2013.a. vaatlused

Tark põllulind talvel linnas paadialune

Võru linnas kortermaja Vabriku 6 taga, Tamula järve ääres, viirpuude rea alla lumele puistatud päevalilleseemned, saiapuru ja kaeratangud ning tee-äärne eramu pikk varjuline elupuuhekk, toovad igal talvel kohale rohkesti varblasi, tihaseid, hakke, vareseid ja teisi talvelinde.
2012 a. talvel liitus nendega aga ootamatult üks „kanaline“. Oli see nurmkana või laanepüü , seda annab nuputada, sest 5-dalt korruselt vaadates oli ta pruunikashall, kiire jooksuga ja lennul ei juhtunud teda nägema.
Hommikuti oli ta esimeste hulgas kohal – kohe, kui hakkas pisutki valgenema. Seal lumel ta liikus rahulikult teiste lindude seas ja oli seemnete-terade nokkimisega ametis.
Inimesi liikus maja taga vähe, tee maja taga on ka vähese sõidetavusega ja on piiriks korrusmaja ja aia või hekiga eraldatud eramajade vahel. Oma suureks üllatuseks nägin mitmel korral oma aknast talve jooksul, kuidas see teadmata teid pidi linna sattunud lind õhtu hakul jooksujalu üle eramu lumise õue Tamula järve kaldale vaiadele pööratud paadi alla ööbima ruttas.
Vaat kui tark lind! Leidis endale linnas parima võimaliku varjupaiga. See ju kohe mitut tärni vääriv öömaja! Tormikindel katus pea kohal, lumesoojustuse ja tuuletõkkega, pealegi tunduvalt turvalisem kui kuskil lumevaalus mõne põõsa all. Talvelumi mattis paadi ja linnul tuli sukelduda lumes, et saada paadi alla, kuid antud linnul oli see liigutus talvel tuttav ja tavaline.
Silmapaare akende taga (ent loodetavasti oli neid vähe) , kes teda teel sinna või tagasi jälgimas, ta ei hoomanud.
Koos lume minekuga kadus ka tema. Loodetavasti oma loomulikku elupaika, linnast kaugele.
Talve tulles sai selgi aastal aknast välja kiigatud, ootuses haruldase linnakülalisega veel kord kohtuda. Kuid ei, haruldasi asju juhtubki vaid korra.

Loodushuviline
Ira Petrova