Liigikirjeldus
Piiritaja e. piirpääsuke (Apus apus) kuulub pääsukeste hulka vaid nime ja välimuse poolest. Tegelikult pole ta isegi mitte värvuline, vaid kuulub piiritajaliste seltsi. Piiritaja on üleni mustjaspruuni sulestikuga, vaid kurgualune on hele. Piiritaja on pääsukestest pikema tiibade siruulatuse ja pikema kehapikkusega. Ta tiivad on kitsad ja sirpjad, mis viitab osavale ja kiirele lendajale. Piiritaja saba on samuti kitsas, mille tipus võib mõnikord märgata väikest sabaharki. Võrreldes teiste pääsukestega on piiritaja kohastunud eluks õhus palju paremini: ta suudab arendada suuremat lennukiirust ning võib vajadusel (näiteks halbade ilmadega) lennata toitumisretkele sadade kilomeetrite kaugusele. Piiritaja põhihäälitsuseks on „piiri-piiri…“ ja „sriiii…“, mille järgi on ta saanud ka oma eestikeelse nime. Kuula piiritaja häält Loodusheli.ee lehelt!
Levik maailmas
Piiritaja on levinud kõikjal Euroopas ja parasvöötme Aasias. Tema talvitusalad asuvad Aafrikas ekvaatorist lõunapool. Euroopas pesitseb 4,4-12 miljonit paari piiritajaid.
Elupaigad Eestis
Piiritaja pesitseb Eestis paneelmajade ventilatsiooniavades, katuse all (eriti laineline eterniitkatus), kuldnoka pesakastides ja puuõõnsustes. Piiritaja saabub meile mai keskpaigas. Pojad kooruvad jaanipäeva paiku, pärast seda veedavad nad pesas vähemalt 5-6 nädalat, putukavaestel suvedel veelgi kauem. Piiritajad toituvad õhuputukatest, keda nad püüavad kümnete kilomeetrite raadiusest pesakohast. Piiritajad hakkavad lahkuma alates juuli lõpust ning päris viimaseid võib kohata veel septembri esimesel dekaadil.
Arvukus ja kaitse Eestis
Eestis pesitseb 70 000 – 150 000 piiritajat. Piiritaja pole looduskaitse all, kuid tema arvukus siiski väheneb. Peamiseks põhjuseks on elupaikade kadumine. Paneelmajade soojustamise käigus suletakse ventilatsiooniavad, katusevahetuse tõttu kaovad sealsed elukohad.
Piiritaja levik Eestis 2003-2009. Allikas: www.eoy.ee/atlas
