Tuvilised, Columbiformes

Meie tuvid jaotuvad põhivärvuse järgi kahte rühma: hallideks (süstemaatiliselt perekond tuvi: kodu-, kaelus- ja õõnetuvi) ning pruunideks (perekond turteltuvi: turteltuvi ja kaelus-turteltuvi).

Hallidest tuvidest on kodutuvi läbi ja lõhki inimkaasleja lind ning kaks teist liiki on jälle metsalinnud. Seejuures toitub kaelustuvi meelsasti viljapõldudel, õõnetuvi märkab tavakodanik heal juhul vaid kiirel ülelennul, kuigi kohati asustab temagi kultuurmaastikku.

Turteltuvid ehk nn pruunid tuvid on meie linnustikus nii uued, et rahvapäraseid nimetusi neil pole. Piiblitekstide alusel on neid kutsutud tutteriteks ja turtlituideks. Kui kaelus-turteltuvi on ilmselgelt inimkaasleja ning levib peamiselt asulates, siis turteltuvi elutseb pigem metsatukkades või metsaalade servades, kust on hea avamaastikul toitumas käia. Vahest pesitseb viimane liik ka rabades ja raielankide servades. Mõlema liigi ulatuslik levimine meie alal leidis aset eelmise sajandi keskel ning nende arvukus on praeguseks märgatavalt kahanenud.

Loe lähemalt kaelus-turteltuvist

Kaelus-turteltuvi / foto: Remo Savisaar

Loe lähemalt turteltuvist

Turteltuvi / foto: Ingmar Muusikus

KAS OLED LIIGIS KINDEL?

JahEi

Õige liik Õige liik Vale liik
KAELUS-TURTELTUVI TURTELTUVI KAELUSTUVI
Suurus Kodutuvist väiksem, musträstast veidi suurem Kodutuvist väiksem, musträsta suurune Kodutuvist selgelt suurem, varese suurune
Kehakuju Sale ja pika sabaga Sale ja pika sabaga Suur ja jässakas
Põhivärvus Hallikas-beež Pruun Hall
Laigu värvus kaelal Must Must (lähedalt mustavalge vöödiline) Valge
Häälitsus guguu-guk… guguu-guk. Alati kolmesilbiline, rõhk teisel silbil turrr… turrr… turrr… Kordab ühte silpi Viiesilbiline „uugutamine“
Elupaik Peamiselt maa-asulad Metsamaastik, põllumajandusmaastik Metsamaastik, väikesearvulisena kõikjal