vaatamata udule ja vihmale saime täna ikkagi kokku 16.900 rändurit. Ikka pressib veel valgepõsk-laglet Branta leucoopsis (5010) ja kaure Gavia (440). Mustlaglesid on viimastel päevadel liikunud kesiselt, aga täna 37 isendist üks või kaks lindu olid kirde-mustlagled Branta bernicla nigricans. Auli Clangula hyemalis päevasumma oli 7100 ja hooaja summa ületas 300.000 isendi piiri. Hooaja veelindude kogusumma on nüüd 2,2 miljonit ja see on rohkem kui ühelgi varasemal hooajal (2004, 2009, 2014). Rändel nägime hooaja esimest soorätsu Asio flammeus. Üldse maalinde, eriti vintlasi, rändas täna usinalt. Pärast pikemat pausi hakkas liikuma jälle siisike Carduelis spinus (400) ja urvalinnud C. flammea hakkavad ka Eesti saabuma (172). Neeme ümbrusesse on tasapisi kogunenud suurte kajakate mass ja hooaja parim summa oli paiksetel koldjalg-hõbekajakatel Larus cachinnans: kuus isendit. Samas naerukajakaid on väga väheks jäänud. Neugrundi madalal (10 km põhja suunas) tõuseb lendu päeviti suur aulide mass, seal peaks olema praegu >10000 lindu, ühel päeval hindasime isegi 30000, kuigi see oli tõenäoliselt väga ebatäpne estimaat.

-M.E.

Sooräts / Short-eared Owl Sooräts / Short-eared Owl Hangelind - Snow Bunting Hangelind - Snow Bunting

Veel kord: aulid – 18.10

Nii hooaja lõpu poole arvukaid rändureid on enam käputäis järgi ja uudised hakkavad ennast tahes tahtmata kordama. Viimase kolme päevaga oleme lugenud kokku 102.000 auli, täna neist napilt alla 30.000. Lisaks rändas suur-laukhanesid Anser albifrons (2660 + Anser 1360) ja tõmmuvaeraid Melanitta fusca (2570). Punakurk-kaure Gavia stellata tilkus 215 ja rohukosklaid Mergus serrator 360. Päev oli soe ja kärbseid lendas vist rohkem ringi kui juulis (või pole me oma riideid väga pesnud?). Võib-olla just sellest tingituna lendas neemel täna üle pika aja ringi suitsupääsukesi Hirundo rustica ja ka üks räästapääsuke Delichon urbicum.

-M.E.

Sander (fotol paremal) Sander (fotol paremal) Raul Raul

Mass endiselt liikvel – 16.10

Tänagi kogunes korralik päevasumma: 46.900 rändurit. Liikvel oli hanesid-laglesid (15.000, millest valgepõsk-lagle 4400) ja aule Clangula hyemalis (24.840). Aulidel oli liikvel väga palju noori linde, üle pooled ränduritest olid noored linnud! Väga hea uudis kindlasti, samas lootes, et neid tuleb veel lähimatel päevadel palju juurde – auli hooaja summa on endiselt kesine (205.500). Hooaja parimad rändesummad olid järgmistel: rääkspart Anas strepera (38), sinikael-part A. platyrhynchos (327), väikekoskel Mergellus albellus (66). Sügis on võtnud jälle sammukese talve poole: linavästrike asemel rannas hüples hangelinde Plectrophenax nivalis (5).

Sügishooaja progressi on märgata ka linnuvaatlejate hilpude koguses: isegi Tarvo on viimasel ajal loobunud lühikestest pükstest (tähendab, et need on asendatud pikkadega – püksid on õnneks ikka jalas). Paljudel on juba talvemütsile lisaks ka kapuuts peas.

-M.E.

Triin (esiplaan) ja Camilo (julgestus) Triin (esiplaan) ja Camilo (julgestus) Rein Rein Janne Janne

Tähelepanu: kaks miljonit täis! – 15.10

Legendaarne kahemiljoniline piir ületati täna, mõttelise lindi läbi lendas tõenäoliselt valgepõsk-lagle Branta leucopsis, kes oli arvukaim rändur täna (26260). Üle pika aja oli liikvel rohkem kormorane Phalacrocorax carbo (988). Rohukoskla Mergus serrator ränne oli ka päris äge (794). Nägime ka hooaja esimesi sarviklõokesi Eremophila alpestris.

-M.E.

Sarviklõoke / Horned Lark Sarviklõoke / Horned Lark Jukka Könönen Jukka Könönen

Kadunukeste (taas)esinemine – 13.10

Pikka aega kadunud alklased hakkasid järsult liikuma, kusjuures arvukaim oli lõunatirk Uria aalge hooaja parima 9 isendiga ja koguni 24 alklast jäi liigini määramata. Samas oli pärast kuuajalist pausi näha esimesi väikajakaid Hydrocoloeus minutus (10). Lõpuks nägime ära ka hooaja esimese punakael-lagle Branta ruficollis – see oli laifer külalistähele Camilole. Päeva arvukaim rändur oli tavapäraselt aul Clangula hyemalis (8167). Noortel mustlagledel B. bernicla on põhiränne (631), täna umbes 40 % isenditest olid noored.

-M.E.

Punakael-lagle / Red-breasted  Goose Punakael-lagle / Red-breasted Goose Aulid / Long-tailed Ducks Aulid / Long-tailed Ducks

Soojem ja rahulikum – 11.10

Arktiline õhumass kadus eile ära ja läks soojemaks. Ilmselt see on võtnud hoogu maha. Täna arvukaim rändur oli, mitte aul või lagle, vaid viupart Anas penelope (5180). Ära võib märkida ka merivardi Aythya marila (1430), kanepilinnu Acanthis flammea (78) ja hallrästa Turdus pilaris (1540). Liikuma hakkas leevike P. pyrrhula (44). Ongi vast selleks korraks kõik.

-M.E.

Valgepõsk-lagled / Barnacle Geese Valgepõsk-lagled / Barnacle Geese Esko & Jouko Esko & Jouko

Hooaja summad – 9.10

Millal oli kühmnokk-luige rände tipp? Seniseid hooaja summasid saate meelde tuletada ja pähe õppida siit failist

Ian & Nele Ian & Nele Olli Olli

Linde jätkub ja jätkub – 8.10

Viimase nädala jooksul oleme lugenud juba 340.000 rändurit, millest täna 61.400. Oodatult arvukaim rändur oli täna aul Clangula hyemalis hooaja parimaga (36.400). Eile ja täna on hakanud pärast väikest pausi liikuma jälle ujuparte, noorte tipp on käes. Viuparte Anas penelope kriipsutasime paberile 4487 tükki, sooparte A. acuta 661 ja piilparte A. crecca 617. Laglesid pressis ka veel: valgepõsk-lagle Branta leucopsis 5850 ja mustlagle B. bernicla 2690. Mainida võib ka merivarti Aythya marila (1900). Mustvaera Melanitta nigra summa 2100 oli oktoobri alguse kohta tüüpiline. Umbes pooled neist olid noored. Maalindudest oli selge liikumine sabatihasel, kaelustuvil, põldlõokesel, kanepilinnul, sookiurul ja veel ka linavästrikul.

Hooaja summa nihkus juba 1,9 miljonini. Kui ümmarguste summade loetlemiseks läks, siis lisaks valgepõsk-lagle Branta leucopsis hooaja summa on nüüd 200.000, viupardi Anas penelope 100.000 ja punakurk-kauri Gavia stellata 15.000.

Lähiümbruskonnas on pihlakasaaki hävitamas suured hallrästa parved, Spithami külas oli täna umbes 4000 isendit. Seas on hulgi ka musträstaid ja vainurästaid, vähem kuldnokki ja hoburästaid. Laulurästaid on juba ette väheks jäänud. Ka siidisabasid näeb väikestes parvedes.

-M.E.

Põhjatihane / Willow Tit Põhjatihane / Willow Tit Aul / Long-tailed Duck Aul / Long-tailed Duck

EuroBirdwatch – 5.10

Üle-euroopalise EuroBirdwatch avapäev tõi päeva jooksul neemetippu ligi 20 huvilist. Ränne oli täna võrreldes kahe eelneva päevaga selgelt tagasihoidlikum. Päeva jooksul loendame küll ligi 27 000 rändlindu, kuid seda suuresti külma eest pagevatele valgepõsk-lagledele Branta leucopsis, kellel koguneb õhtuks hooaja paremuselt kolmas päevasumma 22 000r. Mustlaglede ränne on seevastu praktiliselt läbi. Täna näeme rändel veel vaid 26 mustlaglet ja liigi hooaja summa on kõigest 37 500 isendit. Kahe aulide Clangula hyemalis rändepäeva järel tuli ka neil rändes paus – eilse 28 700 linnu kõrval möödus vaatluspunktist täna vaid 560 auli. Neeme tippu tulnud huviliste rõõmuks jaguks päeva ka haruldasemaid linde – rändel on üksik laisaba-änn Stercorarius pomarina ning neeme tipus paiksena ka koldjalg-hõbekajakas Larus cacchinans.
Täna käis EuroBirdwatch-ist ja Põõsaspea rändeprojektist lugu tegemas ERR. Videolõiku saab näha ETV Aktuaalses Kaameras

-T.V.

EuroBirdWatchi nädalalõpp EuroBirdWatchi nädalalõpp intervjuu intervjuu

Aulid – 4.10

Pea kogu päeva kestnud vihmas ja rahes rändas peamiselt aule Clangula hyemalis (28.700), moodustades 65 % päeva rändurite koguarvust. Järvekaure Gavia arctica lugesime kokku 505 ja tõmmuvaeraid Melanitta fusca 1200. Rändavate liikide arv on hakanud kiiresti kokku kuivama. Täna oli hooaja esimene päev ühegi kahlajata. Mandril oli näha esimest korda suuremaid hallrästa parvi sel hooajal.

