Linnuvaatlusvahendid

Loodusvaatluste kogumisega saavad kõik anda oma panuse, kui panevad nähtud-kuuldud liigid kirja ja sisestavad need andmebaasidesse.  Kõige tähtsamad linnuvaatlusvahendid, mis endale esmajärjekorras hankida, on märkmik, pliiats ja välimääraja. Lisaks eelnevale on oluline abivahend binokkel, edasijõudnud linnuvaatlejate jaoks ka vaatetoru. Järgnevalt põgus ülevaade linnuvaatlejate erinevatest tehnilistest abivahenditest.

Binokkel

Eesti poodides müüdavate binoklite valik on muutumas üha paremaks, kuid suurema valiku binokleid leiab ja vahel ka odavamalt saab osta välismaalt veebipoodide kaudu. Binoklitel on tähised 8x42 või 10x42, kus esimene number näitab suurendust (vastavalt 8x ja 10x suurendus) ja teine number esiläätse läbimõõtu (42 mm). Esiläätse nimetatakse ka apertuuriks või objektiiviks. Binokli valikul ei kehti põhimõte, et mida suurem suurendus ja objektiivi esilääts, seda parem. Suurem suurendus tähendab suurt binoklit, mida on raske käes hoida ja lisaks võimendab see veel rohkem kätest tulenevaid värinaid. See aga raskendab lindude jälgimist. Kas valida 8x või 10x suurendusega binokkel, on pigem maitse küsimus. 8x suurendusega on parem jälgida rännet, vaateväli ja valgusjõud on suurem, binokkel on käes stabiilsem – tänu sellele leiab linnud kergemini ja kiiremini üles. 10x suurendusega on jällegi parem vaadelda detaile. On vaatlejaid, kes kasutavad isegi 7x suurendusega binoklit, nt 7x32 on väga käepärane, stabiilne, valgusjõuline ja kokkuvõttes on ka lihtsam linde üles leida. Üldjuhul alustavatele linnuvaatlejatele soovitatakse pigem klassikalist 8x42 binoklit.

Binoklit valides võiks tähelepanu pöörata järgmistele parameetritele:

• Klaaside vääristus. Kvaliteetsete binoklite klaasid on üleni vääristatud. Mida rohkem vääristusi, seda hinnalisemad klaasid ja kokkuvõttes ka binokkel. Klaaside vääristamine suurendab esiteks valguse läbilaskevõimet ja teiseks vähendab värvimuutusi. Vääristatud klaas laseb paremini läbi valguse erinevaid lainepikkusi või vajadusel neutraliseerib mõnda neist. Vääristamata klaasidega binokkel on kõige halvem valik, mida saab teha! Läätsede vääristusi tähistatakse koodidega:
  C (coated) – ainult mõned klaaspinnad on vääristatud ühekihiliselt;
  FC (fully coated) – kõik pinnad on vääristatud ühekihiliselt;
  MF (multicoated) – mõned pinnad on vääristatud mitmekihiliselt;
  FMC (fully multicoated) – üleni mitmekihiliselt vääristatud.
• Niiskus-, vee- ja põrutuskindlus. Jälgi, kas binokkel on lämmastikuga täidetud (nitrogen filled), mis tagab niiskus- ja veekindluse. Tänapäeval on enamus binokleid ka kummeeritud korpusega, mis suurendavad binokli põrutuskindlust ja samuti on neid mõnusam käes hoida.
• Dioptriketas. Üks silm võib olla teisest nõrgem ja dioptrikettaga saab muuta fookust vastavalt vajadusele. Oluline on ka diopriketta lukustamisvõimalus. Kui dioptriketas asub teravustamisketta juures ja ei ole lukustatav, siis võib ta minna kergesti paigast ja udustada vaatepilti.
• Teravustamisketas. Proovi, kas teravustamisketas liigub sujuvalt. Mõned teravustamiskettad võivad talvel külmaga hanguda ja neid on raskem liigutada. Seda võib vajadusel parandada näiteks silikoonõli lisamisega teravustamisketta vahele (seda küll omal vastutusel).
• Esi- ja tagaläätse katted. Kui binoklit ei kasuta, siis saab need peale panna, eriti kasulikud on vihmase ilmaga. Siis ei pea esi- ja tagaläätsesid pidevalt puhastama ja kuivatama, samuti kaitsevad katted klaase kriimude, põrutuste ja kulumise eest.
• Katus- või porroprismaga binokkel. Katusprismaga (roof) binoklid on populaarsemad, sest on kompaktsemad ja kaaluvad vähem. Porroprismaga binoklis paiknevad prismad üksteise suhtes nihkes ning on seetõttu kohmakamad ja suuremad, lisaks tundlikumad põrutustele. Katusprismaga binoklid seevastu on jällegi kallimad võrreldes samaväärsete porroprismaga binoklitega.
• Kõige lihtsam binokli valimise juhis on järgmine: osta parim binokkel, mida saad endale lubada! Keskklassi binoklite hinnad algavad umbes 300 eurost, tippklassi binoklite hinnad algavad 1000 eurost, sinna vahele jääb päris hea valik erinevaid kvaliteetseid binokleid igale maitsele. Alla 300 euroste binoklite puhul peaks enne kriitiliselt kontrollima binokli kvaliteeti või lugema arvustusi. Lisaks kvaliteedile on kallimate binoklite ja vaatetorude puhul oluliseks väärtuseks ka vastupidavus, nt klaaside kvaliteedi muutused pika aja jooksul. Hea kvaliteetne toode võib kasutajat teenida mitu aastakümmet.
  
