Ränne 2019

Harulduste päev – 14.9

(NB! Teil tasub kiigata vahest ka inglisekeelseid uudiseid: need ei kattu eestikeelsetega!)

Ilmselt Jon on elav talisman: septembri alguses on siin nähtud erandlikult palju haruldusi. Tänane päev kattis laua jälle pidulikult täis: nägime väga lähedalt, ainult 300 meetri kauguselt mööda rännanud tõmmuvaera parves juba teist siberi-tõmmuvaerast Melanitta (deglandi) stejnegeri. Lisaks maiustasime noore pikksaba-änni Stercorarius longicaudus arvel. Mõlema linnu ajal kohal oli ka mõnevõrra külalisvaatlejaid ja rõõmu paistis olevat. Kui veel familiaarsemaid uudiseid vahendada, siis kindel tipphooaja lähenemise märk, mustlagle Branta bernicla ränne hakkas pihta: kui eile olid esimesed näha, siis täna oli juba 603 isendit rändel. Hooaja parimad olid ka soopardil Anas acuta (843), viupardil A. penelope (2162), hahal Somateria mollissima (197) ja punakurk-kauril Gavia stellata (420).

-M.E.

Siberi-tõmmuvaeras / White-winged Scoter Siberi-tõmmuvaeras / White-winged Scoter

Kajakad liikvel – 13.9

Üle pika aja oli liikvel kajakaid, rändel kohtasime kokku 8 liiki. Parimana Juho ja Jon nägid rändel noort karbuskajakat Larus melanocephalus. Lisaks oli näha mõned koldjalg-hõbekajakad Larus cachinnans. Põhiränne oli tõmmukajakal Larus fuscus keda lugesime kokku 53 isendit. Õhtupoolikul tuul keeras loodesse ja sellega ilmusid välja kohe sookured Grus grus: 1027 r. Esimesed sügisesed mustlagled Branta bernicla (43).

Karbuskajakas / Mediterranean Gull Karbuskajakas / Mediterranean Gull Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull Tõmmukajakas / Lesser Black-backed Gull

Tohtigem tutvustada: Jon Jörpeland – 11.9

Alates Septembri algusest põhitiimis on olnud muudatus: Tarvo asemel figureerib neeme tipus suurima osa hooaja teisest poolest Jon Jörpeland Rootsist. Jon tegi omal iniatsitiivl Põõsaspea sügisrändeloenduse 2013. aastal – raporti leiate selle veebilehe materjalide hulgast. Jon on oma ametilt meteoroloog ja suhteliselt tuntud raadiohääl Rootsis.

Jon (before) Jon (before) Jon (after) Jon (after)

Leitsakuga röövleid ja värvulisi – 10.9

(pärast väikest pausi eestikeelsed postitused naasevad)

Aastaajalises mõttes väga hilisel leitsakupäeval oli tugev kagutuul. Maatuulega näeb Põõsaspeal tihti hästi maalinde ja selliseks seegi päev osutus. Hooaja parimad ränded olid näiteks linavästrikul Motacilla alba (107), suitsupääsukesel Hirundo rustica (534), siisikesel Carduelis spinus (4480), musträhnil Dryocopus martius (4), raudkullil Accipiter nisus (41) ja lõopistrikul Falco subbuteo (21). Kohtasime hooaja esimest vööt-lehelindu Phylloscopus inornatus ja põhjavinti Fringilla montifringilla. Ehk just kagutuule pärast ilmus jälle välja ka punajalg-pistrikke F. vespertinus (2 noort rändel). Tore oli kohata kä üsna neeme tipus laanepüüd Bonasa bonasia. Merelt lugesime kokku ka mõned hooaja parimad päevasummad: viupart Anas penelope (2440), tuttvart Aythya fuligula (634). Tõmmuvaera Melanitta fusca ja sõtka Bucephala clangula hooaja summad ületasid 20.000 isendi piirid.

-M.E.

Goshawk strikes! / Kanakull sööstab! Goshawk strikes! / Kanakull sööstab! Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon

Miljon täis!! – 3.9

Täna jõudsime rändel loetud (maagilise) miljoni linnu piirini – maalindudega koos see saavutati tegelt juba päev varem, aga kuna projekti huviorbiidiks on märgalade ja veega seotud liigid, siis tinglikult limiit saadi täis ikkagi 3. septembril – see on kaks päeva hiljem kui 2014. aasta hooajal ja 11 päeva varem kui 2009. aasta hooajal. Miljon sai täis kuidagi märkamatult ja valget linti ei jõutud Osmussaare väina tõmmata. Lindi läbi oleks tõenäoliselt lennanud kas mustvaeras Melanitta nigra (päevasumma 5330), tõmmuvaeras Melanitta fusca (1670) või viupart Anas penelope (1940 – hooaja parim). Miljonenda linnuisendi maha magamine ei omanud ära jäänud pidustuste osas ka selles mõttes tähtsust, et vapustavaid proove teinud Spithami ainsast püsielanikust koosnev lõõtspilli ansambel jõudis juba eelmisel päeval kollektiivisiseste lahkarvamuste tõttu laiali minna.

Aga see selleks, seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

-M.E.

Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters Tõmmuvaerad / Velvet Scoters

Pool hooajast möödas – 2.9

Kui juulis oli valdavalt põhjakaare tuuled, siis august naases tavapäraste lõunakaare tuulte juurde. Pärast augusti algusnädalat ränne rahunes paariks nädalaks maha, et käivituda 20. augustil uue hooga. Üle 10.000 rändava isendi on loetud siiani kokku järgmistel liikidel: piilpart Anas crecca, mustvaeras Melanitta nigra (764.000), tõmmuvaeras M. fusca (14.645), sõtkas Bucephala clangula (19.000), kormoran Phalacrocorax carbo (37.900), naerukajakas Chroicocephalus ridibundus (46.480) ja kalakajakas Larus canus (11.800). Ka jõgitiiru Sterna hirundo võib tinglikult sellesse klubisse lugeda (7200 määratud + 3660 Sterna sp). Augusti lõpuks rändurite kogusumma oli 985.000 – summa sisaldab veelindudele lisaks umbes 3000 maalindu. Enamikke liike on rännanud üsna sarnaselt 2014. aasta hooajaga võrreldes. Enamikke kahlajaid ja ujuparte on olnud seni nigelamini, aga samas kaure, kosklaid, sõtkaid ja hallpõsk-pütte rohkem. Kahlajatel on suhteliselt hästi noorlinde näha olnud.

Juulis loendasime 41 loodusfotograafi ja linduri visiiti (ilma püsikülalisteta, mh. Annika, Antero ja Kaarlita) ja augustis vastav summa oli 67. Pealiskaudsetel määrangutel põhinedes 38 % külalistest on olnud naissoost ja 62 % meessoost.

-M.E.