-M.E.

Common Scoters Common Scoters Larus fuscus graellsi/heuglini/intermedius Larus fuscus graellsi/heuglini/intermedius

Sajatuhandene päev! – 3.10

Eile pärastlõunal tuule keeramisega kaasnenud tihe ränne sai hommikul ainult hoogu juurde: esimese kolme tunniga möödus ligi 50.000 parti ja laglet. Õhtuks kogunes ankeetide peale veidi üle saja tuhande linnu – selgelt seni hooaja parim ja võib ka parimaks jääda. Aulil Clangula hyemalis on käsil juba põhiränne (32.500 r). Teine massiline liik oli valgepõsk-lagle Branta leucopsis (31.600). Hooaja parim päevasumma kogunes tõmmuvaerale Melanitta fusca (5171), rohukosklale Mergus serrator (997) ja järvekaurile Gavia arctica (561). Kauride kogusumma oli täna 1800 isendit. Ka varte liikus jälle hoogsalt: merivart Aythya marila 5740 r (+ Aythya 3200). Rändel olid hooaja esimesed väikeluiged Cygnus columbianus (6) – selle liigi rännet siin näeb suhteliselt vähe. Oli esimene päev, kui väikekosklaid Mergellus albellus oli näha (väikestes) salkades (8). Esimest korda pärast juuli keskpaika oli näha natuke rohkem tuttpütte Podiceps cristatus (55). Hooaja kogusmma on nüüd juba 1,7 miljonit.

Rooslepas oli hommikul hämaras näha veel aasta lindu öösorri Caprimulgus europeus. Umbes nädala jagu on siin kandis olnud massiliselt laulu- ja vainurästaid paiksena. Ka rähni aeg on käsil: see sügis on väga vähe olnud suur-kirjurähni. See eest väike-kirjurähne ja musträhne on väga hästi liikunud ja paremaid rähne on ka sekka olnud.

-M.E.

Aulid / Long-tailed Ducks Aulid / Long-tailed Ducks Laanerähn / Three-toed Woodpecker Laanerähn / Three-toed Woodpecker

Tule nädalalõpul Põõsaspeale – EuroBirdwatch!

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal 26. korda ning kaasa löövad inimesed 41 riigis. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal. Põõsaspeale ootame teid eelkõige laupäeval. Vestleme lindude rändest ja määramisest. Juhendajad on kohal õhtupoolikuni. Kohtumiseni!

Septembri kokkuvõte

Väga soe septembri esimene pool oli üksikutele headele päevadele vaatamata suhteliselt vaikne. Aga kuu teisel poolel oli intensiivseid päevi mitmeid. Septembrikuu vältel loendasime 0,57 miljonit rändlindu. Külmalaine kuu keskel käivitas ujupartide ja laglede põhirände. Mustlaglede jaoks aeg oli tüüpiline kuid valgepõsk-laglede kohta see oli päris varajane massiline tulek. Septembri teisel poolel oli ka punakurk-kauri ja vartide põhiränne. Ujupartide, eriti viupardi ja soopardi populatsioonid on ilmselt kosunud ja ujupartide hooaja summa on juba üle 150.000 isendi. Noori ujuparte on sellegi poolest väga vähe olnud. Septembri keskel kadusid ära ka tiirud ja kahlajad.

Igal loondushooajal on olnud mingi haruldase linnuliigi erandliku esinemise fenomen. Kui 2009. aastal see oli kaljukajakas ja 2014. aastal laisaba-änn, siis sellel hooajal seda lahtrit täidab (vaatamata punajalg-pistrikele augustis) siberi-tõmmuvaeras keda kohtasime septembris kuuel korral. Lähipäevadel ootame valgepõsk-laglede rände tippu. Võimalik, et ka aulide põhiränne algab juba nüüd.

Hooaja summasid 27. septembri seisuga saate silmitseda siit failist

-M.E.

Viupart / Wigeon (ad female) Viupart / Wigeon (ad female) Mustlagled / Brent Goose Mustlagled / Brent Goose

Siberi-tõmmuvaerad – 28.9

Täna oli rändel koguni kolm siberi-tõmmuvaerast Melanitta deglandi stejnegeri! Samas tõmmuvaeraid M. fusca rändas 2000 isendit. Täna hakkas liikuma korralikult hane: rabahanesid Anser fabalis kogunes ankeedile 1110 ja suur-laukhaneisd A. albifrons 5076 isendit (+ Anser sp 1530) – võimalik, et need jäävad hooaja parimaks neil liikidel. Hooaja parim rändesumma oli lisaks tuttvardil Aythya fuligula (1069). Hästi liikus ka merivarti A. marila (4780 + Aythya sp 1400). Punakurk-kauri Gavia stellata hooaja summa ületas 10.000 isendi piiri. Rabapistrikke Falco peregrinus nägime täna kolme isendit. Üle pika aja oli tore näha ka ristparti Tadorna tadorna. Hooaja rändlindude kogusumma on juba üle 1,5 miljoni, mis ennustab 2 miljoni piiri täitumist sel hooajal.

Streikisid nii linnud kui vaatlejad – 27.9

Täna oli vaiksem ränne just nagu linnud oleks olnud teadlikud ÜRO kliimatippkohtumisest. Ka vaatlejad kuuest rahvusest streikisid kell 12:00-12:30
Vaata ka FridaysForFuture

-M.E.

BirdersForFuture BirdersForFuture Lindurid streikisid / Birders were on strike Lindurid streikisid / Birders were on strike

Korralik minek – 25.9

Pärast vaiksemat perioodi hakkas lindu jälle rohkem liikuma. Põhirollis oli merivart Aythya marila, kelle põhiränne nüüd järsult pihta hakkas (8970 r) ja hooaja summa kohe kolmekordistus. Võib öelda, et natuke hilja peale jäid merivardid. Skoori tegid täna ka valgepõsk-lagle Branta leucopsis (9800), mustlagle B. bernicla (3066, üksikuid noori jäi ka silma), viupart Anas penelope (3160) ja soopart A. acuta (1153). Mustvaera Melanitta nigra ränne kuivab järk-järguliselt kokku (2200), aga samas kasvab noorte lindude osakaal (ca 2 % noori täna). Üle pika aja on hakanud nägema üksikuid alklasi. Maalindudest on viimasel päeval liikunud rähne, pasknääre Garrulus glandarius (437 r 23.9) ja musttihaseid Periparus ater (1222 r 23.9). Eile oli veel suurem suitsupääsukese Hirundo rustica kogum paiksena (150). Lähiümbruskonnas kükitas hommikul niidu rajakesel mudalombis mudanepp ja kuuvalgel vaiksel õhtul ilmus välja erinevaid kakke käuksuma või traatidele passima. Vahva linnupäev.

-M.E.

Musttihased / Coal Tits Musttihased / Coal Tits värvushälbega merivart / an aberrant Scaup värvushälbega merivart / an aberrant Scaup

Kurjad ilmad ja hall vist ka – 22.9

Pärast paari vaikset päeva jätkuv külm õhumass läkitas teele mõnevõrra valgepõsk- (5500 + sp 3900) ja mustlaglesid Branta bernicla (3200). Õhtul hämaras oli näha mõned väga suured mustlagle parved ja võimalik et tuleval öösel liigub neid veel palju – need jäävad meil nägemata. Parti liikus suhteliselt vähe, kuid siiski mõistusepäraselt viuparte Anas penelope (3100). Täna oli hooaja esimene päev ilma määratud jõgitiiruta. Tutt-tiire Sterna sandvicensis oli veel kaks isendit rändel. Mustvaeral on eilsest alates näha olnud üksikuid noori linde. Rohukoskla Mergus merganser hooaja summa ületas 10.000 piiri. Hooaja rändlindude summa on nüüd 1,4 miljonit.

-M.E.

Viupardid / Wigeon Viupardid / Wigeon Common Scoters Common Scoters

Sügisesed üritused – 21.9
Sel sügisel toimub (märkige palun oma kalendrisse):
  • EuroBirdwatchi vaatlusnädalalõpp Põõsaspeal 5-6. oktoobril juhendajatega – tulge kohale ja küsige julgelt lindude vaatlemise, määramise jms. kohta.
  • Sukelpartide määramisest ettekanne Estbirdingu koosolekul 26. oktoobril Roostal
  • Põõsaspea sügisloenduste kokkuvõttev ettekanne 19. detsembril Tartus (detailid täpsustamisel)
Jälle siberi-tõmmuvaeras – 20.9

Muidu vaiksel rändepäeval rabas vaatlejaid siberi-tõmmuvaera Melanitta deglandi stejnegeri kaks möödalendu: kõigepealt itta ja 5 minuti pärast tagasi edelasse. Müstika.

Stejnegeri's Scoter (left) with two Velvet Scoters Stejnegeri's Scoter (left) with two Velvet Scoters

Tõmmakem hinge – 19.9

Need kellel vaja minna oli, läksid eelmise kolme päeva jooksul. Nüüd kogutakse jõudu järgmiseks rändestardiks ja eeldatavalt lähimad päevad on siin suhteliselt vaiksed. Siiski päris seisma ränne ei jäänud: hooaja parim summa oli punakurk-kauril Gavia stellata (1004). Lisaks liikus sookurgi (2600), rohukosklaid (655) ja viuparte (4600). Neeme tipus oli näha mõned musttihase parved – liik, keda pole eriti sel hooajal kohanudki veel. Öörändelaine järgi on ilmunud välja vainurästaid ja käblikuid. Laulurästal ja punarinnal paistab tippaeg olevat käsil. Linnuturismi kõrghooaeg on ka kätte jõudnud: gruppe giididega on käinud viimase nädala jooksul pea päeviti,

-M.E.