  

Kuidas binoklit testida?

Vaata binokliga midagi, mis oleks varjus – kehvemad binoklid jäävad siin jänni ning ei pruugi näidata head pilti. Lisaks jälgi, et nii binokli vaatevälja keskosa kui ka servad oleksid hea kontrastiga. Selleks vaata mõne eseme nurki või piire: kas vaadeldava eseme servad on hea teravusega või on eseme piiridel/nurkadel teise värviga ja udusemad piirjooned? Kontrolli, kas nähtav pilt on terav kogu vaatevälja ulatuses või on see terav ainult vaatevälja keskel. Millised on värvid, kas liiga sinised või liiga soojad? Kvaliteetse binokli vaateväli on kogu ulatuses selge, hea kontrastiga, värvimuutusteta.

Aeg-ajalt panevad Eestis tegutsevad vaatlusoptika vahendajad nagu Photopoint või Focus Nordic oma binokleid ja vaatlustorusid testimiseks välja Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevadel.  Ka osalejatel on seal tihti oma vaatlusvahendid kaasas ja linnuretkedel tasub paluda võimalust optikat testida. 

Binokli traksid (suspenderid)

Väärtuslikud linnuvaatleja jaoks, kes veedab väljas linde vaadeldes mitmeid tunde järjest. Traksid jaotavad binokli raskuse ühtlaselt kogu õlavöötmele erinevalt tavalisest binokli kaelarihmast, kus survet avaldatakse kaelale. Viimase tulemuseks pidev soonimine ja valus kael. Odavam variant on tagada, et binokli kaelarihm oleks piisavalt lai, et vähendada koormust kaelale. 

Binokli traksid. Foto: Liis Keerberg/Tiiu Tali 

Finnstick

Binokli hoidmispulk (rohkem aga kasutatakse sõna ‘finnstick’) on asendamatu abiline rändevaatlustel või kohtades, kus on vaja pikemalt olla paigal ja linde jälgida. Binokli pikaajalisel silme juures hoidmisel käed väsivad, hakkavad rohkem värisema ning linde on raskem jälgida. Siin aitab finnsticki kasutamine. Finnstick on sisuliselt pulk, millele toetatakse binokkel ja pulgast hoitakse kinni vöö kõrguselt. Nõnda käed ei väsi, lisaks stabiliseerib finnstick binokli vaatepilti – linde on mõnusam ja selgem jälgida. Finnsticki saab meisterdada ka ise, mõned juhised leiad klubi Estbirding kodulehelt.

Finnstick ehk binokli hoidja. Foto: Liis Keerberg

Pildistabilisaatoriga binokkel

Rändevaatlustel kasutatakse vahel ka pildistabilisaatoriga binokleid (Image Stabilisation ehk IS). Pildistabilisaator toimib samal põhimõttel nagu fotokaamera objektiivide pildistabilisaatorid. Pildi stabiliseerimine aga vajab energiat, mistõttu sellisesse binoklisse pannakse patareid. See teeb binokli raskemaks ja kohmakaks, mistõttu see igapäevaseks kasutuseks ei sobi. Ekstreemsemates oludes, nt tugeva tuulega rändevaatlusi tehes, stabiliseerib selline binokkel aga oluliselt vaatevälja ja lindude määramistunnuste eristamine on kergem. Populaarsemaid pildistabilisaatoriga binokleid toodab Canon ja selle hind on umbes 1300 eurot.

Vaatetoru

Üldjuhul kasutavad linnuvaatlejad vaatetoru, mille parameetrid on 20-60x80. Esimene number näitab suurendust ja teine objektiivi ehk esiläätse läbimõõtu millimeetrites. Antud juhul on suurenduse vahemikuks 20- kuni 60-kordne suurendus, mida saab muuta suurenduskettast, mis asub olenevalt mudelist kas vaatetoru kerel või okulaaril.  Mõned üksikud firmad toodavad ka suuremate näitajatega vaatetorusid. Samamoodi nagu binoklite puhul on ka vaatetoru puhul väga oluline klaaside kvaliteet. Keskklassi vaatetorude hinnad algavad umbes 1500-2000 eurost (hea hinna-kvaliteedi suhe näiteks Meoptal või Opticronil), tippklassi vaatetorude hinnad algavad 3000-4000 eurost.

