Miks vajavad pääsukesed meie abi?
Kliki pildil, et lugeda artiklit
Esimesed suitsupääsukesed jõuavad Eestisse aprilli keskpaiku. Neil on selja taga tuhandete kilomeetrite pikkune teekond Lõuna-Aafrikast üle Vahemere ja läbi Euroopa, mis on täis näljaperioode, vaenulikke tsükloneid, salakavalaid lõkse ja isegi vinguvaid kuule. Ohtudele vaatamata jõuab igal kevadel 100 000-200 000 paari päevasooja kuulutajaid Eestisse tagasi, kurnatult kuid õnnelikult. Tõsi, aastate eest ületas kevadeti Vahemere tunduvalt rohkem linde. Kuid üha raskenevad keskkonnatingimused rändeteedel ja talvitusaladel ning muret tekitavad suundumused Euroopa pesitsusaladel on viinud meie rahvuslinnu asurkonna langusesse. Väiketalusid, mis on suitsupääsukestele ikka ja alati pesitsuskohti pakkunud, on siin maailmajaos jäänud vähemaks ning lahtised abihooned on asendunud kinniste tootmishoonetega. Põllumajanduspraktika muutumine vähendab ka maitsvate kärbeste hulka.
Raskustest, mida meie pääsukesed peavad trotsima, on Mati Kose kirjutanud väga põhjaliku artikli Eesti Loodusesse (aprill 2011).
Kuidas pääsukesi aidata?
Raskesti mõjutatavate protsesside kõrval leidub siiski arvukalt võimalusi, kuidas me saame parandada selle tubli putukasööja pesitsusedukust! Kõik alljärgnevad soovitused kehtivad tegelikult mitte ainult suitsupääsukese vaid ka räästapääsukese kohta, kes samuti ehitab savist pesa. Väikesed erinevused siiski on, kuid nendest räägitakse allpool lähemalt.
1. Tehispesade paigaldamine
Mitmel pool Euroopas on populaarsust võitnud suitsupääsukestele mõeldud tehispesad, mis on valmistatud saepuru ja tsemendi segust (näiteks Schwegler’i toodang). Sellistel tehispesadel on mitmeid eeliseid pääsukese enda poolt savist, mudast ja süljest ehitatud pesakausside ees. Tehispesad on pikaealised ja ilmastikule väga vastupidavad. Tehispesade paigaldamine võimaldab pääsukestel pesitseda kohtades, kus looduslikku ehitusmaterjali napib või see on halva kvaliteediga.
Tehispesadega saab pääsukesi suunata pesitsema kohtadesse, kus on neile kõige ohutum ja kus nende väljaheited meid morjendama ei hakka. Vajadusel saab tehispesi ümber paigutada. Kindlasti tuleb pesitsusperioodi lõppedes tehispesad seest puhastada, et mitte pärandada järgmisele pääsupaarile pesaparasiitidest allüürnikke.
Veebipoodidest saab osta nii suitsu- kui räästapääsukestele mõeldud tehispesi. Seega tuleb jälgida, et ostaksite pesa õigele liigile. Räästapääsukese tehispesad on pealt kinnised, samas kui suitsupääsukese pesad on pealt avatud ja kausjad ehitised. Ehk täpselt nii nagu päriseluski! Tehispesade paigaldamisel tuleb samuti jälgida pääsukeseliikide erinevaid nõudeid – suitsupääsukestele tuleb pesad paigaldada hoonete sisse, räästapääsukestele aga hoone välisküljele.
2. Pesaaluste paigaldamine
Kuna tehispesi saab tellida vaid veebipoodidest, siis leidub ka lihtsam moodus, kuidas suitsu- ja räästapääsukeste pesitsemist soodustada ja neid ebasobivatest kohtadest (näiteks akna ja ukse kohalt) mujale pesitsema meelitada.
Kahest servapidi kokku naelutatud lauajupist saab meisterdada riiulisarnase pesaaluse, mis toestab pesa ja aitab sel pikemalt püsida. Sellised pesaalused sobivad hästi ka olemasolevate pesade toestamiseks.
Lisaks võib pääsukestele ehitada paaris- ja ridaelamuid.
Pääsukeste pesaalused
Suitsupääsukese pesaalus tuleb ikka paigaldada hoone sisse, räästapääsukese oma aga hoone välisküljele (mitte akna ega ukse kohale).
3. Savi väljapanemine
Tihti on probleemiks, et pääsukeste poolt kohale toodud pesaehitussegu ei nakku hästi seina külge ja pesad kukuvad koos munade või poegadega alla. Ehitussegu kvaliteeti saab tõsta, kui panna lagedale, nähtavasse kohta maha paar labidatäit savi või väga savirikast mulda. Savi sisse tuleks muljuda lohk ja täita see veega. Aegajalt tuleb lohku uuesti veega täita, et savi ikka pidevalt märg oleks ja linnud materjali kätte saaks.
4. Hoonetesse sissepääsu tagamine
Kindlasti tuleb jälgida, et suitsupääsukesed pääseksid pesitsuspaikadeks olevatesse hoonetesse sisse. Uksed või luugid heinaküünidesse, lakka, pööningutele, ja tuulekodadesse peaksid olema avatud kogu pesitsusperioodi vältel maist septembrini.
5. Turvalisuse tagamine
Mõni spetsialiseerunud kass võib sissepääsu juures varitsedes teha suurt hävitustööd. Seepärast tuleb jälgida, et kassid ei saaks pääsukesi varitseda pesapaikadesse sisselennu kohtades.
6. Alla kukkunud pesade ja poegade aitamine
Kui pääsukese pesa on alla kukkunud ja pojad on elus, tuleb proovida pesamaterjal koos poegadega vana pesakoha juurde uuesti üles riputada. Selleks võib kinnitada naeltega või muul moel riide, võrgu vm sarnasest materjalist tükk, millele asetada pesamaterjal koos poegadega. Kui seda teha võimalikult kiiresti pärast õnnetust, võtavad vanalinnud uue pesa enamasti omaks. Üks-kaks poega võib panna hädakorral ka mõnda teise pessa, kus kasvavad ligikaudu samas vanuses pojad. Kui pesad allakukkumist juhtub sagedasti, tuleb pärast pesitsusperioodi lõppu paigaldada pesakoha alla järgmiseks aastaks pesaalused või kasutada tehispesi (vt ülalt p.1 ja 2)
7. Puhtuse hoidmine
Tihti ärritab inimesi pääsukeste pesitsemise ajal seinale ja pesa alla kogunevad väljaheited. Konflikti lahendamiseks tuleks pesa alla (kas seinale või maha) asetada papi- või lauatükk, mis väljaheited kinni püüab. Pärast poegade väljalendu saab lauatüki ära võtta ja puhastada. Jälgige kindlasti, et seinale kinnitatud lauatükki kassid või teised röövloomad kurjasti ära kasutada ei saaks!