Soome linnuturistid Soome linnuturistid Punakurk-kaur ja punapugu-kaur Punakurk-kaur ja punapugu-kaur

Crazy! – 18.9

Eilsest linnumassist leiate uudise ingliskeelselt lehelt

Sadade viisi pütte ja üldse hoooaja parim päev – 17.9

Eile hoogsalt käivitunud ränne jätkus intensiivselt ka täna ja isendite arvu poolest see oli hooaja parim: 80.000 rändurit. Eilsega võrreldes hakkas liikuma rohkem laglet, mustlaglesid Branta bernicla läks 16.350. Näha oli ka esimesi sügiseseid valgepõsk-laglesid B. leucopsis – kohe 2100 isendit – ja üldse hooaja esimesi rabahanesid Anser fabalis (24). Ujupartide voog jätkus intensiivsena: viupart Anas penelope 17.440 r ja soopart Anas acuta 1970 r. Sookurgedel oli ilmselt sügisrände tipp: 5580 r. Mitmetel muudelgi liikidel olid hooaja parimad rändesummad: merivart Aythya marila (558), rohukoskel Mergus serrator (912) ja punakurk-kaur Gavia stellata (704),

Pärast neljapäevalist mäsu merel hakkas hommikul lõpuks tuult ja laineid maha keerama ja oli võimalik jälle näha ka paikseid linde meres. Ja mis meie silmad nägid: vees ulpis siin seal pütte ja teatud sektoris palju – no püttide kohta ikka väga palju. Ega muud üle ei jäänud kui nad kokku lugeda: tuttpütt Podiceps cristatus 197 paikset, hallpõsk-pütt P. grisegena 165 ja uskumatu lugu: sarvikpütte P. auritius koguni 88 isendit – suurimas grupis oli 20 lindu. Suurima pütimassi sisse olis seadnud ennast ka väikepütt P. ruficollis (võis isegi olla tükki kaks).

-M.E.

Mustlagle / Brent Goose Mustlagle / Brent Goose Mustlagled / Brent Geese Mustlagled / Brent Geese

Ujupardid!! – 16.9

Pikka aega on olnud rändel väike käsipidur peal, aga tuuled keerasid nüüd rändele soodsamaks ja käivitus tohutu ujupardi ränne ja saime kokku 31.800 isendit. Fanfaaride saatel tuleb välja kuulutada hooaja senini uhkeim rändesumma: sooparte Anas acuta loendasime 7600 isendit, 334 parves! Ka viupardi A. penelope ränne oli uhke, kuid see Eesti rekordini päris ei küündinud (21.700). Muid ujuparte oli selgelt vähe liikvel: luitsnokk-parte A. clypeata kogunes ankeedi peale 453 ja piilparte A. crecca ainult 247. Linnupäev oli ka muidu mitmekesine. Mustvaeral Melanitta nigra oli veel väike rändeplahvatus – ilmselt viimast korda sel hooajal (28.000). Kahlajaidki ilmus välja: soorüdi Calidris alpina 840 r ja siiani täiesti kadunud noori meriskeid Haematopus ostralegus oli ka veidi näha (42 r). Ka see päev ei möödunud eredate kildudeta: Juho noppis rändelt stepi-loorkulli Circus macrorus vana isaslinnu. Lisaks põhja poole liikus noor pikksaba-änn Stercorarius longicaudus – lind paistis olevat sama isend keda nägime üleeile. Mustlaglede (466) hulgas rändas ka üks alamliigi Branta bernicla hrota esindaja. Päeva rändajate koguarv oli 65.000, mis oli hooaja paremuselt teine päev selle mõõdupuuga.

-M.E.

Viupardid / Wigeon Viupardid / Wigeon Ujupardid / dabbling ducks Ujupardid / dabbling ducks

Harulduste päev – 14.9

Ilmselt Jon on elav talisman: septembri alguses on siin nähtud erandlikult palju haruldusi. Tänane päev kattis laua jälle pidulikult täis: nägime väga lähedalt, ainult 300 meetri kauguselt mööda rännanud tõmmuvaera parves juba teist siberi-tõmmuvaerast Melanitta (deglandi) stejnegeri. Lisaks maiustasime noore pikksaba-änni Stercorarius longicaudus arvel. Mõlema linnu ajal kohal oli ka mõnevõrra külalisvaatlejaid ja rõõmu paistis olevat. Kui veel familiaarsemaid uudiseid vahendada, siis kindel tipphooaja lähenemise märk, mustlagle Branta bernicla ränne hakkas pihta: kui eile olid esimesed näha, siis täna oli juba 603 isendit rändel. Hooaja parimad olid ka soopardil Anas acuta (843), viupardil A. penelope (2162), hahal Somateria mollissima (197) ja punakurk-kauril Gavia stellata (420).

-M.E.

Siberi-tõmmuvaeras / White-winged Scoter Siberi-tõmmuvaeras / White-winged Scoter Siberi-tõmmuvaeras paremal/ White-winged Scoter (on right) Siberi-tõmmuvaeras paremal/ White-winged Scoter (on right)

Kajakad liikvel – 13.9

Üle pika aja oli liikvel kajakaid, rändel kohtasime kokku 8 liiki. Parimana Juho ja Jon nägid rändel noort karbuskajakat Larus melanocephalus. Lisaks oli näha mõned koldjalg-hõbekajakad Larus cachinnans. Põhiränne oli tõmmukajakal Larus fuscus keda lugesime kokku 53 isendit. Õhtupoolikul tuul keeras loodesse ja sellega ilmusid välja kohe sookured Grus grus: 1027 r. Esimesed sügisesed mustlagled Branta bernicla (43).

Karbuskajakas / Mediterranean Gull Karbuskajakas / Mediterranean Gull Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull

Tohtigem tutvustada: Jon Jörpeland – 11.9

Alates Septembri algusest põhitiimis on olnud muudatus: Tarvo asemel figureerib neeme tipus suurima osa hooaja teisest poolest Jon Jörpeland Rootsist. Jon tegi omal iniatsitiivl Põõsaspea sügisrändeloenduse 2013. aastal – raporti leiate selle veebilehe materjalide hulgast. Jon on oma ametilt meteoroloog ja suhteliselt tuntud raadiohääl Rootsis.

Jon Jon Jon Jon

Leitsakuga röövleid ja värvulisi – 10.9

(pärast väikest pausi eestikeelsed postitused naasevad)

Aastaajalises mõttes väga hilisel leitsakupäeval oli tugev kagutuul. Maatuulega näeb Põõsaspeal tihti hästi maalinde ja selliseks seegi päev osutus. Hooaja parimad ränded olid näiteks linavästrikul Motacilla alba (107), suitsupääsukesel Hirundo rustica (534), siisikesel Carduelis spinus (4480), musträhnil Dryocopus martius (4), raudkullil Accipiter nisus (41) ja lõopistrikul Falco subbuteo (21). Kohtasime hooaja esimest vööt-lehelindu Phylloscopus inornatus ja põhjavinti Fringilla montifringilla. Ehk just kagutuule pärast ilmus jälle välja ka punajalg-pistrikke F. vespertinus (2 noort rändel). Tore oli kohata kä üsna neeme tipus laanepüüd Bonasa bonasia. Merelt lugesime kokku ka mõned hooaja parimad päevasummad: viupart Anas penelope (2440), tuttvart Aythya fuligula (634). Tõmmuvaera Melanitta fusca ja sõtka Bucephala clangula hooaja summad ületasid 20.000 isendi piirid.

-M.E.

Goshawk strikes! / Kanakull sööstab! Goshawk strikes! / Kanakull sööstab! Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon

Miljon täis!! – 3.9

Täna jõudsime rändel loetud (maagilise) miljoni linnu piirini – maalindudega koos see saavutati tegelt juba päev varem, aga kuna projekti huviorbiidiks on märgalade ja veega seotud liigid, siis tinglikult limiit saadi täis ikkagi 3. septembril – see on kaks päeva hiljem kui 2014. aasta hooajal ja 11 päeva varem kui 2009. aasta hooajal. Miljon sai täis kuidagi märkamatult ja valget linti ei jõutud Osmussaare väina tõmmata. Lindi läbi oleks tõenäoliselt lennanud kas mustvaeras Melanitta nigra (päevasumma 5330), tõmmuvaeras Melanitta fusca (1670) või viupart Anas penelope (1940 – hooaja parim). Miljonenda linnuisendi maha magamine ei omanud ära jäänud pidustuste osas ka selles mõttes tähtsust, et vapustavaid proove teinud Spithami ainsast püsielanikust koosnev lõõtspilli ansambel jõudis juba eelmisel päeval kollektiivisiseste lahkarvamuste tõttu laiali minna.

Aga see selleks, seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

-M.E.

Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters

Pool hooajast möödas – 2.9

Kui juulis oli valdavalt põhjakaare tuuled, siis august naases tavapäraste lõunakaare tuulte juurde. Pärast augusti algusnädalat ränne rahunes paariks nädalaks maha, et käivituda 20. augustil uue hooga. Üle 10.000 rändava isendi on loetud siiani kokku järgmistel liikidel: piilpart Anas crecca, mustvaeras Melanitta nigra (764.000), tõmmuvaeras M. fusca (14.645), sõtkas Bucephala clangula (19.000), kormoran Phalacrocorax carbo (37.900), naerukajakas Chroicocephalus ridibundus (46.480) ja kalakajakas Larus canus (11.800). Ka jõgitiiru Sterna hirundo võib tinglikult sellesse klubisse lugeda (7200 määratud + 3660 Sterna sp). Augusti lõpuks rändurite kogusumma oli 985.000 – summa sisaldab veelindudele lisaks umbes 3000 maalindu. Enamikke liike on rännanud üsna sarnaselt 2014. aasta hooajaga võrreldes. Enamikke kahlajaid ja ujuparte on olnud seni nigelamini, aga samas kaure, kosklaid, sõtkaid ja hallpõsk-pütte rohkem. Kahlajatel on suhteliselt hästi noorlinde näha olnud.

