Nime ja välimuse järgi pääsukesi elab Eestis 4 liiki. Lisaks suitsupääsukesele pesitsevad meil ka räästapääsuke (Delichon urbicum), kaldapääsuke (Riparia riparia) ja piiritaja e piirpääsuke (Apus apus). Esimesed kolm liiki on küllaltki lähedased sugulased ja kuuluvad kõik värvuliste seltsi. Seevastu piiritaja ei ole värvuline ning on hoopis lähedasem sugulane Põhja-Ameerika koolibridele kui meie pääsukestele.
Liikide kohta saab täpsemalt lugeda, klikkides tabeli päises oleval liiginimel või peamanüüs vastava liigi nimel.
| Suitsupääsuke | Räästapääsuke | Kaldapääsuke | Piiritaja | |
| Ülapoole värvus | Sinakasmust | Sinakasmust | Helepruun | Mustjaspruun |
| Alapoole värvus | Kreemikasvalge | Puhasvalge | Kreemikasvalge, üle pugu jookseb helepruun kaelus | Mustjaspruun |
| Pea värvus | Punakaspruun laup ja kurgualune | Nägu sinakasmust, kurgualune puhasvalge | Nägu helepruun, valkjas kurgulaik | Mustjaspruun, kurgualune veidi heledam (nähtav ainult lähedalt) |
| Saba | Sügavalt harkis | Nõrgalt harkis. Lennus parim määramistunnus: valge laik sabapealsel | Nõrgalt harkis | Kitsas, ahenev saba, nõrgalt harkis, tihti pole harki näha |
| Häälitsused | Vaheldusrikas sädistav „midli-madli-kudli-kadli…“. Samuti „vidiit-vidiit…“ | „Britt… britt…“ | Karedad „krr…“ ja „šurr…“ häälitsused | „Piiri-piiri-piiri…“ |
| Pesa | Savist, kausjas, pealt avatud | Savist, pesa ülemine serv kinni müüritud; selle sees ovaalne lennuava | Pesa pole nähtav | Pesa ei ehita, kasutab teiste lindude (varblased, kuldnokk) pesi |
| Pesakoht | Hoonete (laudad, lakad, pööningud, küünid, tuulekojad) sees, sildade all | Hoonete välisküljel räästa all | Pesa asub liiva- ja kruusajärsakute sees, 0,5..1m käigu lõpus. | Paneelmajade õhutusavades, eterniitkatuse all, kuldnoka pesakastis |