Viive Viive Tiiu Tiiu Erkki V. Erkki V. Taavi S & co. Taavi S & co. Jukka R. Jukka R. Tarvo Tarvo

Linnumõistatuse vastus – 31.8

12. augustil kirjeldasin ühe linnu vaatevinklist selle rännuteed. Vastamisega vist natuke kardeti – ilmselt küsimus oli ikkagi paljudele suur pähkel ja mitmed headki lindude määrajad pidid natuke lindude ökoloogiat raamatutest ja internetist uurima. Pähkel sisaldas peale tegelike faktide ka mõnevõrra fiktiivset disneylikustamist, mis võis nuputajaid segadusse kui mitte ka marru ajada.

14-st laekunud vastusest siiski 8 läks täppi. Põhjenduste kirjutamise tegi väga lihtsaks üks vastanutest, Janne Põlluaas, kelle professionaalset vastust tema lahkel loal tsiteerigem siin: Põhjused, miks nii arvan on need, et merisk on häälekas lind ja kirjeldatud liigi toitumine sobitub mu meelest meriskiga. Norras Lofootidel nägin, kuidas nad istusid ja ootasid mõõna, et siis merepõhja liiva seest toitu urgitseda. Jutust võib aru saada, et nad kasvatasid poega koos ja uurides selgus, et meriskid hoolitsevad järglaste eest koos. Põõsaspeal nägin, et rändesalgad võivad olla erineva suurusega, ka see sobitub meriskiga (ei välista muidugi teisi kahlajaid, aga üksi nii häälekas kahlaja ei tule pähe)…

Kui nüüd veel Janne tekstile väga tagasihoidlikke ääremärkusi lisada, siis Põõsaspeal näeme peamiselt Valgelt merelt saabuvat populatsiooni (ca 20.000 isendit) – antud populatsioon on väike osa Euroopa asurkonnast, kuid ta erineb oma talvitusala poolest näiteks Läänemere ja Põhjamere meriskitest. Valge mere populatsioon kolib talveks Lääne-Aafrikasse, kui suurim osa Euroopa muust populatsioonist talvitub Põhjamerel, eriti selle Padumereks kutsutaval alal (Wadden Sea). Valge mere linnud ainult teevad seal pikema puhkepausi. Eesti enda meriski populatsioon lahkub juba umbes juuli kolmandal nädalal ja kaugrändurite saabudes neid siin pole.

Natuke viltu läinud vastuste hulgas oli peale muude kahlajate ka üks kajakas, tiir ja part. Partidest ainus mõeldav liik on ristpart, kellel on ka populatsioon Valgel merel ja ta rändab Padumerele, kuid sisuliselt mitte eriti edasi Lääne-Aafrikasse. Seda liiki siiski ei pakutud. Pakutud mustvaerast saab välistada mh. selle abil, et liik ei pesitse Eestis ja ei maandu parvedena kuivale maale (rahudele).

Pakututd tutt-tiiru saab välistada näiteks selle põhjal, et ta ei pesitse Valgel merel. Väikekajakas jällegi ei söö molluskeid liiva seest ja liiki kindlasti ei kogune muulidele ootama mõõnasid. Kahlajatest soorüdi ei pesitse päris Valge mere rahudel või randadel vaid tegu on tundra soodes pesitseva liigiga. Lisaks liik pole kuigi hea käratseja ja poegi ei hooldata koos. Päris hea pakkumine kivirullija ei sobi mh. toitumisnüansside poolest (ei otsi toitu niivõrd liiva seest, vaid kivide, vetikate jms alt) ja lisaks liiki ei kohata rändel meil kuigi suurtes parvedes – sisuliselt üle 15 isendilisi rändeparvesid Eestis ei nähta. Ka liivatüll sööb toitu pinnase pealt ja liiki ei talvitu eriti Padumerel – veel vähem võime liiki kirjeldada kui käratsejat.

Õigesti vastanute vahel loosime auhinna Estbirdingu koosolekul Roostal oktoobri viimasel laupäeval (26.10) – tulge kohale!

-M.E.

Meriskid / Oystercatchers Meriskid / Oystercatchers Meriskid (ad + juv) Meriskid (ad + juv)

Milliseid paikseid linde siin kohatakse? – 30.8

Anname teada peamiselt mööda rännanud lindudest. Siiski päeviti on näha – otse loomulikult – ka paikseid linde. Suvekuudel põhimassi moodustavad naeru- ja kalakajakad, tihti on lisaks ka kormoranid. Lisaks ligi päeviti on näha kümneid tiire, linavästrikke ja pääsukesi, vahest ka hõbekajakaid. Paikseid parte on seni olnud suhteliselt nigelalt: peamiselt pesakondadena kohatud sinikael-pardid ja jääkosklad. Nüüd on hakanud tekkima ka väike sõtka kogum. Täna kaugel kirdes läks aeg-ajalt lendu suur, umbes 5000-isendiline vaera parv. Kohtasime ka hooaja esimest paikset rabapistrikku Falco peregrinus ja sooparti Anas acuta. Rannas koperdasid kaks hallhaigrut ja siin väga harva paiksena kohatav hõbehaigur. Kivide vahel sipsisid vihitaja ja liivatüll. Lainete vahel ulpis hallpõsk-pütt ja juba nädalaid näha olnud kaks auli. Kuskilt oli välja ilmunud ka neli hahka. Päeviti kohatav merikotkas proovis merelt ära tuua mustvaera – aga jõud sai ennem otsa ja lasi saagi lahti. Läks hiljem uuesti ja tõi merelt mingi linnukorjuse.

-M.E.

Rabapistrik / Peregrine Falcon Rabapistrik / Peregrine Falcon Soopart / Northern Pintail Soopart / Northern Pintail

Punajalg-pistrikud, part II – 29.8

Kohtasime täna rändel koguni 42 punajalg-pistrikku Falco vespertinus. Suurimas parves möödus viis isendit. Ega vist ühtegi teist röövlindu võigi nii suures koguses siin kohata! Kõik pistrikud tulid Osmussaare suunast ja liikusid kagusse või lõunasse. Röövlindudest liikus lisaks herilaseviusid Pernis apivorus (20).

-M.E.

Herilaseviu / Honey Buzzard Herilaseviu / Honey Buzzard Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon Punajalg-pistrik / Red-footed Falcon

Punajalg-pistrikud! – 28.8

Euroopas hiljuti alanud punajalg-pistrike Falco vespertinus invasioon jõudis täna pärastlõunal Põõsaspeale. Õhtu jooksul nähti rändel 8 noort ja üks vana emaslind. Lisaks paiksena oli 7-isendiline parv. Päeva jooksul rändas ka arvukalt tõmmuvaeraid Melanitta fusca ja hooaja seniseks parimaks päevasummaks kujunes 1100. Samas selle liigi hooaja summa ületas 10000 piiri.

-M.E., T.V.

Red-footed Falcon (Falco vespertinus) Red-footed Falcon (Falco vespertinus) main team: Margus, Juho & Tarvo main team: Margus, Juho & Tarvo

Ännide põhiränne alanud – 26.8

Viimastel päevadel on hakanud vaatevälja sattuma üha rohkem änne. Täna oli senine hooaja parim söödikännil Stercorarius parasiticus (15 r). Lisaks hooaja parim oli merivardil Aythya marila (249). Mainimisväärne oli ka piilpardi Anas crecca ränne (1623).

