Mis toimus

Talviste viuvaatluste kogumine on lõppenud ja kevadhooaeg alanud. Viuränne kogub vaikselt hoogu ning seega on paslik talvekuude vaatlustest kokkuvõte teha. Kokku sisestati 2014. aasta 1. detsembrist 2015. aasta 28. veebruarini aasta linnu kodulehele vaatlused 365 viust, e-elurikkuse andmebaasi 508 viust. Kokku pandi kolme talvekuu jooksul seega kirja 873 viud. Kahtlemata on osa neist korduvad vaatlused ühest ja samast linnust, kuid see ei muuda ilmselt oluliselt omavahelisi suhtarve, millele nüüd pilgu heidame.

80% viudest määrati hiireviudeks, 18% taliviudeks ja 2% jäi liigini määramata. Seega osutus iga viies viu taliviuks. Enamik viuvaatlustest tehti Lääne-Eestis, aga viusid jagus ka mujale, eeskätt lõunapoolsetesse maakondadesse. Tartumaa linnuvaatlejate aktiivsus tõi ka selle maakonna edetabeli etteotsa toonud, samamoodi hiireviusid on aktiivselt kirja pandud ka näiteks Lääne-Harjumaal. Võib siiski nentida, et Põhja-Eesti oli tänavusel talvel viude poolt hõredamini asustatud.

Mõlemad talvised viud armastasid tegutseda eeskätt rohumaadel, kus ilmselt leidub rohkem saaki.

Pisut üle veerandi hiireviudest kohati talvel lendamas, kuid taliviudest, kes armastavad sagedamini just lennul saaki püüda ning seejuures ka rapelda, lendasid pooled.

Hiireviud istusid valdavalt puudel, aga kasutasid ka elektriposte ja –liine. Seevastu tundrast pärit taliviud eelistasid madalamat profiili hoida ning kasutasid üsna sageli istumiskohana põõsaid või lihtsalt maapinda.