Juulis loendasime 41 loodusfotograafi ja linduri visiiti (ilma püsikülalisteta, mh. Annika, Antero ja Kaarlita) ja augustis vastav summa oli 67. Pealiskaudsetel määrangutel põhinedes 38 % külalistest on olnud naissoost ja 62 % meessoost.

-M.E.

Viive Viive Tiiu Tiiu Erkki V. Erkki V. Taavi S & co. Taavi S & co. Jukka R. Jukka R. Tarvo Tarvo

Linnumõistatuse vastus – 31.8

12. augustil kirjeldasin ühe linnu vaatevinklist selle rännuteed. Vastamisega vist natuke kardeti – ilmselt küsimus oli ikkagi paljudele suur pähkel ja mitmed headki lindude määrajad pidid natuke lindude ökoloogiat raamatutest ja internetist uurima. Pähkel sisaldas peale tegelike faktide ka mõnevõrra fiktiivset disneylikustamist, mis võis nuputajaid segadusse kui mitte ka marru ajada.

14-st laekunud vastusest siiski 8 läks täppi. Põhjenduste kirjutamise tegi väga lihtsaks üks vastanutest, Janne Põlluaas, kelle professionaalset vastust tema lahkel loal tsiteerigem siin: Põhjused, miks nii arvan on need, et merisk on häälekas lind ja kirjeldatud liigi toitumine sobitub mu meelest meriskiga. Norras Lofootidel nägin, kuidas nad istusid ja ootasid mõõna, et siis merepõhja liiva seest toitu urgitseda. Jutust võib aru saada, et nad kasvatasid poega koos ja uurides selgus, et meriskid hoolitsevad järglaste eest koos. Põõsaspeal nägin, et rändesalgad võivad olla erineva suurusega, ka see sobitub meriskiga (ei välista muidugi teisi kahlajaid, aga üksi nii häälekas kahlaja ei tule pähe)…

Kui nüüd veel Janne tekstile väga tagasihoidlikke ääremärkusi lisada, siis Põõsaspeal näeme peamiselt Valgelt merelt saabuvat populatsiooni (ca 20.000 isendit) – antud populatsioon on väike osa Euroopa asurkonnast, kuid ta erineb oma talvitusala poolest näiteks Läänemere ja Põhjamere meriskitest. Valge mere populatsioon kolib talveks Lääne-Aafrikasse, kui suurim osa Euroopa muust populatsioonist talvitub Põhjamerel, eriti selle Padumereks kutsutaval alal (Wadden Sea). Valge mere linnud ainult teevad seal pikema puhkepausi. Eesti enda meriski populatsioon lahkub juba umbes juuli kolmandal nädalal ja kaugrändurite saabudes neid siin pole.

Natuke viltu läinud vastuste hulgas oli peale muude kahlajate ka üks kajakas, tiir ja part. Partidest ainus mõeldav liik on ristpart, kellel on ka populatsioon Valgel merel ja ta rändab Padumerele, kuid sisuliselt mitte eriti edasi Lääne-Aafrikasse. Seda liiki siiski ei pakutud. Pakutud mustvaerast saab välistada mh. selle abil, et liik ei pesitse Eestis ja ei maandu parvedena kuivale maale (rahudele).

Pakututd tutt-tiiru saab välistada näiteks selle põhjal, et ta ei pesitse Valgel merel. Väikekajakas jällegi ei söö molluskeid liiva seest ja liiki kindlasti ei kogune muulidele ootama mõõnasid. Kahlajatest soorüdi ei pesitse päris Valge mere rahudel või randadel vaid tegu on tundra soodes pesitseva liigiga. Lisaks liik pole kuigi hea käratseja ja poegi ei hooldata koos. Päris hea pakkumine kivirullija ei sobi mh. toitumisnüansside poolest (ei otsi toitu niivõrd liiva seest, vaid kivide, vetikate jms alt) ja lisaks liiki ei kohata rändel meil kuigi suurtes parvedes – sisuliselt üle 15 isendilisi rändeparvesid Eestis ei nähta. Ka liivatüll sööb toitu pinnase pealt ja liiki ei talvitu eriti Padumerel – veel vähem võime liiki kirjeldada kui käratsejat.

Õigesti vastanute vahel loosime auhinna Estbirdingu koosolekul Roostal oktoobri viimasel laupäeval (26.10) – tulge kohale!

-M.E.

Meriskid / Oystercatchers Meriskid / Oystercatchers Meriskid (ad + juv) Meriskid (ad + juv)

Milliseid paikseid linde siin kohatakse? – 30.8

Anname teada peamiselt mööda rännanud lindudest. Siiski päeviti on näha – otse loomulikult – ka paikseid linde. Suvekuudel põhimassi moodustavad naeru- ja kalakajakad, tihti on lisaks ka kormoranid. Lisaks ligi päeviti on näha kümneid tiire, linavästrikke ja pääsukesi, vahest ka hõbekajakaid. Paikseid parte on seni olnud suhteliselt nigelalt: peamiselt pesakondadena kohatud sinikael-pardid ja jääkosklad. Nüüd on hakanud tekkima ka väike sõtka kogum. Täna kaugel kirdes läks aeg-ajalt lendu suur, umbes 5000-isendiline vaera parv. Kohtasime ka hooaja esimest paikset rabapistrikku Falco peregrinus ja sooparti Anas acuta. Rannas koperdasid kaks hallhaigrut ja siin väga harva paiksena kohatav hõbehaigur. Kivide vahel sipsisid vihitaja ja liivatüll. Lainete vahel ulpis hallpõsk-pütt ja juba nädalaid näha olnud kaks auli. Kuskilt oli välja ilmunud ka neli hahka. Päeviti kohatav merikotkas proovis merelt ära tuua mustvaera – aga jõud sai ennem otsa ja lasi saagi lahti. Läks hiljem uuesti ja tõi merelt mingi linnukorjuse.

-M.E.

Rabapistrik / Peregrine Falcon Rabapistrik / Peregrine Falcon Soopart / Northern Pintail Soopart / Northern Pintail

Punajalg-pistrikud, part II – 29.8

Kohtasime täna rändel koguni 42 punajalg-pistrikku Falco vespertinus. Suurimas parves möödus viis isendit. Ega vist ühtegi teist röövlindu võigi nii suures koguses siin kohata! Kõik pistrikud tulid Osmussaare suunast ja liikusid kagusse või lõunasse. Röövlindudest liikus lisaks herilaseviusid Pernis apivorus (20).

-M.E.

Herilaseviu / Honey Buzzard Herilaseviu / Honey Buzzard Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon

Punajalg-pistrikud! – 28.8

Euroopas hiljuti alanud punajalg-pistrike Falco vespertinus invasioon jõudis täna pärastlõunal Põõsaspeale. Õhtu jooksul nähti rändel 8 noort ja üks vana emaslind. Lisaks paiksena oli 7-isendiline parv. Päeva jooksul rändas ka arvukalt tõmmuvaeraid Melanitta fusca ja hooaja seniseks parimaks päevasummaks kujunes 1100. Samas selle liigi hooaja summa ületas 10000 piiri.

-M.E., T.V.

Red-footed Falcon (Falco vespertinus) Red-footed Falcon (Falco vespertinus) main team: Margus, Juho & Tarvo main team: Margus, Juho & Tarvo

Ännide põhiränne alanud – 26.8

Viimastel päevadel on hakanud vaatevälja sattuma üha rohkem änne. Täna oli senine hooaja parim söödikännil Stercorarius parasiticus (15 r). Lisaks hooaja parim oli merivardil Aythya marila (249). Mainimisväärne oli ka piilpardi Anas crecca ränne (1623).

-M.E.

Söödikänn / Arctic Skua Söödikänn / Arctic Skua Merivart / Greater Scaup Merivart / Greater Scaup

Emased mustvaerad saabusid – 25.8

Pärast kahenädalast pausi oli esimene üle kümnetuhandene päev ja veel päris korralik piiri ületamine: 53.000 lindu. Horisonti sisustasid peamiselt mustvaera Melanitta nigra (43.000) emaslinnud, keda oli 77 % vaerastest. Ka ujupartidel oli minekut, hooaja parimad olid piilpardil Anas crecca (2700) ja soopardil A. acuta (1208). Tõmmuvaera M. fusca number jäi napilt alla tuhande, aga hooaja parim seegi. Ka kauride ränne kogub hoogu, punakurk-kaure Gavia stellata oli rändel 49. Hooaja kogu rändesumma on nüüdseks 900.000 lindu ja silmapiiril paistva miljoni täitumise tähtpäeva ootel teeb Spithami lõõtspilli ansambel juba kaheksatunniseid proove tavaliste kolmetunniste asemel.

ps. minge nüüd kiiresti 12. augusti postituse juurde, sest mõistatuse vastuste jätmise tähtaeg on juba laupäeval. Vastates võib ainult võita ja lindude rändest midagi juurde õppida!