-M.E.

Söödikänn / Arctic Skua Söödikänn / Arctic Skua Merivart / Greater Scaup Merivart / Greater Scaup

Emased mustvaerad saabusid – 25.8

Pärast kahenädalast pausi oli esimene üle kümnetuhandene päev ja veel päris korralik piiri ületamine: 53.000 lindu. Horisonti sisustasid peamiselt mustvaera Melanitta nigra (43.000) emaslinnud, keda oli 77 % vaerastest. Ka ujupartidel oli minekut, hooaja parimad olid piilpardil Anas crecca (2700) ja soopardil A. acuta (1208). Tõmmuvaera M. fusca number jäi napilt alla tuhande, aga hooaja parim seegi. Ka kauride ränne kogub hoogu, punakurk-kaure Gavia stellata oli rändel 49. Hooaja kogu rändesumma on nüüdseks 900.000 lindu ja silmapiiril paistva miljoni täitumise tähtpäeva ootel teeb Spithami lõõtspilli ansambel juba kaheksatunniseid proove tavaliste kolmetunniste asemel.

ps. minge nüüd kiiresti 12. augusti postituse juurde, sest mõistatuse vastuste jätmise tähtaeg on juba laupäeval. Vastates võib ainult võita ja lindude rändest midagi juurde õppida!

-M.E.

järvekaur / Black-throated Diver järvekaur / Black-throated Diver Punakurk-kaur / Red-throated Diver Punakurk-kaur / Red-throated Diver

Hea kahlajapäev – 24.8

Tulime nädalavahetuseks Põõsaspeale staiama. Mingeid ootusi ei olnud, sest muidu tavapärane eeltöö (= eElurikkuses surfamine) jäi muude asjade kõrvalt tegemata, aga selgus, et ajastus oli väga hea. Päev läbi liikus soorüdisid Calidris alpina (kokku üle 600 isendi) ja oli palju mõnusaid kahlaja segaparvi, kus läksid koos vöötsaba-vigled, suurrüdid, soorüdid, leeterüdid jne. Lisaks neile oli näha meriskeid ja mõnda väikekoovitajat. Hooaja parimad summad tulid meriskil Haematopus ostralegus (430 isendit), rüüdal Pluvialis apricaria (24 isendit), palju läks ka suurrüdi Calidris canutus (106 isendit). Lisaks heale kahlajaminekule oli rändel palju ujuparte, hooaja parim summa tuli soopardil Anas acuta (955 isendit), lisaks liikus rohkelt piilparti. Hooaja seni suurimad summad said kirja ka järvekaur Gavia arctica (49 isendit) ja tõmmuvaeras Melanitta fusca (711 isendit). Liikvel oli näha üksikuid hahkasid, vaikselt hakkab pihta ka nende ränne.

-T. Tali & co

Soorüdid / Dunlins Soorüdid / Dunlins Meriskid (ad + juv) Meriskid (ad + juv)

Rändeajast isegi 95 % kulub toitumisele – 22.8

Lindude pikkadel rändeteedel rändelennu peale ei kulugi nii väga aega, parimal juhul ainult üks päev. Aga samas rändeks valmistumine ja vahepealsed peatused võivad nõuda nädalate viisi toidu otsimist ja söömist. Rasvavarud akumuleeruvad aeglaselt, hanedel näiteks vaevu 10 grammi päevas. Teised liigid nii väga rasvavarusid ei kogugi, vaid peavad jooksvalt toituma kogu rändetee vältel. Seda (toitumist) me siin pidevalt tõestame. Küll lendab pääsukesi putukajahil, kus jälle sulpsab tiir merre. Suurte tiirude pojad ei suuda piisavalt ise toitu koguda ja räusktiirul pojad sõltuvad kogu rändetee Aafrikasse vanalindude lisatoitmisest. Iseseisvumine toimub alles talve teisel poolel. Siin mõned fotonäited.

-M.E.

Hommikusöögiks ahven / Perch for breakfast Hommikusöögiks ahven / Perch for breakfast Räusk / Caspian Tern Räusk / Caspian Tern

Noored kahlajad lahkuvad – 21.8

Üha rohkem on neid kahlajaliike, kellel vanalindude ränne on enam vähem läbi ja liikvel on peamiselt noored. Praegu ongi kahlajate mitmekesiseim rändeaeg: kõiki liike võib näha, ainult mudanepp pole vist veel tulnud. Paari nädala pärast hakkavad esimesed kahlajaliigid täiesti ära kaduma (värbrüdi, väike-koovitaja…).

Tumetilder / Spotted Redshank Tumetilder / Spotted Redshank Mudatilder / Wood Sandpiper Mudatilder / Wood Sandpiper

Kiivitaja / Lapwing Kiivitaja / Lapwing Suurrüdid / Red Knots Suurrüdid / Red Knots

Ujupartide massiline pagenemine – 20.8

Hommikul pimedas hakkas kostuma Haversi suunast paugutamist. Alles tund hiljem oli reaalselt võimalik juba parte ka ära määrata. Jahihooja algus ajas ujupardid massiliselt pakku ja sündis hooaja esimene ränderekord: luitsnokk-parte Anas clypeata lugesime täna kokku 1159 isendit, mis peaks olema selgelt parim Luitsu rändepäev läbi aegade kogu Eestis. Suurimas parves rändas 96 Noka-Petsi. Lisaks rändas hästi ka muid ujuparte, hooaja parimad rändesummad sinikael-pardil A. platyrhynchos (104), piilpardil A. crecca (725), soopardil A. acuta (99) ja rägapardil A. querquedula (3). Rägaparti pole juba aastaid sügisrändel parvedes kohatud ja hooaja summast tõotab tulla jälle kesisem kui kunagi varem.

Esimesed isased hahad on oma tiiva sulgimise enam vähem lõpule saanud ja tehakse esimesi lennuharjutusi värskete sulgedega: lennupikkuse rekordiks sai täna hinnatud 200 meetrit. Pikalt kaotsis olnud isased sõtkad on seevastu ilusti sulgimisega ühele poole saanud ja neid liigub praegu oma sulgimisaladelt talvitusaladele: niin idasse kui läände. Esimest korda sel hooajal oli paikseid sõtkaid (isaste arvelt) üle 20 isendi ja lähimatel nädalatel kogum peaks kasvama sadadesse. Emaste mustvaeraste osakaal on hakanud järsult tõusma, mis peaks ennustama nende põhirändelaine saabumist ehk juba augusti viimastel päevadel. Vaeraid on liikunud viimastel päevadel keskmiselt 2500 isendit päevas.

-M.E.

Luitsud / Shovelers Luitsud / Shovelers 3 liiki ujuparte 3 liiki ujuparte

Ujupardid alustavad – 18.8

Ujupartide ränne kogub vaikselt hoogu, hooaja parimad viupardil Anas penelope (291) ja luitsnokk-pardil Anas clypeata (67). Hooaja parimad ka hõbehaigrul Egretta alba (56) ja piiritajal Apus apus (620).

