Liigi kirjeldus
Räästapääsuke (Delichon urbicum) on sinakasmusta ülapoole ja puhasvalge alapoolega värvuline. Räästapääsukese saab ilmeksimatult määrata säravvalge laigu järgi tagaseljal, mis on eriti silmatorkav lennus. Ka on tema sabahark tunduvalt väiksem suitsupääsukese omast. Jalad on küünisteni kaetud sulgedega. Kõige sagedasem häälitsus on iseloomulik „britt-britt…“, hoiatushüüuna kasutab „triii-triii…“. Kuula räästapääsukese häält Loodusheli.ee lehelt!
Levik maailmas
Räästapääsuke on levinud üle Euroopa, samuti Põhja-Aafrikas ja parasvöötme Aasias kuni Vaikse ookeanini. Tema talvitusalad asuvad Aafrikas Saharast lõunapool ning Kagu-Aasias (aasia alamliikidel). Euroopas pesitseb 9 -22 mln haudepaari.
Elupaigad Eestis
Räästapääsuke pesitseb Eestis inimeste läheduses, aga ka pankrannikul. Poolkerakujulise pealt kinnise pesa ehitab ta kivihoone välisküljele räästa alla. Enamasti pesitsevad nad kolooniatena. Pesas on neil 4-5 valget muna ning mõned paarid pesitsevad meil suve jooksul kaks korda. Pojad kooruvad enamasti juuni lõpus- juulis ning veedavad pesas veidi alla 3 nädala. Sarnaselt teiste pääsukestega toituvad räästapääsukesed õhuputukatest, kuid nad püüavad putukaid kõrgemal kui suitsupääsukesed.
Räästapääsukesed langevad tihti saagiks kassidele, pesa aga lõhuvad tihti ära inimesed, kellele ei meeldi üle pesa poetatud linnupoegade väljaheited. Looduslikest vaenlastest võib mainida vilkamaid röövlinde. Väga palju linde hukkub rändel ja talvituspaikades nälja ja külmaperioodide tõttu.
Räästapääsukesed saabuvad aprilli lõpus-mai alguses ning lahkuvad septembri alguseks.
Arvukus ja kaitse Eestis
Räästapääsukesi pesitseb Eestis 80 000 – 150 000 paari ning nende arvukus langeb. Räästapääsuke pole looduskaitse all.
Räästapääsukese levik Eestis 2003-2009. Allikas: www.eoy.ee/atlas
