Turteltuvi
Teaduslik nimetus: Streptopelia turtur
Välimus
- Musträsta suurune lind, kelle sulestikus vahelduvad pruunid, mustad, valged, oranžid ja roosad toonid.
- Pea on halli värvi, kurgualune roosa, tiivapealne on oranžikas mustade täppidega, saba servasuled ja kõhualune on valged, tiivaalused hallid.
- Kaelal asetseb tume laik, mis lähedalt vaadates on must-valge-vöödiline.
Turteltuvi / foto: Andy Hay rspb-images.com
Laul
- Laul on madal ja monotoonne „turrutamine“ „turrrrrr- turrrrrr- turrrrrr- turrrrrr…“, mis meenutab kassi nurrumist ja pole segi aetav teiste lindudega.
Sarnased liigid
- Lisaks kaelus-turteltuvile on välimuse poolest turteltuvile veelgi sarnasem suur-turteltuvi Streptopelia orientalis, keda on Eestis kohatud vaid ühel korral 2007. aastal. Temast saab lugeda tolleaegsest Eesti Päevalehe artiklist.
Levik
- Turteltuvi on rändlind, kelle pesitsusala hõlmab Euroopat, Põhja-Aafrikat ja Lääne-Aasiat, kuid puudub Skandinaavias ja Põhja-Venemaal.
- Liigi talvitusalad asuvad Aafrikas Saharast lõunas Saheli ja Sudaani vööndis.
- Eestisse levis turteltuvi alles 19. sajandi lõpus, 20. sajandi alguspoolel ning muutus tavaliseks alles 1960-ndatel aastatel.
- Eestis on rõngastatud 40 lindu, kuid kuna ühtegi taasleidu neist pole, ei ole meil täpseid andmeid meie lindude rändeteedest ja talvitusalade paiknemisest Aafrikas.
Ohustatus
- Turteltuvi on üks enim ohustatud põllumajandusmaastike lind Euroopas.
- Pesitsusaladel on suurimad ohutegurid põõsastike maharaiumine, looduslike rohumaade vähenemine, intensiivne karjatamine ja herbitsiidide kasutamine.
- Põõsastike ja hekkide maharaiumine vähendab sobivate pesapaikade hulka.
- Looduslikud rohumaad pakuvad mitmekesist seemnevalikut ja piisavalt toitu, mida intensiivse karjatamisega alad, herbitsiididega töödeldud alad ja monokultuuridega põllud ei paku.
- Rändeteedel on suurim oht massiline illegaalne tapmine ja talvitusaladel savannialade muutmine põllumajandusmaastikuks.
- Looduslike vaenlaste – kullilised, kakulised, vareslased, maod ja kassid – mõju on väike.
Turteltuvi / foto: Andy Hay rspb-images.com
Arvukus
- Perioodil 1980-2013 on turteltuvi arvukus Euroopas kahanenud koguni 79%.
- Kui 2004. aastal hinnati Euroopa populatsiooni suuruseks 3,5-7,2 miljonit paari, siis tänaseks on see langenud juba 2,4-4,2 miljoni paarini.
- Eestis on haudelinnustiku punktloenduse andmetel on turteltuvi arvukus aastatel 1980-2012 langenud üle 50% ning ka hiljutine arvukushinnang (2008-2012) näitab mõõdukat langust (10-50%).
- Eesti arvukuseks hinnatakse tänapäeval 1000-3000 pesitsevat paari.
Turteltuvi arvukuse muutused Eestis aastatel 1983−2015 Eesti Ornitoloogiaühingu punktloenduste projekti andmetel.
Elupaik
- Turteltuvid saabuvad Eestisse aprilli lõpus ja mai alguses ning ränne talvitusaladele toimub augustis ja septembris.
- Turteltuvid tegutsevad valgusküllastes hõredamates lehtmetsades või nende servades, kuid silma torkavad nad rohkem põllumajandusmaastikul toitumas käies.
- Eestis pole turteltuvide elupaiku veel uuritud, kuid Inglismaal on leitud, et liik vajab pesitsuskohtade läheduses veekogusid, musta taimestikuta maad ja kesa.
- Turteltuvide kodupiirkonna (pesitsus- ja toitumisalad) suuruseks on peetud raadiusega 450-1400 m raadiusega ala, kuid osad isendid võivad pesitsusajal liikuda ka kilomeetrite (isegi 10 km) kaugusele pesitsus- ja toitumisalade vahel.
- Turteltuvi pole kodupaigatruu liik: head elupaigad on küll aasta-aastalt asustatud, kuid aastati erinevate lindude poolt.
Pesa
- Turteltuvi ehitab oma hõreda raagudest pesa nii leht- kui ka okaspuudele.
- Pesa asub madalal: Inglismaal keskmiselt 2,27 m kõrgusel.
- Kurnas on tavaliselt 2 valget muna, mis on täis alates juuni algusest ning noorlinnud lennuvõimestuvad juuli II poolel.
- Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud, toites neid esimestel päevadel tuvipiimaga, hiljem poolseeditud seemnetega.
Turteltuvi laulmas / foto: Andy Hay rspb-images.com
Toit
- Turteltuvi on taimetoiduline: ta toitub marjadest, seemnetest ja muudest pehmematest taimeosadest.
Nime päritolu
- Ladinakeelne nimi Streptopelia koosneb sõnadest krae (v. kr. streptos) ja tuvi (v. kr. peleia) ning liigi vaste turtur viitab otseselt häälitsusele.
- Turteltuvi nimi on meie keelde jõudnud tõlkelaenuna ning viitab seega samuti tuvi häälitsusele.
- Kuna liik levis Eestisse alles 19. sajandil, siis vanarahvas teda eriti ei tundnud.
- Turteltuvi üldist nimetust teati siiski Piibli kaudu ja seetõttu kasutas maarahvas liigi kohta üldiselt kahte vormi „turtel tui“ või „turteltuvikene“.