Suur-koovitajad et co. Suur-koovitajad et co. Larus fuscus heuglini/intermedius... - you name it Larus fuscus heuglini/intermedius... - you name it

Tiirud, tüllid – 17.8

Seni hooaja parimal tiirupäeval möödus neemest 634 jõgitiiru Sterna hirundo, 63 tutt-tiiru S. sandwichensis, 7 randtiiru S. paradisaea, 6 väiketiiru Sternula albifrons, 1 räusktiir Hydroprogne caspia, 21 mustviirest Chlidonias niger ja 236 määramata tiiru Sterna sp. Suurimas rändses tiiruparves oli kokku 130 tiiru ja viirest. Lisaks oli hooaja parim ränne liivatüllil Charadrius hiaticula: 286 r. Jõgitiiru hooaja summa ületas 5000 isendi piiri. Esimesed noored hahad (2) rändel.

-M.E.

Räusk / Caspian Tern Räusk / Caspian Tern Mustviired / Black Terns Mustviired / Black Terns

Lauljate fenoloogia – 16.8

Lindude lauluhooaeg on sisuliselt juba kuu aega läbi olnud. Üksikutel liikidel (nt. lehelinnud) on hakanud kuulma sügislaulu, aga metsad ja niidud on praegu sisuliselt hauavaiksed. Oleme pidanud Tuksi-Spithami-Dirhami kolmnurgas laululindude aktiivsuse kohta päevikut. Millal kuulsime viimast korda kedagi laulmas? Siin on väljavõtteid mõnedest liikidest:

  • rukkirääk 27.7
  • kaelustuvi 9.8
  • õõnetuvi 10.8
  • öösorr 7.8
  • põldlõoke 9.7
  • soo-roolind 15.7
  • metskiur 6.7
  • rohevint 15.7
  • karmiinleevike 17.7
  • talvike 19.7
  • võsa-ritsiklind 9.8
  • väike-kärbsenäpp 3.7
  • käosulane 7.7
  • kadakatäks 4.7
  • laulurästas 14.7

-M.E.

Väike-kirjurähn / Lesser-spotted Woodpecker Väike-kirjurähn / Lesser-spotted Woodpecker Talvike / Yellowhammer Talvike / Yellowhammer

Kuninghahk – 15.8

Külalistähed Annika ja Antero märkasid rändel hooaja esimest kuninghahka Somateria spectabilis , vana isalind rändas edelasse tõmmuvaera salgas.

King Eider with Velvet Scoters King Eider with Velvet Scoters Kuninghahk tõmmuvaerastega Kuninghahk tõmmuvaerastega

Päris sügis hiilib lähedamale – 14.8

Märkamatult on hakanud rändama liike, keda kesksuvel eriti ei kohanud: näiteks sooparte, merivarte, suurrüdisid, söödikänne ja tõmmukajakaid. Teatuid juulis rännanud liike praegu sisuliselt ei näe rändel, näiteks kühmnokk-luiki, tuttpütte või rohukosklaid: paljud neist on praegu sulgimise tõttu lennuvõimetud. Praegu on aga käsil kõige mitmekesisem kahaljate ränne: liikide arv on kõrge ja paljudel liikidel võib kohata nüüd nii noori kui vanalinde. Seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

-M.E.

Jukka Jukka Renno ja Hannes Renno ja Hannes Liis Liis

Kiripugu-rüdi! – 13.8

Hilisel õhtul nähti rändel kiripugu-rüdi Calidris melanotos Hooaja esimene noor punakurk-kaur, noor suurrüdi ja noor krüüsel rändel. Hooaja parim ränne plüül Pluvialis squaterola (187).

Kiripugu-rüdi / Pectoral Sandpiper Kiripugu-rüdi / Pectoral Sandpiper Plüü / Grey Plover Plüü / Grey Plover

Kas tead mis liik? – 12.8

Järgneb ühe liigi sügisrände kirjeldus. Aga millise? Teata oma vastus Margusele (eesnimi.perenimi@gmail.com) augustikuu jooksul! Õigesti vastanute seast loositakse auhinnaks uhiuus Oceanic Birds of the World – fantastiline merelindude fototeos 2200 pildiga. Auhinna pakub välja Lintuvaruste – käi nende veebilehel tellimas (postimüük) optikat, kirjandust, finnsticke jne. Poe kasum läheb täies ulatuses linnukaitsele.

Juba kolm nädalat on Nadja söönud Onega lahe rahudel aktiivselt molluskeid ja harjasusse, et piisavalt rasvavarusid rännulennuks koguda. Pesitses ta siin samas lähedal Grigoriga, ja nende poeg, noor Nikolai on hakanud juba hüpekaid tegema. Viimastel nädalatel on siinsetele rahudele hulgaliselt liigikaaslasi kogunenud ja viimastel päevadel on nad hakanud üha rohkem rahutult käratsema. Osa võtsid tiivad juba eile alla ja kadusid edelasse. Täna õhtul hämariku saabudes kell 23 paariline Grigori võttis mõnede seltsilistega ka tiivad alla ja Nadja otsustas kaasa minna. Nikolai jäi – ju ta hakkama saab, suur poiss juba.

Öö on veel lühike ja hommikul varakult 30-isendiline seltskond näeb mõnda aega metsamosaiiki ja juba varsti paistab suur veekogu, Laadoga. Kerges pärituules reis sujub kenasti, umbes 80 kilomeetrit tunnis. Peale Laadogat Nadja ületab seltskonnaga, mis on kahanenud 25-le, maakitsuse ja saabub kell 7:12 Soome lahele. Tuul on äkki vastu keeranud, ja meie kangelane on sunnitud rändekõrgust merepinna ligi kukutama. Madalal tuul on nõrgem ja energiat kulub vähem. Kui siiani on lennatud üsna otse edelasse, siis kella 9 paiku tuleb vastu Põhja-Eesti rannik. Nüüd keeratakse lääne poole ja järgitakse Eesti rannikut. Kui Valgel merel oli siin seal näha paikseid liigikaaslasi, siis Põhja-Eesti rannikult nad puuduvad. Kevadel ju nad olid siin! Jah, aga siin pesitsevad liigikaaslased lahkusid Eestist juba juuli kolmandal nädalal.

Kell 10:30 väsinud seltsilistest osa keerab järsult otsa ringi ja naaseb äsja mööda läinud Aegna saare juurde: siin lähedal on ilus rahu, kus puhata. Nadja kõhkleb: oleks jaksu edasi minna aga parem koos suurema seltskonnaga püsida: grupis lennates ikka kergem. Nii maanduvad nad rahule puhkama. Grigori, see puupea jätkab ikkagi kahe seltsilisega rännet. Võimalik, et Grigorit ta enam ei näegi. Kui puhkehetk on kestnud tunnikese, kukuvad kajakad karjuma: merikotkas tuleb! Nadja võtab seltskonnaga saba selga ja jätkab rännet lääne suunas. Varsti möödutakse kõrgest pankrannikust tuulikutega. Keegi vunts vaatab neid binokliga sealt. Kõigest pool tundi hiljem neid sihitakse jälle: mingi neeme tipus oleva onnikese kõrval seisab kaks meest, pika patsiga paneb samas midagi kirja: sellel real, kuhu mees märgib numbri 22”, on juba kirjas ka 1’, 33” ja 8”. Nadjale meenub, et samasugused, natuke koomilised kujud olid siin ka viis aastat tagasi. Huvitav, kas neil pole targemat teha?