-M.E.

järvekaur / Black-throated Diver järvekaur / Black-throated Diver Punakurk-kaur / Red-throated Diver Punakurk-kaur / Red-throated Diver

Hea kahlajapäev – 24.8

Tulime nädalavahetuseks Põõsaspeale staiama. Mingeid ootusi ei olnud, sest muidu tavapärane eeltöö (= eElurikkuses surfamine) jäi muude asjade kõrvalt tegemata, aga selgus, et ajastus oli väga hea. Päev läbi liikus soorüdisid Calidris alpina (kokku üle 600 isendi) ja oli palju mõnusaid kahlaja segaparvi, kus läksid koos vöötsaba-vigled, suurrüdid, soorüdid, leeterüdid jne. Lisaks neile oli näha meriskeid ja mõnda väikekoovitajat. Hooaja parimad summad tulid meriskil Haematopus ostralegus (430 isendit), rüüdal Pluvialis apricaria (24 isendit), palju läks ka suurrüdi Calidris canutus (106 isendit). Lisaks heale kahlajaminekule oli rändel palju ujuparte, hooaja parim summa tuli soopardil Anas acuta (955 isendit), lisaks liikus rohkelt piilparti. Hooaja seni suurimad summad said kirja ka järvekaur Gavia arctica (49 isendit) ja tõmmuvaeras Melanitta fusca (711 isendit). Liikvel oli näha üksikuid hahkasid, vaikselt hakkab pihta ka nende ränne.

-T. Tali & co

Soorüdid / Dunlins Soorüdid / Dunlins Meriskid (ad + juv) Meriskid (ad + juv)

Rändeajast isegi 95 % kulub toitumisele – 22.8

Lindude pikkadel rändeteedel rändelennu peale ei kulugi nii väga aega, parimal juhul ainult üks päev. Aga samas rändeks valmistumine ja vahepealsed peatused võivad nõuda nädalate viisi toidu otsimist ja söömist. Rasvavarud akumuleeruvad aeglaselt, hanedel näiteks vaevu 10 grammi päevas. Teised liigid nii väga rasvavarusid ei kogugi, vaid peavad jooksvalt toituma kogu rändetee vältel. Seda (toitumist) me siin pidevalt tõestame. Küll lendab pääsukesi putukajahil, kus jälle sulpsab tiir merre. Suurte tiirude pojad ei suuda piisavalt ise toitu koguda ja räusktiirul pojad sõltuvad kogu rändetee Aafrikasse vanalindude lisatoitmisest. Iseseisvumine toimub alles talve teisel poolel. Siin mõned fotonäited.

-M.E.

Hommikusöögiks ahven / Perch for breakfast Hommikusöögiks ahven / Perch for breakfast Räusk / Caspian Tern Räusk / Caspian Tern

Noored kahlajad lahkuvad – 21.8

Üha rohkem on neid kahlajaliike, kellel vanalindude ränne on enam vähem läbi ja liikvel on peamiselt noored. Praegu ongi kahlajate mitmekesiseim rändeaeg: kõiki liike võib näha, ainult mudanepp pole vist veel tulnud. Paari nädala pärast hakkavad esimesed kahlajaliigid täiesti ära kaduma (värbrüdi, väike-koovitaja…).

Tumetilder / Spotted Redshank Tumetilder / Spotted Redshank Mudatilder / Wood Sandpiper Mudatilder / Wood Sandpiper

Kiivitaja / Lapwing Kiivitaja / Lapwing Suurrüdid / Red Knots Suurrüdid / Red Knots

Ujupartide massiline pagenemine – 20.8

Hommikul pimedas hakkas kostuma Haversi suunast paugutamist. Alles tund hiljem oli reaalselt võimalik juba parte ka ära määrata. Jahihooja algus ajas ujupardid massiliselt pakku ja sündis hooaja esimene ränderekord: luitsnokk-parte Anas clypeata lugesime täna kokku 1159 isendit, mis peaks olema selgelt parim Luitsu rändepäev läbi aegade kogu Eestis. Suurimas parves rändas 96 Noka-Petsi. Lisaks rändas hästi ka muid ujuparte, hooaja parimad rändesummad sinikael-pardil A. platyrhynchos (104), piilpardil A. crecca (725), soopardil A. acuta (99) ja rägapardil A. querquedula (3). Rägaparti pole juba aastaid sügisrändel parvedes kohatud ja hooaja summast tõotab tulla jälle kesisem kui kunagi varem.

Esimesed isased hahad on oma tiiva sulgimise enam vähem lõpule saanud ja tehakse esimesi lennuharjutusi värskete sulgedega: lennupikkuse rekordiks sai täna hinnatud 200 meetrit. Pikalt kaotsis olnud isased sõtkad on seevastu ilusti sulgimisega ühele poole saanud ja neid liigub praegu oma sulgimisaladelt talvitusaladele: niin idasse kui läände. Esimest korda sel hooajal oli paikseid sõtkaid (isaste arvelt) üle 20 isendi ja lähimatel nädalatel kogum peaks kasvama sadadesse. Emaste mustvaeraste osakaal on hakanud järsult tõusma, mis peaks ennustama nende põhirändelaine saabumist ehk juba augusti viimastel päevadel. Vaeraid on liikunud viimastel päevadel keskmiselt 2500 isendit päevas.

-M.E.

Luitsud / Shovelers Luitsud / Shovelers 3 liiki ujuparte 3 liiki ujuparte

Ujupardid alustavad – 18.8

Ujupartide ränne kogub vaikselt hoogu, hooaja parimad viupardil Anas penelope (291) ja luitsnokk-pardil Anas clypeata (67). Hooaja parimad ka hõbehaigrul Egretta alba (56) ja piiritajal Apus apus (620).

Suur-koovitajad et co. Suur-koovitajad et co. Larus fuscus heuglini/intermedius... - you name it Larus fuscus heuglini/intermedius... - you name it

Tiirud, tüllid – 17.8

Seni hooaja parimal tiirupäeval möödus neemest 634 jõgitiiru Sterna hirundo, 63 tutt-tiiru S. sandwichensis, 7 randtiiru S. paradisaea, 6 väiketiiru Sternula albifrons, 1 räusktiir Hydroprogne caspia, 21 mustviirest Chlidonias niger ja 236 määramata tiiru Sterna sp. Suurimas rändses tiiruparves oli kokku 130 tiiru ja viirest. Lisaks oli hooaja parim ränne liivatüllil Charadrius hiaticula: 286 r. Jõgitiiru hooaja summa ületas 5000 isendi piiri. Esimesed noored hahad (2) rändel.

-M.E.

Räusk / Caspian Tern Räusk / Caspian Tern Mustviired / Black Terns Mustviired / Black Terns

Lauljate fenoloogia – 16.8

Lindude lauluhooaeg on sisuliselt juba kuu aega läbi olnud. Üksikutel liikidel (nt. lehelinnud) on hakanud kuulma sügislaulu, aga metsad ja niidud on praegu sisuliselt hauavaiksed. Oleme pidanud Tuksi-Spithami-Dirhami kolmnurgas laululindude aktiivsuse kohta päevikut. Millal kuulsime viimast korda kedagi laulmas? Siin on väljavõtteid mõnedest liikidest:

  • rukkirääk 27.7
  • kaelustuvi 9.8
  • õõnetuvi 10.8
  • öösorr 7.8
  • põldlõoke 9.7
  • soo-roolind 15.7
  • metskiur 6.7
  • rohevint 15.7
  • karmiinleevike 17.7
  • talvike 19.7
  • võsa-ritsiklind 9.8
  • väike-kärbsenäpp 3.7
  • käosulane 7.7
  • kadakatäks 4.7
  • laulurästas 14.7

-M.E.

Väike-kirjurähn / Lesser-spotted Woodpecker Väike-kirjurähn / Lesser-spotted Woodpecker Talvike / Yellowhammer Talvike / Yellowhammer

Kuninghahk – 15.8

Külalistähed Annika ja Antero märkasid rändel hooaja esimest kuninghahka Somateria spectabilis , vana isalind rändas edelasse tõmmuvaera salgas.

King Eider with Velvet Scoters King Eider with Velvet Scoters Kuninghahk tõmmuvaerastega Kuninghahk tõmmuvaerastega

Päris sügis hiilib lähedamale – 14.8

Märkamatult on hakanud rändama liike, keda kesksuvel eriti ei kohanud: näiteks sooparte, merivarte, suurrüdisid, söödikänne ja tõmmukajakaid. Teatuid juulis rännanud liike praegu sisuliselt ei näe rändel, näiteks kühmnokk-luiki, tuttpütte või rohukosklaid: paljud neist on praegu sulgimise tõttu lennuvõimetud. Praegu on aga käsil kõige mitmekesisem kahaljate ränne: liikide arv on kõrge ja paljudel liikidel võib kohata nüüd nii noori kui vanalinde. Seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

-M.E.

Jukka Jukka Renno ja Hannes Renno ja Hannes Liis Liis

Kiripugu-rüdi! – 13.8

Hilisel õhtul nähti rändel kiripugu-rüdi Calidris melanotos Hooaja esimene noor punakurk-kaur, noor suurrüdi ja noor krüüsel rändel. Hooaja parim ränne plüül Pluvialis squaterola (187).

Kiripugu-rüdi / Pectoral Sandpiper Kiripugu-rüdi / Pectoral Sandpiper Plüü / Grey Plover Plüü / Grey Plover

Kas tead mis liik? – 12.8

Järgneb ühe liigi sügisrände kirjeldus. Aga millise? Teata oma vastus Margusele (eesnimi.perenimi@gmail.com) augustikuu jooksul! Õigesti vastanute seast loositakse auhinnaks uhiuus Oceanic Birds of the World – fantastiline merelindude fototeos 2200 pildiga. Auhinna pakub välja Lintuvaruste – käi nende veebilehel tellimas (postimüük) optikat, kirjandust, finnsticke jne. Poe kasum läheb täies ulatuses linnukaitsele.

