Kaelustuvi e. meigas

Teaduslik nimetus: Columba palumbus

Kaelustuvi / foto: Ainar Unus

Rahvapäraselt kuusetuvi, metsutt, põllutuvi.
Tiib 24–27 cm, mass 0,4–0,6 kg. Saabub aprilli algul, sama kuu jooksul kestab ka läbiränne. Sügisene lahkumine algab augustis ning kestab novembrini. Eestis pesitseb 50000–80000 paari. Üksikud talvituvad.
Sugupooled eristamatud. Sulestik valdavalt hall, vaid ülakael rohekas valge poolkuu-kujulise randiga. Puguala ja rind lillaka varjundiga. Lennus näha tiiva keskosas leviv valge laik. Ülanokal valge vahanahalaik. Nokk tipust kollakas, muus osas punane, jalad punased. Noorlindudel puudub kaelal valge laik ning noka vahanahk.
Mänguhäälitsus rütmiline „huu-huu-huu hu-huu“.

KAS OLED LIIGIS KINDEL?

JahEi

Õige liik Õige liik Vale liik
KAELUS-TURTELTUVI TURTELTUVI KAELUSTUVI
Suurus Kodutuvist väiksem, musträstast veidi suurem Kodutuvist väiksem, musträsta suurune Kodutuvist selgelt suurem, varese suurune
Kehakuju Sale ja pika sabaga Sale ja pika sabaga Suur ja jässakas
Põhivärvus Hallikas-beež Pruun Hall
Laigu värvus kaelal Must Must (lähedalt mustavalge vöödiline) Valge
Häälitsus guguu-guk… guguu-guk. Alati kolmesilbiline, rõhk teisel silbil turrr… turrr… turrr… Kordab ühte silpi Viiesilbiline „uugutamine“
Elupaik Peamiselt maa-asulad Metsamaastik, põllumajandusmaastik Metsamaastik, väikesearvulisena kõikjal