Nadja lend jätkub veel kella kaheksani õhtul: Gotlandi lõunarannik tundub sobiv jägmiseks puhkepausiks. Nüüd oleks hea ka midagi ampsata, et natuke energiavarusid täiendada. Aga toit on kehv: kribulad molluskid üksikult siin-seal, kes neid nokaotsaga viitsib liiva sees taga ajada! Mingem käraga uuesti teele, Padumeri pole enam kaugel! Ja videviku saabudes 14 isendit võtab tiivad alla ja saabub hommikuks Eideri jõe suudmesse Saksamaa rannikul. Ja oh näe, siin on koguni 800 liigikaaslast istumas muuli peal – ootamas mõõna. Aga huvitaval kombel neil pole mingit elevust või rahutust – nad jäävadki siia talvituma! Aga Nadja oma seltsilistega ei jää talveks – vastupidi, nüüd tuleb täiendada mõned nädalad rasvavarusid, sest alles pool teed on taga: Maroko rannik ootab!

-M.E.

Tiire, kajakaid, kahlajaid – 9.8

Hommikul kimbutas vaatluspunkti ümbrust pikalt udu, kuid päeva peale kogunes ikkagi ilus number tiire (550). Ka naerukajakaid Larus ridibundus pressib endiselt läbi: 1490 isendit. Mustvaeral Melanitta nigra kogunes augusti keskpaiga kohta hea summa: 7000. Noorte suurkoovitajate Numenius arquata põhiränne algas: 53 isendit. Plüül Pluvialis squterola (54) ja teistel kõrgarktikas pesitsevatel kahlajatel (suurrüdi, liivatüll, kivirullija) on käsil vanalindude põhiränne. Siin näeme siiski vaid tühise hulga nende populatsioonidest. Ka ujupartide ränne hakkab elavnema, hooaja parim summa piilpardil Anas crecca (353).

Naerukajakad / Black-headed Gulls Naerukajakad / Black-headed Gulls Andrea Andrea

Juht – võta hoog maha! – 6.8.

Sel hooajal Eesti ornitoloogiaühing kogub andmeid teedel hukkunud lindude kohta. Patrullime Põõsaspea kandi (Tuksi-Dirhami-Riguldi) teid päeviti – kõiki ohvreid üles märkides. Kahjuks tuleb nentida, et linde sureb siin väikestel teedel palju, liiga palju.

Võtame näiteks punaselg-õgija. See huvitav värvuline lendab tuhandeid kilomeetreid oma talikorterist, troopilisest Aafrikast, Eesti. Paljud saavad hukka juba ilmade ja pikast lennust tingitud kurnatuse tõttu. Aga paar lindu ületavad oma elu trotsides edukalt Sahara kõrbe ja Vahemere, väldivad salaküttide püüniseid Küprose saarel, ja energiavarud nullis maanduvad Tuksi külla. Suure vaevaga õnnestub neil vältida kasside varitsusi ja saada lendu kolm poega (kas kujutate ette, et näiliselt labane poegade toitmine vastab koormuselt tippratturite võidusõitu Tour-de Francil!). Kohe esimesel elupäeval pesast välja lennanud esimesest pojast kihutab üle auto: Tuksi külas, kus on käänulised teed ja kiiruse piirang 50. Ja kolmandal päeval tabab sama saatus teist poega. Hoiame pöialt, et kolmas poeg jääb ellu. Sest vanematel tuleb naaseda eluga riskides jälle Aafrikasse ja loota, et neile tuleb veel teine võimalus. Paljudele ei tule.

-M.E.

pesakonna esimene ohver pesakonna esimene ohver pesakonna teine ohver pesakonna teine ohver

Võtab hoogu maha – 5.8.

Üle pika aja on rändesummad hakanud jääma alla kümne tuhande isendi. Iseased mustvaerad on nüüdseks peamiselt möödunud. Pardid alustavad oma tiibade sulgimist, mil ränne neil mõneks ajaks pea-aegu et lakkab. Tiire, kajakaid ja kahlajaid rändab ka siis, kui pardi ränne seiskub. Neid siiski massidena enamikel päevadel ei näe ja päevasummad jäävad tavaliselt tagasihoidlikuks. Tüüpiline arvukas rändur augustis on aga kormoran Phalacrocorax carbo, kellel on käesoleva augusti alguses olnud päeviti üle tuhandesed rändesummad, parimal päeval 2650 (1.8). Kormoran sulgib hoosulgi vaikselt ja lennuvõimetuks ei muutu. Kormorani rände tippu on oodata augusti teisel poolel.

Viimastel päevadel on rännanud hästi hallpõsk-pütte Podiceps grisegena – parimal päeval 85 isendit (4.8) ja liigi hooaja summa on nüüd 1000. Oma rändega alustavad vaikselt nüüd ka söödikännid Stercorarius parasiticus, täna rändel neli lindu. Kaua oodatud, hooaja esimene mustviires Chlidonias nigra nähti 2. augustil. Kahtlaselt kadunud on see liik olnud.

-M.E.

Kormoran / Cormorant Kormoran / Cormorant Vaatlusankeet / Observation form Vaatlusankeet / Observation form

Neljandik hooajast möödas – 2.8.

Juuli tuli ja läks – mis siis sellest kuust jäi meelde? Juuli oli suhteliselt jahe ja domineerisid põhjakaare tuuled. Seljas olid meil tihti sisuliselt samad vatid kui mis oleks märtsis või oktoobris. Linnusaak oli üsnagi ootuspärane: 650.000 rändurit, millest 545.000 olid mustvaerad Melanitta nigra. Tõmmuvaerad Melanitta fusca alles alustavad ja neid oli kokku veidi üle 3000. Üle kümne tuhande loendati sõtkaid Bucephala clangula (16200), kormorane Phalacrocorax carbo (10700) ja naerukajakaid Larus ridibundus (32000). Kalakajakas L. canus jäi napilt alla kümne tuhande. Ujupartidest ainsana pääses üle tuhande piilpart Anas crecca (1360) ja kahlajatest tundrarüdi Calidris alpina (4500). Väga tagasihoidlikult kohtasime randtiire Sterna paradisaea (410) – liik, kelle sügisränne on praeguseks sisuliselt ka juba läbi. Üldse ei kohanud mustviirest, mida ei osanud oodata. Üsna hästi on liikunud hallpõsk-pütte Podiceps grisegena (750) ja sarvikpütte P. auritius (63). Hooaja meeldejäävamaid hetki oli 28. juuli õhtu, mil mõne tunni jooksul möödus üle 50.000 vaera, neist 25.000 kõigest ühe tunni jooksul. Suurimad parved olid üle 3000 isendilised, suurim umbes 5100. Seniseid hooaja summasid saate täpsemini silmitseda siit failist

Paikseid parte on olnud ülimalt vähe ja vahe eelmiste loendushooaegadega on vapustav. Üks silmapaistev liik, keda enam paiksena sisuliselt ei kohta, on hahk Somateria mollissima. Kui 2009. aastal oli kogu juulikuu paiksena pidevalt 50–70 hahka, ja ka 2014. aasta hooajal pidevalt kümneid – isegi 190 – siis selle hooaja maksimum on 7 isendit. Liik on kindlasti vähenenud, kuid ala on muutunud ka väga rahutuks….