Juba kolm nädalat on Nadja söönud Onega lahe rahudel aktiivselt molluskeid ja harjasusse, et piisavalt rasvavarusid rännulennuks koguda. Pesitses ta siin samas lähedal Grigoriga, ja nende poeg, noor Nikolai on hakanud juba hüpekaid tegema. Viimastel nädalatel on siinsetele rahudele hulgaliselt liigikaaslasi kogunenud ja viimastel päevadel on nad hakanud üha rohkem rahutult käratsema. Osa võtsid tiivad juba eile alla ja kadusid edelasse. Täna õhtul hämariku saabudes kell 23 paariline Grigori võttis mõnede seltsilistega ka tiivad alla ja Nadja otsustas kaasa minna. Nikolai jäi – ju ta hakkama saab, suur poiss juba.

Öö on veel lühike ja hommikul varakult 30-isendiline seltskond näeb mõnda aega metsamosaiiki ja juba varsti paistab suur veekogu, Laadoga. Kerges pärituules reis sujub kenasti, umbes 80 kilomeetrit tunnis. Peale Laadogat Nadja ületab seltskonnaga, mis on kahanenud 25-le, maakitsuse ja saabub kell 7:12 Soome lahele. Tuul on äkki vastu keeranud, ja meie kangelane on sunnitud rändekõrgust merepinna ligi kukutama. Madalal tuul on nõrgem ja energiat kulub vähem. Kui siiani on lennatud üsna otse edelasse, siis kella 9 paiku tuleb vastu Põhja-Eesti rannik. Nüüd keeratakse lääne poole ja järgitakse Eesti rannikut. Kui Valgel merel oli siin seal näha paikseid liigikaaslasi, siis Põhja-Eesti rannikult nad puuduvad. Kevadel ju nad olid siin! Jah, aga siin pesitsevad liigikaaslased lahkusid Eestist juba juuli kolmandal nädalal.

Kell 10:30 väsinud seltsilistest osa keerab järsult otsa ringi ja naaseb äsja mööda läinud Aegna saare juurde: siin lähedal on ilus rahu, kus puhata. Nadja kõhkleb: oleks jaksu edasi minna aga parem koos suurema seltskonnaga püsida: grupis lennates ikka kergem. Nii maanduvad nad rahule puhkama. Grigori, see puupea jätkab ikkagi kahe seltsilisega rännet. Võimalik, et Grigorit ta enam ei näegi. Kui puhkehetk on kestnud tunnikese, kukuvad kajakad karjuma: merikotkas tuleb! Nadja võtab seltskonnaga saba selga ja jätkab rännet lääne suunas. Varsti möödutakse kõrgest pankrannikust tuulikutega. Keegi vunts vaatab neid binokliga sealt. Kõigest pool tundi hiljem neid sihitakse jälle: mingi neeme tipus oleva onnikese kõrval seisab kaks meest, pika patsiga paneb samas midagi kirja: sellel real, kuhu mees märgib numbri 22”, on juba kirjas ka 1’, 33” ja 8”. Nadjale meenub, et samasugused, natuke koomilised kujud olid siin ka viis aastat tagasi. Huvitav, kas neil pole targemat teha?

Nadja lend jätkub veel kella kaheksani õhtul: Gotlandi lõunarannik tundub sobiv jägmiseks puhkepausiks. Nüüd oleks hea ka midagi ampsata, et natuke energiavarusid täiendada. Aga toit on kehv: kribulad molluskid üksikult siin-seal, kes neid nokaotsaga viitsib liiva sees taga ajada! Mingem käraga uuesti teele, Padumeri pole enam kaugel! Ja videviku saabudes 14 isendit võtab tiivad alla ja saabub hommikuks Eideri jõe suudmesse Saksamaa rannikul. Ja oh näe, siin on koguni 800 liigikaaslast istumas muuli peal – ootamas mõõna. Aga huvitaval kombel neil pole mingit elevust või rahutust – nad jäävadki siia talvituma! Aga Nadja oma seltsilistega ei jää talveks – vastupidi, nüüd tuleb täiendada mõned nädalad rasvavarusid, sest alles pool teed on taga: Maroko rannik ootab!

-M.E.

Tiire, kajakaid, kahlajaid – 9.8

Hommikul kimbutas vaatluspunkti ümbrust pikalt udu, kuid päeva peale kogunes ikkagi ilus number tiire (550). Ka naerukajakaid Larus ridibundus pressib endiselt läbi: 1490 isendit. Mustvaeral Melanitta nigra kogunes augusti keskpaiga kohta hea summa: 7000. Noorte suurkoovitajate Numenius arquata põhiränne algas: 53 isendit. Plüül Pluvialis squterola (54) ja teistel kõrgarktikas pesitsevatel kahlajatel (suurrüdi, liivatüll, kivirullija) on käsil vanalindude põhiränne. Siin näeme siiski vaid tühise hulga nende populatsioonidest. Ka ujupartide ränne hakkab elavnema, hooaja parim summa piilpardil Anas crecca (353).

Naerukajakad / Black-headed Gulls Naerukajakad / Black-headed Gulls Andrea Andrea

Juht – võta hoog maha! – 6.8.

Sel hooajal Eesti ornitoloogiaühing kogub andmeid teedel hukkunud lindude kohta. Patrullime Põõsaspea kandi (Tuksi-Dirhami-Riguldi) teid päeviti – kõiki ohvreid üles märkides. Kahjuks tuleb nentida, et linde sureb siin väikestel teedel palju, liiga palju.

Võtame näiteks punaselg-õgija. See huvitav värvuline lendab tuhandeid kilomeetreid oma talikorterist, troopilisest Aafrikast, Eesti. Paljud saavad hukka juba ilmade ja pikast lennust tingitud kurnatuse tõttu. Aga paar lindu ületavad oma elu trotsides edukalt Sahara kõrbe ja Vahemere, väldivad salaküttide püüniseid Küprose saarel, ja energiavarud nullis maanduvad Tuksi külla. Suure vaevaga õnnestub neil vältida kasside varitsusi ja saada lendu kolm poega (kas kujutate ette, et näiliselt labane poegade toitmine vastab koormuselt tippratturite võidusõitu Tour-de Francil!). Kohe esimesel elupäeval pesast välja lennanud esimesest pojast kihutab üle auto: Tuksi külas, kus on käänulised teed ja kiiruse piirang 50. Ja kolmandal päeval tabab sama saatus teist poega. Hoiame pöialt, et kolmas poeg jääb ellu. Sest vanematel tuleb naaseda eluga riskides jälle Aafrikasse ja loota, et neile tuleb veel teine võimalus. Paljudele ei tule.

-M.E.

pesakonna esimene ohver pesakonna esimene ohver pesakonna teine ohver pesakonna teine ohver

Võtab hoogu maha – 5.8.

Üle pika aja on rändesummad hakanud jääma alla kümne tuhande isendi. Iseased mustvaerad on nüüdseks peamiselt möödunud. Pardid alustavad oma tiibade sulgimist, mil ränne neil mõneks ajaks pea-aegu et lakkab. Tiire, kajakaid ja kahlajaid rändab ka siis, kui pardi ränne seiskub. Neid siiski massidena enamikel päevadel ei näe ja päevasummad jäävad tavaliselt tagasihoidlikuks. Tüüpiline arvukas rändur augustis on aga kormoran Phalacrocorax carbo, kellel on käesoleva augusti alguses olnud päeviti üle tuhandesed rändesummad, parimal päeval 2650 (1.8). Kormoran sulgib hoosulgi vaikselt ja lennuvõimetuks ei muutu. Kormorani rände tippu on oodata augusti teisel poolel.

Viimastel päevadel on rännanud hästi hallpõsk-pütte Podiceps grisegena – parimal päeval 85 isendit (4.8) ja liigi hooaja summa on nüüd 1000. Oma rändega alustavad vaikselt nüüd ka söödikännid Stercorarius parasiticus, täna rändel neli lindu. Kaua oodatud, hooaja esimene mustviires Chlidonias nigra nähti 2. augustil. Kahtlaselt kadunud on see liik olnud.

-M.E.

Kormoran / Cormorant Kormoran / Cormorant Vaatlusankeet / Observation form Vaatlusankeet / Observation form

Neljandik hooajast möödas – 2.8.

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris. Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande. Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500). Väga tagasihoidlikult kohtasime randtiire Sterna paradisaea (410) – liik, kelle sügisränne on praeguseks sisuliselt ka juba läbi. Üldse ei kohanud mustviirest, mida ei osanud oodata. Üsna hästi on liikunud hallpõsk-pütte Podiceps grisegena (750) ja sarvikpütte P. auritius (63). Hooaja meeldejäävamaid hetki oli 28. juuli õhtu, mil mõne tunni jooksul möödus üle 50.000 vaera, neist 25.000 kõigest ühe tunni jooksul. Suurimad parved olid üle 3000 isendilised, suurim umbes 5100. Seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

Paikseid parte on olnud ülimalt vähe ja vahe eelmiste loendushooaegadega on vapustav. Üks silmapaistev liik, keda enam paiksena sisuliselt ei kohta, on hahk Somateria mollissima. Kui 2009. aastal oli kogu juulikuu paiksena pidevalt 50–70 hahka, ja ka 2014. aasta hooajal pidevalt kümneid – isegi 190 – siis selle hooaja maksimum on 7 isendit. Liik on kindlasti vähenenud, kuid ala on muutunud ka väga rahutuks….

Vardid / Scaups & Tufted Ducks Vardid / Scaups & Tufted Ducks Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern

Ka inimesi on rannas näha olnud. Palju. Maal, merel ja õhus. Eelmistel loendushooaegadel märkasime kasvavat purjekate trendi – kahjuks me neid kirja pole pannud, aga Dirhami sadamat hakatakse varsti laiendama, mis räägib kaasa meie üldmuljetele. Uus selge muutus 2014. aastaga võrreldes on suure võimsusega mootorit kasutavad paadid – neid müristab pidevalt ja paistab, et parte ei saagi enam neeme ümber koguneda, sest pidevalt tuleb põgeneda. Kui elatustase paraneb, mõeldakse ilmselt välja üha keskkonnavaenulikumaid liikumis- ja lõõgastusviise. Paistab, et väikelennukid ja kopterid on varsti mootorpaatidele moevoolu osana järgnemas, neidki on nüüd juba palju näha olnud.

