Oluline võit linnukaitses: Euroopa Parlament toetas pliihaavlite keelustamist

BirdLife koos partneritega on pikalt vedanud kampaaniat, mille eesmärgiks on küttimisel ja laskespordis mürgise pliimoona kasutamise keelustamine. Nüüd on lõpuks aastakümnete pikkune töö vilja kandnud, sest Euroopa Parlament lükkas neljapäeval, 8. oktoobril tagasi katsed blokeerida pliihaavlite keelustamist, avades tee piirangu lõplikule vastuvõtmisele. Uus piirang laiendab pliihaavlite kasutamise keeldu märgaladelt ka teistele aladele.

Plii on mürgine metall, mis ohustab nii lindude kui ka inimeste tervist. Plii erakordse mürgisuse tõttu on selle kasutamine autokütustes, värvides ja torustikes juba ammu keelatud. Sellest hoolimata on jätkunud plii kasutamine jahinduses ja kalanduses. Nõnda on jõudnud Euroopa Liidus iga-aastaselt keskkonda rohkem kui 44 000 tonni pliid laskemoona ning pliist kalapüügitarvikute kujul, mistõttu on igal aastal pliimürgituse tõttu hukkunud ligi miljon lindu.

„Ühe lasuga võib loodusesse sattuda kümneid või sadu pliihaavleid, millest suur osa jääb põldudele, metsadesse ja veekogudesse. Paljud linnud neelavad toidu peenestamiseks väikseid kivikesi ning võivad kivikeste pähe alla neelata ka pliihaavleid. Juba ühest pliihaavlist võib piisata, et lind saaks mürgituse,“ selgitas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Kunter Tätte. „Rööv- ja raipetoidulised linnud võivad omakorda saada mürgituse, süües saakloomi või korjuseid, milles leidub pliihaavleid või pliikuulide fragmente,“ lisas Tätte.

Eile Euroopa Parlamendis vastu võetud ajaloolise otsusega keelustatakse peagi Euroopa Liidus, Euroopa majanduspiirkonnas ja Põhja-Iirimaal pliihaavlite müümine ja kasutamine, seejuures ka märgaladest väljaspool ja lasketiirudes. Üleminekuperiood kehtib seitse aastat määruse jõustumisest ja selle jooksul tuleb üle minna pliivabadele alternatiividele, näiteks terashaavlitele. Pliikuulid jäeti Euroopa Komisjoni ettepanekust välja, kuid BirdLife jätkab tööd ka nende kasutamise piiramiseks.

“See on suurepärane uudis meie kotkastele ja teistele röövlindudele, samuti luikedele, hanedele ja teistele veelindudele,” rõõmustas ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu.

“Eesti jahimehed suhtuvad loodusesse üldiselt austusega, seepärast loodame, et nad ei jää ootama seitsmeaastase üleminekuaja lõppu, vaid võtavad pliivaba jahimoona kasutusele juba nüüd. Mida varem seda tehakse, seda vähem mürgist pliid jõuab loodusesse,” on Kaarel Võhandu optimistlik.

Euroopa Parlament toetas suvel ka pliist kalapüügiraskuste ja lantide turule laskmise piiranguid, mis rakenduvad järk-järgult ning aitavad vähendada mürgise plii sattumist veekogudesse.

Lisainfo:
Kunter Tätte
Linnukaitse spetsialist
kunter.tatte@eoy.ee