Vardid / Scaups & Tufted Ducks Vardid / Scaups & Tufted Ducks Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern

Ka inimesi on rannas näha olnud. Palju. Maal, merel ja õhus. Eelmistel loendushooaegadel märkasime kasvavat purjekate trendi – kahjuks me neid kirja pole pannud, aga Dirhami sadamat hakatakse varsti laiendama, mis räägib kaasa meie üldmuljetele. Uus selge muutus 2014. aastaga võrreldes on suure võimsusega mootorit kasutavad paadid – neid müristab pidevalt ja paistab, et parte ei saagi enam neeme ümber koguneda, sest pidevalt tuleb põgeneda. Kui elatustase paraneb, mõeldakse ilmselt välja üha keskkonnavaenulikumaid liikumis- ja lõõgastusviise. Paistab, et väikelennukid ja kopterid on varsti mootorpaatidele moevoolu osana järgnemas, neidki on nüüd juba palju näha olnud.

Kasvav trend on ka loodushuviliste arvul. Loendasime juulis üle 50 loodusfotograafi ja linduri visiidi, külalisi oli seitsmest riigist. Rõõmustav on vast suur eestlaste osakaal. Eks tulge jätkuski meie statistikat täiendama!

-M.E.

Kaarel Kaarel loodusturistid Saksamaalt loodusturistid Saksamaalt Annika Annika

Pudi-padi – 2.8.

Viimastel päevadel on kohatud mitmeid huvitavaid liike. Rändel nähti juba esimest noort punajalg-pistrikku Falco vespertinus (2.8.). Ehk veel üllatavam oli paikne merirüdi Calidris maritima 1. augustil – liik on suvel meil väga haruldane. Käbilindude liikumine on käesoleval suvel olnud väga tagasihoidlik, ja keegi targutaja arvas (ega mitte ometi selle lõigu kirjutaja siin?) 30. juulil, et vööt-käbilindu Loxia leucoptera sel suvel ei näegi. Ja ennäe, 31. juulil oli paar lindu neeme tipus mõnda aega paiksena.

Hooaja huvitavaimast juhtumist on natuke juba aega mööda läinud: Juho märkas ühel heal päeval (18.7) vaera parves ilmselget must- ja tõmmuvaera hübriidi. Nende liikide hübriididest on siiani ainult üksikuid kahtlusi maailmas olnud.

-M.E.

Merirüdi / Purple Sandpiper Merirüdi / Purple Sandpiper Vaeraste hübriid / Scoter hybrid Vaeraste hübriid / Scoter hybrid

Pool miljonit täis! – 27.7.

Tänavune poole miljoni piir ületati täpselt samal kuupäeval kui 2014. aasta hooajal. Samas Mustvaera Melanitta nigra rändesumma ületas 400000 isendi piiri, ehk 80 % ränduritest on koosnenud oodatult ühest liigist. Muud arvukamad rändurid on olnud seni sõtkas Bucephala clangula (15200), naerukajakas Larus ridibundus (31000), kormoran Phalacrocorax carbo (8200) ja kalakajakas L. canus (8100). Valdavalt põhjakaarte suunnast puhunud tuuled on hoolitsenud selle eest, et kurvitsate põhiränne käib nähtamatult suurtes kõrgustes ja summad on olnud väga tagasihoidlikud.

-M.E.

Jõgitiir / Common Tern Jõgitiir / Common Tern vaerad / Scoters vaerad / Scoters

vaeral rände tipp – 25.7.

Täna horisont oli mustjas, saime kokku 72500 mustvaerast Melanitta nigra. Rändetipp oli viis päeva hilisem kui 2014. aasta hooajal. Mustvaerast liikus intensiivselt pea kogu peäva vältel. Üle tuhande isendilisi salkasid oli seitse, suurim 1610 lindu. Vaera isalindudest peaks umbes 2/3 nüüd möödunud olema. Paaril viimasel päeval on olnud käsil ka kalakajaka Larus canus põhiränne: 1430 (24.7) ja 859 (25.7) isendit.

-M.E.

vaerad / Scoters vaerad / Scoters kalakajakas / Common Gull kalakajakas / Common Gull

kerge käsipidur – 23.7.

Paarile väga hoogsale rändepäevale järgnes „ainult” viieteisttuhandene tilkumine, koosnedes jällegi peamiselt mustvaerastest. See ei avaldanud juhuslikele külalisvaatlejatele erilist muljet ja põhjustas kiiret jalga laskmist vaatluspunktist. Võimalik, et ka tutt-tiirude Sterna sandwichensis lärm oli liiga tülikas: neid möödus päeva jooksul 119 isendit. Isa(?)linnud proovivad ka praegusel ajal silma paista pakkudes oletatavatele paarilistele – tiivad elegantselt sorgus – erinevaid kalasid valjude „kriiet” hüüete saatel. Neid kingitusi ei võeta üldjuhtudel vastu – palju kära, vähe vilja võiks öelda.

Päeva huvitavamate liikide hulgas võib mainida hooaja esimest koldjalg-hõbekajakat Larus cachinnans (2. ka).

-M.E.

Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull koldjalg-hõbekajakas / Caspian Gull

Hooaja parim: 50000 rändurit – 22.7.

Täna oli rändel jumet. Liikus kahlajaid, kajakaid, tiire ja loendajate silmi tegid kirjuks muidugi ka mustvaerad Melanitta nigra (45900). Jõgitiirul Sterna hirundo oli esimene üle sajane päev (104 r + Sterna 96 r). Hooaja parimad olid mitmel kahlajal, mh. tundrarüdil Calidris alpina (1092), kõvernokk-rüdil C. ferruginea (22), leeterüdil C. alba (7) ja vöötsaba-viglel Limosa lapponica (272). Samas kogu hooaja rändesumma on nüüd 300000 rändurit.

-M.E.

suured kahlajad / waders suured kahlajad / waders Meriskid / Oystercatchers Meriskid / Oystercatchers

Ida-mustvaeras – 21.7.

Hooaja esimene ida-mustvaeras Melanitta americana möödus kell 10:55 koos 60 mustvaeraga. Samas algas mustvaera M. nigra põhiränne, päeva peale kogunes hooaja parim – 30800 isendit. Hooaja parimad summad ka kormoranil Phalacrocorax carbo (788), hallhaigrul Ardea cinerea (274), meriskil Haematopus ostralegus (130), jõgitiirul Sterna hirundo (66) ja väiketiirul Sternula albifrons (6). Märkimisväärne liikumine oli ka sõtkal Bucephala clangula (1200).