Kasvav trend on ka loodushuviliste arvul. Loendasime juulis üle 50 loodusfotograafi ja linduri visiidi, külalisi oli seitsmest riigist. Rõõmustav on vast suur eestlaste osakaal. Eks tulge jätkuski meie statistikat täiendama!

-M.E.

Kaarel Kaarel loodusturistid Saksamaalt loodusturistid Saksamaalt Annika Annika

Pudi-padi – 2.8.

Viimastel päevadel on kohatud mitmeid huvitavaid liike. Rändel nähti juba esimest noort punajalg-pistrikku Falco vespertinus (2.8.). Ehk veel üllatavam oli paikne merirüdi Calidris maritima 1. augustil – liik on suvel meil väga haruldane. Käbilindude liikumine on käesoleval suvel olnud väga tagasihoidlik, ja keegi targutaja arvas (ega mitte ometi selle lõigu kirjutaja siin?) 30. juulil, et vööt-käbilindu Loxia leucoptera sel suvel ei näegi. Ja ennäe, 31. juulil oli paar lindu neeme tipus mõnda aega paiksena.

Hooaja huvitavaimast juhtumist on natuke juba aega mööda läinud: Juho märkas ühel heal päeval (18.7) vaera parves ilmselget must- ja tõmmuvaera hübriidi. Nende liikide hübriididest on siiani ainult üksikuid kahtlusi maailmas olnud.

-M.E.

Merirüdi / Purple Sandpiper Merirüdi / Purple Sandpiper Vaeraste hübriid / Scoter hybrid Vaeraste hübriid / Scoter hybrid

Pool miljonit täis! – 27.7.

Tänavune poole miljoni piir ületati täpselt samal kuupäeval kui 2014. aasta hooajal. Samas Mustvaera Melanitta nigra rändesumma ületas 400000 isendi piiri, ehk 80 % ränduritest on koosnenud oodatult ühest liigist. Muud arvukamad rändurid on olnud seni sõtkas Bucephala clangula (15200), naerukajakas Larus ridibundus (31000), kormoran Phalacrocorax carbo (8200) ja kalakajakas L. canus (8100). Valdavalt põhjakaarte suunnast puhunud tuuled on hoolitsenud selle eest, et kurvitsate põhiränne käib nähtamatult suurtes kõrgustes ja summad on olnud väga tagasihoidlikud.

-M.E.

Jõgitiir / Common Tern Jõgitiir / Common Tern vaerad / Scoters vaerad / Scoters

vaeral rände tipp – 25.7.

Täna horisont oli mustjas, saime kokku 72500 mustvaerast Melanitta nigra. Rändetipp oli viis päeva hilisem kui 2014. aasta hooajal. Mustvaerast liikus intensiivselt pea kogu peäva vältel. Üle tuhande isendilisi salkasid oli seitse, suurim 1610 lindu. Vaera isalindudest peaks umbes 2/3 nüüd möödunud olema. Paaril viimasel päeval on olnud käsil ka kalakajaka Larus canus põhiränne: 1430 (24.7) ja 859 (25.7) isendit.

-M.E.

vaerad / Scoters vaerad / Scoters kalakajakas / Common Gull kalakajakas / Common Gull

kerge käsipidur – 23.7.

Paarile väga hoogsale rändepäevale järgnes „ainult” viieteisttuhandene tilkumine, koosnedes jällegi peamiselt mustvaerastest. See ei avaldanud juhuslikele külalisvaatlejatele erilist muljet ja põhjustas kiiret jalga laskmist vaatluspunktist. Võimalik, et ka tutt-tiirude Sterna sandwichensis lärm oli liiga tülikas: neid möödus päeva jooksul 119 isendit. Isa(?)linnud proovivad ka praegusel ajal silma paista pakkudes oletatavatele paarilistele – tiivad elegantselt sorgus – erinevaid kalasid valjude „kriiet” hüüete saatel. Neid kingitusi ei võeta üldjuhtudel vastu – palju kära, vähe vilja võiks öelda.

Päeva huvitavamate liikide hulgas võib mainida hooaja esimest koldjalg-hõbekajakat Larus cachinnans (2. ka).

-M.E.

Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull

Hooaja parim: 50000 rändurit – 22.7.

Täna oli rändel jumet. Liikus kahlajaid, kajakaid, tiire ja loendajate silmi tegid kirjuks muidugi ka mustvaerad Melanitta nigra (45900). Jõgitiirul Sterna hirundo oli esimene üle sajane päev (104 r + Sterna 96 r). Hooaja parimad olid mitmel kahlajal, mh. tundrarüdil Calidris alpina (1092), kõvernokk-rüdil C. ferruginea (22), leeterüdil C. alba (7) ja vöötsaba-viglel Limosa lapponica (272). Samas kogu hooaja rändesumma on nüüd 300000 rändurit.

-M.E.

suured kahlajad / waders suured kahlajad / waders Meriskid / Oystercatchers Meriskid / Oystercatchers

Ida-mustvaeras – 21.7.

Hooaja esimene ida-mustvaeras Melanitta americana möödus kell 10:55 koos 60 mustvaeraga. Samas algas mustvaera M. nigra põhiränne, päeva peale kogunes hooaja parim – 30800 isendit. Hooaja parimad summad ka kormoranil Phalacrocorax carbo (788), hallhaigrul Ardea cinerea (274), meriskil Haematopus ostralegus (130), jõgitiirul Sterna hirundo (66) ja väiketiirul Sternula albifrons (6). Märkimisväärne liikumine oli ka sõtkal Bucephala clangula (1200).

Valgesilm-vart rändel – 20.7.

Suures mustvaera parves liikus kell 9:53 üllatuslikult valgesilm-vart Aythya nyroca

Ferrugineous Duck with Common Scoters Ferrugineous Duck with Common Scoters

Esimeste pentaadide summad – 19.7.

Seniseid hooaja summasid saate silmitseda siit failist

200 000 rändurit täis – 17.7.

Madalrõhkkond pidurdas paar päeva veidi rännet aga 16. õhtul sai vaera voog jälle uue hoo sisse ja 17.-st moodustus hooaja paremuselt teine rändepäev üle 25000 ränduriga. Fooniks olid mustvaeras Melanitta nigra (19900 r), naerukajakas Larus ridibundus (2125 r) ja sõtkas Bucephala clangula (1060 r). Samas ületas sõtka hooaja summa kümne tuhande piiri ja kõikide rändurite summa 200000 isendi piiri. Hommikuseks maiuspalaks oli juba hooaja kolmanda prillvaera Melanitta perspicillata möödumine.

-M.E.

Sõtkad / Goldeneye Sõtkad / Goldeneye Naerukajakad / Black-headed Gulls Naerukajakad / Black-headed Gulls

Surf Scoter / Prillvaeras Surf Scoter / Prillvaeras Flock of Scoters with a Surf Scoter Flock of Scoters with a Surf Scoter

Noored tiirud liikvel – 15.7.

Pea kõikidel tiirudel on juba näha noori linde hulkumas või rändel. Jõgitiirul Sterna hirundo kohati esimest noorlindu 1. juulil, randtiirul S. paradisaea 5. juulil, tutt-tiirul S. sandwichensis 6. juulil ja räusktiirul Hydroprogne caspia 13. juulil. Kui väiksematel tiirudel on näha ka juba esimesi iseseisvunud noori, siis tutt-tiirul pered valmistuvad septembriseks sügisrändeks koos toitudes. Räusktiirul noored linnud sõltuvad vanalindude toitmisest kuni saabutakse talvitusaladele Lääne-Aafrikas ja isegi veel talvitudes seal. Vanalinnud jagavad küll pojad omavahel ära ja kogu pere ei pruugi koos rännata. Aga vanalinnu hukkudes hukkub ka tema (lisa)toitmisest sõltuv noorlind.

-M.E.

Tutt-tiir / Sandwich Tern (juv) Tutt-tiir / Sandwich Tern (juv) Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern
Jõgitiir / Common Tern (juv) Jõgitiir / Common Tern (juv) Jõgitiir / Common Tern Jõgitiir / Common Tern

Mitmekesine rändepäev – 14.7.

Taas kena rändepäev ning päevasummaks kogunes veidi üle 23 000 linnu, mis on paremuselt hooaja kolmas päev. Kohe hommikul oli märgata naerukajakate Larus ridibundus liikumist, mis kestis suuresti kogu päeva ja liigi hooaja parimaks päevasummaks kogunes 5905 isendit. Hooaja parim rändepäev oli täna veel mitmel teiselgi liigil – hallpõsk-pütt Podiceps grisegena (60), sarvikpütt Podiceps auritus (8), merisk Haematopus ostralegus (46), kõvernokk-rüdi Calidris ferruginea (6) ja kukkurtihane Remiz pendulinus (4). Hea ränne oli ka sõtkal Bucephala clangula (1078), kellel on ka esimesi noorlinde hakanud liikuma. Uute liikidena rändel kanada lagle Branta canadensis (2), rägapart Anas querqedula (1), rüüt Pluvialis apricaria (1) ja kalakotkas Pandion haliaeetus (1).

-T.V.

Ristpardid / Shellducks Ristpardid / Shellducks Crested Grebes / Tuttpütid Crested Grebes / Tuttpütid

vahepäevad – 13.7.

