Kaelus-turteltuvi

Teaduslik nimetus: Streptopelia decaocto

Välimus
  • Musträstast veidi suurem, saleda kehakuju ja pika sabaga
  • Valdavalt hallika-kreemjasbeeži sulestikuga, tiivaalused on valkjad, kõht hele kreemjasbeež ja sabapealsed tüürsuled on valged.
  • Kaela ümbritseb kitsaste valgete servadega must vööt.
  • Isased ja emased on välimuselt sarnased, emastel on veidi kahvatum sulestik.

Kaelus-turteltuvi / foto: Ingmar Muusikus

Laul

Kolmesilbiline vaikne laul, rõhuga teisel silbil: „guguu-guk… guguu-guk“. Laul võib meenutada käo kukkumist või kaelustuvi uugutamist.

Vahel teeb kaelus-turteltuvi ka kräunuvat häält: „krräehh“

Levik
  • Kaelus-turteltuvi on üks kõige kiiremini oma levilat laiendanud lind.
  • 20. sajandi alguses jõudis kaelus-turteltuvi Balkani kaudu Euroopasse, levides sajandi keskpaigaks üle kogu Euroopa.
  • Liigi algkodu on Aasias Myanmari, Sri Lanka ja India aladel.
  • Praegune looduslik levila koosneb suurtest Lõuna-Aasia ja Euroopa populatsioonidest, kuid inimese kaasabil on kaelus-turteltuvi levinud ka Põhja-Ameerikasse.
  • Euroopa asurkond on levinud Aafrika põhjarannikust Lõuna-Soomeni, Pürenee poolsaarest ja Prantsusmaast Lõuna- Uuralite ja Kaspia mereni.
Ohustatus
  • Kaelus-turteltuvi pole ohustatud liik, vaid ta on praegu üks väheseid linnuliike Euroopas, kellel läheb väga hästi.
Arvukus
  • Liigi arvukus Euroopas on viimase 30 aastaga suurenenud kaks korda.
  • 2004. aastal hinnati populatsiooni suuruseks 4,7–11 miljonit paari, 2015. aastal 7,9–14,4 miljonit paari.
  • Eestis pesitses kaelus-turteltuvi esimest korda alles 1957. aastal Harjumaal Kostiveres.
  • Meil on liigi arvukus viimastel aastakümnetel hoopis kahanenud poole võrra, kuigi viimastel aastatel on arvukus hakanud veidi kasvama.
  • Praegu pesitseb Eestis 100–200 paari kaelus-turteltuvisid.

Kaelus-turteltuvi / foto: Uku Paal

Ränded
  • Kaelus-turteltuvi on kogu oma areaali piires valdavalt paigalind, kuid Eestis ja mujal levila põhjaosas on osa isendeid rändsed.
  • Rändavad isendid saabuvad meile keskmiselt 22. aprilli paiku, sügisel lahkutakse augustist oktoobrini.
  • Paikseid isendeid kohatakse meil igal talvel, aga neid on vähe (10-50 lindu).
Elupaik
  • Kaelus-turteltuvi on üle Eesti levinud harv haudelind, kes eelistab pesitseda peamiselt asulates (väikelinnad, alevid) või nende läheduses.
  • Tavalisemad elupaigad on pargid, suuremad aiad ja sadamad, toitumas võib teda näha ka viljasalvede ja aitade läheduses.
Pesitsemine
  • Kaelus-turteltuvid sooritavad territooriumi tähistamiseks mängulende, mis sarnanevad kaelustuvi mängulennule: lennatakse tiibadega klaperdades umbes 45-kraadise nurga all üles, seejärel liueldakse avatud tiibadega sama nurga all tagasi maapinna poole.
  • Pesa ehitatakse raagudest nii leht- kui ka okaspuule.
  • Pesa on väga hõre ja näeb pesitsemiseks suisa ohtlik välja.
  • Kurnas on kaks valget muna, kurn on täis alates mai lõpust.
  • Mune hautakse 14–16 päeva ning poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud 15-19 päeva.
  • Noorlinnud lennuvõimestuvad Eestis tavaliselt juuli teisel poolel.
Toit
  • Kaelus-turteltuvi on seemnetoiduline, eelistades looduslikest taimedest näiteks kirburohu, sinepi ja rebasheina seemneid, teraviljadest nisu ja otra, aga sobivad ka mais ja päevalill.
  • Süüakse ka marju (näiteks viinamari, leeder) ja muid pehmemaid taimeosi, harvem väiksemaid limuseid, lehetäisid või liblikaröövikuid.
  • Poegi toidetakse esimestel päevadel mitte putukatega, vaid hoopis valgurikka linnupiimaga, mis moodustub mõlema vanalinnu pugus.
  • Linnupiim (tuvipiim) on valkjas kohupiimjas mass, mis on moodustunud pugu pinnalt eraldunud epiteeli- ehk kattekoerakkude klompumisel.
  • 5-10-päevased pojad hakkavad vanalindudelt saama üha rohkem seemneid ja puuvilju.

Kaelus-turteltuvi / foto: Uku Paal

Vaenlased
  • Vanalindude suurimad vaenlased on kassid, kullilised ja kakulised, poegadele mitmed vareslased.
Eluiga
  • Vanim teadaolev isend on looduses elanud peaaegu üheksa-aastaseks, keskmiselt on eluiga ilmselt 4-5 aastat.
Nime päritolu
  • Ladinakeelne nimi Streptopelia koosneb sõnadest krae (v. kr. streptos) ja tuvi (v. kr. peleia) ning liigi vaste decaocto viitab otseselt häälitsusele.
  • Kreeka mütoloogia kohaselt muutsid jumalad ühe teenija tuviks, pärast seda kui ta oli kurtnud, et saab palgaks vaid 18 raha aastas – nüüd ta siis jätkab kurtmist kaelus-turteltuvina.
  • Väidetava päritolu järgi on meil seda liiki üksvahe kutsutud ka türgi turteltuviks. Praegu on paralleelnimena kasutusel pargi-turteltuvi, mis viitab tema eelistatud elupaigale.

KAS OLED LIIGIS KINDEL?

JahEi

Õige liik Õige liik Vale liik
KAELUS-TURTELTUVI TURTELTUVI KAELUSTUVI
Suurus Kodutuvist väiksem, musträstast veidi suurem Kodutuvist väiksem, musträsta suurune Kodutuvist selgelt suurem, varese suurune
Kehakuju Sale ja pika sabaga Sale ja pika sabaga Suur ja jässakas
Põhivärvus Hallikas-beež Pruun Hall
Laigu värvus kaelal Must Must (lähedalt mustavalge vöödiline) Valge
Häälitsus guguu-guk… guguu-guk. Alati kolmesilbiline, rõhk teisel silbil turrr… turrr… turrr… Kordab ühte silpi Viiesilbiline „uugutamine“
Elupaik Peamiselt maa-asulad Metsamaastik, põllumajandusmaastik Metsamaastik, väikesearvulisena kõikjal