Valgesilm-vart rändel – 20.7.

Suures mustvaera parves liikus kell 9:53 üllatuslikult valgesilm-vart Aythya nyroca

Ferrugineous Duck with Common Scoters Ferrugineous Duck with Common Scoters

Esimeste pentaadide summad – 19.7.

Seniseid hooaja summasid saate silmitseda siit failist

200 000 rändurit täis – 17.7.

Madalrõhkkond pidurdas paar päeva veidi rännet aga 16. õhtul sai vaera voog jälle uue hoo sisse ja 17.-st moodustus hooaja paremuselt teine rändepäev üle 25000 ränduriga. Fooniks olid mustvaeras Melanitta nigra (19900 r), naerukajakas Larus ridibundus (2125 r) ja sõtkas Bucephala clangula (1060 r). Samas ületas sõtka hooaja summa kümne tuhande piiri ja kõikide rändurite summa 200000 isendi piiri. Hommikuseks maiuspalaks oli juba hooaja kolmanda prillvaera Melanitta perspicillata möödumine.

-M.E.

Sõtkad / Goldeneye Sõtkad / Goldeneye Naerukajakad / Black-headed Gulls Naerukajakad / Black-headed Gulls

Surf Scoter / Prillvaeras Surf Scoter / Prillvaeras Flock of Scoters with a Surf Scoter Flock of Scoters with a Surf Scoter

Noored tiirud liikvel – 15.7.

Pea kõikidel tiirudel on juba näha noori linde hulkumas või rändel. Jõgitiirul Sterna hirundo kohati esimest noorlindu 1. juulil, randtiirul S. paradisaea 5. juulil, tutt-tiirul S. sandwichensis 6. juulil ja räusktiirul Hydroprogne caspia 13. juulil. Kui väiksematel tiirudel on näha ka juba esimesi iseseisvunud noori, siis tutt-tiirul pered valmistuvad septembriseks sügisrändeks koos toitudes. Räusktiirul noored linnud sõltuvad vanalindude toitmisest kuni saabutakse talvitusaladele Lääne-Aafrikas ja isegi veel talvitudes seal. Vanalinnud jagavad küll pojad omavahel ära ja kogu pere ei pruugi koos rännata. Aga vanalinnu hukkudes hukkub ka tema (lisa)toitmisest sõltuv noorlind.

-M.E.

Tutt-tiir / Sandwich Tern (juv) Tutt-tiir / Sandwich Tern (juv) Tutt-tiir / Sandwich Tern Tutt-tiir / Sandwich Tern
Jõgitiir / Common Tern (juv) Jõgitiir / Common Tern (juv) Jõgitiir / Common Tern Jõgitiir / Common Tern

Mitmekesine rändepäev – 14.7.

Taas kena rändepäev ning päevasummaks kogunes veidi üle 23 000 linnu, mis on paremuselt hooaja kolmas päev. Kohe hommikul oli märgata naerukajakate Larus ridibundus liikumist, mis kestis suuresti kogu päeva ja liigi hooaja parimaks päevasummaks kogunes 5905 isendit. Hooaja parim rändepäev oli täna veel mitmel teiselgi liigil – hallpõsk-pütt Podiceps grisegena (60), sarvikpütt Podiceps auritus (8), merisk Haematopus ostralegus (46), kõvernokk-rüdi Calidris ferruginea (6) ja kukkurtihane Remiz pendulinus (4). Hea ränne oli ka sõtkal Bucephala clangula (1078), kellel on ka esimesi noorlinde hakanud liikuma. Uute liikidena rändel kanada lagle Branta canadensis (2), rägapart Anas querqedula (1), rüüt Pluvialis apricaria (1) ja kalakotkas Pandion haliaeetus (1).

-T.V.

Ristpardid / Shellducks Ristpardid / Shellducks Crested Grebes / Tuttpütid Crested Grebes / Tuttpütid

vahepäevad – 13.7.

Poolteist päeva ränne oli väga tagasihoidlik: selgelt kaugemalt tundralt ei saabunud linde ja pidime leppima sõtkastega Bucephala clangula (490 r – 12.7). Õhtul (13.7) hakkas aga jälle horisont täituma mustvaerastest Melanitta nigra ja saime kokku 12000 isendit. Hooaja esimene tuuletallaja Falco tinnunculus ja plütt Limicola falcinellus. Hooaja parim ränne kormoranil Phalacrocorax carbo (447). Hallhaigru Ardea cinerea hooaja summa ületas tuhande piiri.
Projekti eesmärk on määrata paljude liikide vanust ja sugu, et hinnata populatsioonide struktuuri ja pesitsusedukust. Antud hetkel mitmetel liikidel saab eristada isegi teise kalendriaasta linde, näiteks vaerastel ja rohukosklal (vt. fotot). Aga mõne nädala pärast hakkavad pardid sulgima tiibu ja teise kalendriaasta linde ei saa siis enam eristada vanematest vanuseklassidest.

-M.E.

Naerukajakas (1. ka) / Black-headed Gull (1st cy) Naerukajakas (1. ka) / Black-headed Gull (1st cy) Rohukoskel: üks 2. aasta isane / Red-breasted Merganser: + 2nd cy males and one 2nd cy male Rohukoskel: üks 2. aasta isane / Red-breasted Merganser: + 2nd cy males and one 2nd cy male

35000 isendit rändel – 11.7.

Isendite arvu mõõdupuuga oli hooaja parim rändepäev. Enamik ränduritest olid siiski vaid mustvaerad Melanitta nigra (30650 r). Lisaks oli hooaja parim päev hallhaigrul Ardea cinerea (207 r). Hooaja esimesed hõbehaigrud Egretta alba (7) ja esimene värbrüdi Calidris temminckii rändel.
Hooaja alguse rändesummad on enamikel liikidel väga sarnased 2014. aastaga võrreldes. Arvukatest liikidest suuremaid erinevusi on rohukosklal Mergus serrator , keda nüüd on rännanud kaks korda rohkem (3030) ja naerukajakal Larus ridibundus, keda on olnud liikvel poole vähem (16400) kui 2014. aastal. Naerukajakaid on siiski veel loota, sest 2009. aastal oli rändetipp alles juuli keskpaigas.

-M.E.

Kodutuvid / Feral Pigeons Kodutuvid / Feral Pigeons Hallhaigrud / Grey Herons Hallhaigrud / Grey Herons

Vaerad liiguvad – 9.7.

Hooaja alguse kohta on liikunud viimastel päevadel suhteliselt hästi mustvaerast Melanitta nigra : 14500 (7.7), 10500 (8.7) ja 15800 (9.7). Emaslindude osakaal on olnud umbes 4 %. Tõmmuvaerast Melanitta fusca liigub veel tagasihoidlikult, alla 100 isendi päevas. Hooaja teine prillvaeras Melanitta perspicillata möödus hommikul kell 6:54 40 isendilises vaerasalgas.