Poolteist päeva ränne oli väga tagasihoidlik: selgelt kaugemalt tundralt ei saabunud linde ja pidime leppima sõtkastega Bucephala clangula (490 r – 12.7). Õhtul (13.7) hakkas aga jälle horisont täituma mustvaerastest Melanitta nigra ja saime kokku 12000 isendit. Hooaja esimene tuuletallaja Falco tinnunculus ja plütt Limicola falcinellus. Hooaja parim ränne kormoranil Phalacrocorax carbo (447). Hallhaigru Ardea cinerea hooaja summa ületas tuhande piiri.
Projekti eesmärk on määrata paljude liikide vanust ja sugu, et hinnata populatsioonide struktuuri ja pesitsusedukust. Antud hetkel mitmetel liikidel saab eristada isegi teise kalendriaasta linde, näiteks vaerastel ja rohukosklal (vt. fotot). Aga mõne nädala pärast hakkavad pardid sulgima tiibu ja teise kalendriaasta linde ei saa siis enam eristada vanematest vanuseklassidest.

-M.E.

Naerukajakas (1. ka) / Black-headed Gull (1st cy) Naerukajakas (1. ka) / Black-headed Gull (1st cy) Rohukoskel: üks 2. aasta isane / Red-breasted Merganser: + 2nd cy males and one 2nd cy male Rohukoskel: üks 2. aasta isane / Red-breasted Merganser: + 2nd cy males and one 2nd cy male

35000 isendit rändel – 11.7.

Isendite arvu mõõdupuuga oli hooaja parim rändepäev. Enamik ränduritest olid siiski vaid mustvaerad Melanitta nigra (30650 r). Lisaks oli hooaja parim päev hallhaigrul Ardea cinerea (207 r). Hooaja esimesed hõbehaigrud Egretta alba (7) ja esimene värbrüdi Calidris temminckii rändel.
Hooaja alguse rändesummad on enamikel liikidel väga sarnased 2014. aastaga võrreldes. Arvukatest liikidest suuremaid erinevusi on rohukosklal Mergus serrator , keda nüüd on rännanud kaks korda rohkem (3030) ja naerukajakal Larus ridibundus, keda on olnud liikvel poole vähem (16400) kui 2014. aastal. Naerukajakaid on siiski veel loota, sest 2009. aastal oli rändetipp alles juuli keskpaigas.

-M.E.

Kodutuvid / Feral Pigeons Kodutuvid / Feral Pigeons Hallhaigrud / Grey Herons Hallhaigrud / Grey Herons

Vaerad liiguvad – 9.7.

Hooaja alguse kohta on liikunud viimastel päevadel suhteliselt hästi mustvaerast Melanitta nigra : 14500 (7.7), 10500 (8.7) ja 15800 (9.7). Emaslindude osakaal on olnud umbes 4 %. Tõmmuvaerast Melanitta fusca liigub veel tagasihoidlikult, alla 100 isendi päevas. Hooaja teine prillvaeras Melanitta perspicillata möödus hommikul kell 6:54 40 isendilises vaerasalgas.

-M.E.

mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters

Esimene haruldus – 7.7.

Õhtupoolikul möödus suures mustvaera parves isane prillvaeras Melanitta perspicillata. Võimalik, et just seda isendit nähti eile Soomes Aspskäril, 150 kilomeetrit Põõsaspealt kirdes. Muidu oli tegu hooaja parima rändeliikumisega: rändureid kokku 24250. Hooaja parimad summad oli tuttvardil Aythya fuligula (390), mustvaeral Melanitta nigra (14560), sõtkal Bucephala clangula (1350), rohukosklal Mergus serrator (502), hallhaigrul Ardea cinerea (189) ja naerukajakal Larus ridibundus (5080). Üsna üllatuslikult liikus kaelustuvisid Columba palumbus (190).

tuttvart ja merivardid / Tufted Duck and Greater Scaups tuttvart ja merivardid / Tufted Duck and Greater Scaups 3 liiki veelinde 3 liiki veelinde

Üle kümnetuhandene päev – 6.7.

Hooaja esimene üle kümne tuhande ränduriga päev nägi päevavalguse. Lõviosa ränduritest oli, nagu juba lugeja aimab, mustvaeras Melanitta nigra (9360 r). Märkimisväärne oli ka rohukoskla Mergus serrator minek (394 r). Rohukosklal liiguvad praegu peamiselt vanad isalinnud, seas ka mõned teise kalendriaasta isased. Hooaja parim minek ka väikekajakal Hydrocoloeus minutus (267 r). Kui naerukajakal on rändel juba hulgi noori esimese aasta linde, väikekajakal on liikunud ainult vanad linnud ja üksikud teise aasta isendid.

-M.E.

Mustvaerad / Common Scoters Mustvaerad / Common Scoters Mustlagled / Brent Goose Mustlagled / Brent Goose

Pereõnn ja tragöödia – 6.7.

Hooaja alguses oleme kantseldanud turiste, et merisk saaks oma pojad välja hautud vaatlusonnist kõigest viie meetri kaugusel. 4. juulil kooruski kaks poega – nii meriskil kui veidi eemal kivil kalakajakal. Elu esimesel öösel suri ära üks kalakajaka poeg – võimalik, et kõvad vihmahood tormipuhangutega olid saatuslikud. Ka üks meriski poeg kadus samal öösel ära.
Natuke teistsusgust pereõnne elab läbi jääkoskel, kellel on umbes kolmenädalased sõtka pojad hooldada. Sinikael-pardi mamma on aga saanud enda 14 väiksele pojale seltsiks kellegi teisest pesakonnast kolm suuremat poega. Sinikaela poegade peal on käinud maiustamas kanakull.

-M.E.

Merisk haudub Merisk haudub Oystercatcher with the chick Oystercatcher with the chick A family / perekond A family / perekond Goosander with Goldeneye's ducklings Goosander with Goldeneye's ducklings

Naerukajakad ja sõtkad – 5.7.

Naerukajakad Larus ridibundus alustasid õhtul kella 18 paiku intensiivse rändega ja mõne tunniga jõudis päevasummaks koguneda 3800 isendit. Lisaks oli märkimisväärne liikumine sõtkal Bucephala clangula (783 r) ja koovitajal Numenius arquata (214 r).

Hooaja algus – 4.7.

Esimene täispikk vaatluspäev (01.07) on juuli esimese nädala kohta korralik ning päevasummaks koguneb 4539 rändurit, kellest lõviosa moodustavad mustvaerad Melanitta nigra – 2905 rändel ‘(r).

Ootuspäraselt on juuli esimestel päevadel märgatav ränne toimunud ka mitmetel kajakatel: 1.07 on rändel juba 205 väikekajakat Hydrocoleus minutus ja 3. juulil on liikumas rohkem ka kalakajakaid Larus canus – 810 r. Nagu ka 2014. aastal on juuli esimestel päevadel liikvel olnud märgatavalt alke Alca torda – 21r (1.07) ja lõunatirke Uria aalge – 5r (3.07) ja 7r (4.07). 1 ja 4. juulil on rändel ka 2 krüüslit Cepphys grylle.
Teistest ränduritest võib mainida sarvikpütti Podiceps auritus – 4r (2.07), ristparti Tadorna tadorna – 48r (3.07) ja tundrarüdi Calidris alpina – 162r (3.07) ja 550r (4.7).

-T.V., M.E.

Black-throated Diver / Järvekaur Black-throated Diver / Järvekaur Lesser Black-backed Gull / Tõmmukajakas Lesser Black-backed Gull / Tõmmukajakas
Siin me oleme – 30.6.

Põõsaspea rändeloendused startisid jälle 30. juunil. Siin kajastame regulaarselt hooaja huvitavamaid sündmusi ja vaatlusi – palun salvestage see leht endale brauseri mällu ja jälgige sügisrände edenemist kogu hooaja vältel!

Esmakordselt 2004. aastal toimunud mahukat rändeseiret on korratud iga viie aasta järel ja rändevaatlused kestavad seegi kord novembri alguseni. Põõsaspeale koonduvad linnurühmad pesitsevad Loode-Venemaa väga suurel tundra alal ja arvukuse muutuste ja pesitsusedukuse jälgimiseks on Põõsaspea sügisene seire asendamatu. Eelmised kogu sügishooja katvad loendused toimusid 2004., 2009. ja 2014. aastal ja vanu tulemusi leiate selle veebilehe materjalide hulgast.

-M.E., T.V.


2014 aasta ränne

7.11.2014
Selleks hooajaks on rändeloendused lõppenud. Siit leiad esialgsed hooaja summad. Proovime seda kodulehte ka lähiaastatel elus hoida. Siia tuleb millalgi talvel ka hooaja lõplik kokkuvõte.

Loe edasi »

2010.a. vaatlused Põõsaspea neemel

25.10
9:00-10:30 (U.Paal & co).
Mustlagle Branta bernicla 67r40p, viupart Ana pen 4p, mustvaeras Mel nig 4r, tõmmuvaeras Mel fus 8r, merivart Ayt mar 4r, sõtkas Buc cla 200p, hahk sommol 9r, rohukoskel Mer ser 38r, punakurk-kaur Gav ste 11r2p, järvekaur Gavarc 24r, tuttpütt Pod cri 12p, hallpõsk-pütt Pod gri 15r11p, sarvikpütt Pod aur 3p, väikekajakas Lar min 5r, lõunatirk Uri aal 1r, hangelind ple niv 24p.

Loe edasi »

Sügisränne 2009

DETSEMBER

30.12
09:40-10:50 (Ranno Puumets): sinikael-part Anas plathyrhynchos 21r45p, kirjuhahk Polysticta stelleri 1/r, aul Clangula hyemalis 240r, mustvaeras Melanitta nigra 5r5p, tõmmuvaeras M. fusca 175r (7 parve), rohukoskel Mergus serrator 16r20p.

Loe edasi »