Statiiv ja videopea

Vaatetoru hankimisega kaasneb ka statiivi ja videopea ost. Kehv statiiv rikub hea vaatetoru: kerge ja halvast materjalist statiiv väriseb iga liigutuse peale ja pikalt. Tugevama tuulega ei ole selliste statiividega midagi teha ja seetõttu ei saa statiivi valikusse kergekäeliselt suhtuda – ka siin tuleb investeering hästi läbi mõelda. Saadaval on erinevast materjalist statiive: alumiiniumist, süsinikkiust (carbon fiber), puidust. Alumiiniumist statiivid on odavamad, aga raskemad ja ebastabiilsemad. Populaarsed on süsinikkiust statiivid, mis neelavad paremini ja kiiremini vibratsiooni ja on samal ajal kerged kanda. Kasutatakse ka puidust statiive, mis on raskemad, aga stabiilsed ja summutavad ka paremini vibratsiooni. Puidust statiive toodavad näiteks Berlebach (Saksamaa), Stabil (Rootsi) või Ries (USA). Kui statiiv kipub tugevama tuulega ikkagi vibreerima, siis võib statiivile riputada lisakoormust (nt oma seljakott), mis muudab statiivi raskemaks ja hoiab seda paremini paigal.

Iga statiiv vajab statiivipead. Statiivipeadest eelistavad linnuvaatlejad enamasti videopead ning olulisim näitaja statiivipea valikul selle sujuv liikumine. Hea stabiilse liikumise tagab videopea mehhanismis olev viskoosne vedelik ja neid videopeasid nimetatakse üldistavalt inglise keeles fluid head. Nii mõnelgi videopeal on spetsifikatsioonides või toote nimetuses ära märgitud micro-fluid või fluid drag system.

Vaatetoru kandmiskott

Kui vaatetoruga tehakse pikemaid vaatlusretki kas jalgsi või jalgrattal, siis üsna mugav viis on kanda vaatetoru seljas. Selleks müüakse vaatetoru kandmiskotte (tripod carrier või spotting scope carrier) ja neid on võimalik hankida välismaa veebipoodide kaudu. Lisaks võimalusele vaatetoru seljas kanda mahutavad sellised kotid ka väiksemaid asju, mida retkele kaasa võtta - veepudelit, märkmikku vms.

Vaatetoru kandmiskott. Foto: Liis Keerberg/Tiiu Tali 

Nutitelefon

Nutitelefonist on saanud aktiivsetele linnuvaatlejatele oluline multifunktsionaalne abivahend: seda saab kasutada foto- ja videokaamerana, diktofonina, välimäärajana, kuulata kontrollimiseks linnuhääli, pidada teiste linnuvaatlejatega sidet, navigeerida (gps, kompass),  sisestada oma vaatlusi otse sündmuskohalt PlutoFisse (rakendus Legulus), kasutada internetti eElurikkuses vaatluste otsimiseks ja muu info kontrollimiseks jne. Ja see kõik mahub ühte taskusse! Nutitelefonile mõeldud mõningaid linnuäppe leiab siit.

Digiscoping

Läbi vaatetoru on võimalik linde pildistada kui ka filmida kas nutitelefoniga või fotokaameraga. Selleks müüakse erinevaid adaptereid, millega saab kas telefoni või fotokaamera kinnitada vaatetoru okulaarile. Youtube’ist leiab ka õpetusvideosid, kuidas selline vidin ise ja ja palju soodsamalt valmistada.

Nutitelefoni kaamera adapter digiskoopimiseks.  Foto: Tiiu Tali 

Millise firma optikat eelistada?

Binoklitest kasutavad linnuvaatlejad enamasti Olympuse, Pentaxi, Kowa jt firmade toodangut, vaatetorude korral eelistatakse Swarovskit, Meoptat, Opticroni jt. Parimat ja ka kõige kallimat optikat toodavad Swarovski, Leica ja Zeiss. Optikasse tasub investeerida nii palju kui rahakott lubab – üldjuhul on tegemist ühekordse ostuga ning ei ole mõtet osta kõige odavamat raha säästmise eesmärgil. Lisaks sellele on kvaliteetset optikat hiljem kergem edasi müüa, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Suurbritannia eetilise tarbimise portaal Ethical Consumer on uurinud optikafirmade seoseid jahindusega, kus on leitud, et jahindusega puuduvad sidemed Canonil, Kenkol, Tokinal, Olympusel ja Opticronil. Nõrgad sidemed jahindusega on Celestronil, Pentaxil, Kowal, Vikingil ja Barr&Stroudil. Jahinduse ja optika seostest loe lähemalt Tiirutaja artiklist “Vaatlusoptika valikul üks kriteerium juures?” 

Täismahus raport (ingliskeelne) on leitav siit.
Vaatlusoptika tehnilistest parameetritest saab põhjalikumalt lugeda Nahkanuia ajaveebist. 
Loe vajadusel ka, kuidas alustada linnuvaatlustega. 

Koostas: Tiiu Tali