-M.E.

mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters mustvaerad / Common Scoters

Esimene haruldus – 7.7.

Õhtupoolikul möödus suures mustvaera parves isane prillvaeras Melanitta perspicillata. Võimalik, et just seda isendit nähti eile Soomes Aspskäril, 150 kilomeetrit Põõsaspealt kirdes. Muidu oli tegu hooaja parima rändeliikumisega: rändureid kokku 24250. Hooaja parimad summad oli tuttvardil Aythya fuligula (390), mustvaeral Melanitta nigra (14560), sõtkal Bucephala clangula (1350), rohukosklal Mergus serrator (502), hallhaigrul Ardea cinerea (189) ja naerukajakal Larus ridibundus (5080). Üsna üllatuslikult liikus kaelustuvisid Columba palumbus (190).

tuttvart ja merivardid / Tufted Duck and Greater Scaups tuttvart ja merivardid / Tufted Duck and Greater Scaups 3 liiki veelinde 3 liiki veelinde

Üle kümnetuhandene päev – 6.7.

Hooaja esimene üle kümne tuhande ränduriga päev nägi päevavalguse. Lõviosa ränduritest oli, nagu juba lugeja aimab, mustvaeras Melanitta nigra (9360 r). Märkimisväärne oli ka rohukoskla Mergus serrator minek (394 r). Rohukosklal liiguvad praegu peamiselt vanad isalinnud, seas ka mõned teise kalendriaasta isased. Hooaja parim minek ka väikekajakal Hydrocoloeus minutus (267 r). Kui naerukajakal on rändel juba hulgi noori esimese aasta linde, väikekajakal on liikunud ainult vanad linnud ja üksikud teise aasta isendid.

-M.E.

Mustvaerad / Common Scoters Mustvaerad / Common Scoters Mustlagled / Brent Goose Mustlagled / Brent Goose

Pereõnn ja tragöödia – 6.7.

Hooaja alguses oleme kantseldanud turiste, et merisk saaks oma pojad välja hautud vaatlusonnist kõigest viie meetri kaugusel. 4. juulil kooruski kaks poega – nii meriskil kui veidi eemal kivil kalakajakal. Elu esimesel öösel suri ära üks kalakajaka poeg – võimalik, et kõvad vihmahood tormipuhangutega olid saatuslikud. Ka üks meriski poeg kadus samal öösel ära.
Natuke teistsusgust pereõnne elab läbi jääkoskel, kellel on umbes kolmenädalased sõtka pojad hooldada. Sinikael-pardi mamma on aga saanud enda 14 väiksele pojale seltsiks kellegi teisest pesakonnast kolm suuremat poega. Sinikaela poegade peal on käinud maiustamas kanakull.

-M.E.

Merisk haudub Merisk haudub Oystercatcher with the chick Oystercatcher with the chick A family / perekond A family / perekond Goosander with Goldeneye's ducklings Goosander with Goldeneye's ducklings

Naerukajakad ja sõtkad – 5.7.

Naerukajakad Larus ridibundus alustasid õhtul kella 18 paiku intensiivse rändega ja mõne tunniga jõudis päevasummaks koguneda 3800 isendit. Lisaks oli märkimisväärne liikumine sõtkal Bucephala clangula (783 r) ja koovitajal Numenius arquata (214 r).

Hooaja algus – 4.7.

Esimene täispikk vaatluspäev (01.07) on juuli esimese nädala kohta korralik ning päevasummaks koguneb 4539 rändurit, kellest lõviosa moodustavad mustvaerad Melanitta nigra – 2905 rändel ‘(r).

Ootuspäraselt on juuli esimestel päevadel märgatav ränne toimunud ka mitmetel kajakatel: 1.07 on rändel juba 205 väikekajakat Hydrocoleus minutus ja 3. juulil on liikumas rohkem ka kalakajakaid Larus canus – 810 r. Nagu ka 2014. aastal on juuli esimestel päevadel liikvel olnud märgatavalt alke Alca torda – 21r (1.07) ja lõunatirke Uria aalge – 5r (3.07) ja 7r (4.07). 1 ja 4. juulil on rändel ka 2 krüüslit Cepphys grylle.
Teistest ränduritest võib mainida sarvikpütti Podiceps auritus – 4r (2.07), ristparti Tadorna tadorna – 48r (3.07) ja tundrarüdi Calidris alpina – 162r (3.07) ja 550r (4.7).

-T.V., M.E.

Black-throated Diver / Järvekaur Black-throated Diver / Järvekaur Lesser Black-backed Gull / Tõmmukajakas Lesser Black-backed Gull / Tõmmukajakas
Siin me oleme – 30.6.

Põõsaspea rändeloendused startisid jälle 30. juunil. Siin kajastame regulaarselt hooaja huvitavamaid sündmusi ja vaatlusi – palun salvestage see leht endale brauseri mällu ja jälgige sügisrände edenemist kogu hooaja vältel!

Esmakordselt 2004. aastal toimunud mahukat rändeseiret on korratud iga viie aasta järel ja rändevaatlused kestavad seegi kord novembri alguseni. Põõsaspeale koonduvad linnurühmad pesitsevad Loode-Venemaa väga suurel tundra alal ja arvukuse muutuste ja pesitsusedukuse jälgimiseks on Põõsaspea sügisene seire asendamatu. Eelmised kogu sügishooja katvad loendused toimusid 2004., 2009. ja 2014. aastal ja vanu tulemusi leiate selle veebilehe materjalide hulgast.

-M.E., T.V.


2014 aasta ränne

7.11.2014
Selleks hooajaks on rändeloendused lõppenud. Siit leiad esialgsed hooaja summad. Proovime seda kodulehte ka lähiaastatel elus hoida. Siia tuleb millalgi talvel ka hooaja lõplik kokkuvõte.

Loe edasi »

2010.a. vaatlused Põõsaspea neemel

25.10
9:00-10:30 (U.Paal & co).
Mustlagle Branta bernicla 67r40p, viupart Ana pen 4p, mustvaeras Mel nig 4r, tõmmuvaeras Mel fus 8r, merivart Ayt mar 4r, sõtkas Buc cla 200p, hahk sommol 9r, rohukoskel Mer ser 38r, punakurk-kaur Gav ste 11r2p, järvekaur Gavarc 24r, tuttpütt Pod cri 12p, hallpõsk-pütt Pod gri 15r11p, sarvikpütt Pod aur 3p, väikekajakas Lar min 5r, lõunatirk Uri aal 1r, hangelind ple niv 24p.

Loe edasi »

Sügisränne 2009

DETSEMBER

30.12
09:40-10:50 (Ranno Puumets): sinikael-part Anas plathyrhynchos 21r45p, kirjuhahk Polysticta stelleri 1/r, aul Clangula hyemalis 240r, mustvaeras Melanitta nigra 5r5p, tõmmuvaeras M. fusca 175r (7 parve), rohukoskel Mergus serrator 16r20p.

Loe edasi »