Ajalugu

1. mail 1921. aastal kogunesid Tartu Ülikooli aulas linnuhuvilised, et arutada ornitoloogide ühenduse loomise küsimust. Ühingu loomise mõtte algatajaks oli tolleaegne ülikooli rektor, professor Heinrich Koppel. Kuigi tema eriala oli arstiteadus, tundis ta elavat huvi looduse, eriti botaanika ja ornitoloogia vastu. Ornitoloogiaühingu asutajate hulgas oli ka professor Johannes Piiper. 

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/19090/f78fonorm17_118-_henrik_koppel.jpg?sequence=2&isAllowed=y

Eesti Ornitoloogilise ühingu rajamise eestvedaja Heinrich Koppel. 
Foto: Konstantin Kalamees
Originaal asub Tartu Ülikooli raamatukogus .

Koosolekul otsustati luua Eesti ornitoloogiline ühing, mille ülesanded sõnastati ärgmiselt:
- kodumaal alatiselt ja ajutiselt asuvate linnuliikide täpne kindlaksmääramine;

- kodumaa lindude eluviisi uurimine;
- kodumaa rändlindude tuleku ja mineku täpne tähelepanek;
- teadmiste levitamine lindude elust ja olust kõnes ja kirjas rahva hulgas;
- lindude kaitse.

Nii püstitati laialdane tegevuskava, mis on jäänud ühingu tegevuse aluseks tänini.

Ühingu teisel üldkoosolekul (5. mail 1921) arutati juba, kuidas kaasata lindude vaatlemisse õpetajaid, metsaülemaid ja laiemat elanikkonda. Laiali saadetud linnuvaatlusankeetidest kasvasid välja ornitofenoloogilised kaustad. Ühingu teisel koosolekul oli arutlusel ka lindude rõngastamine. Esialgu telliti rõngad Riia Looduseuurijate Seltsist, 1922. aastal aga Saksamaalt pealdisega "Tartu Estonia Universitas". Esimesed linnud Eesti rõngastega märgistas prof. J. Piiper 22. juulil 1922. aastal Vaika saartel.

https://blog.erm.ee/wp-content/uploads/2017/01/725_283.jpg

Professor Johannes Piiper pojaga purjepaati Kurgurahult
Kuusnõmme juhtimas. Kihelkonna khk. ERM Fk 725:283

Foto: Gustav Ränk

Juba nädal aega pärast ühingu asutamiskoosolekut otsustati liituda Eesti Looduseuurijate Seltsiga (LUS)  selle ühe sektsioonina. LUS-i juhatus rahuldas EOÜ sooviavalduse Looduseuurijate Seltsi üldkoosolekul 12. mail 1921. 

LUS-i ornitoloogiasektsioon (aastatel 1927–1937 zooloogiasektsioon) oli kuni 1938. aastani seotud Tartu Ülikooliga.  seejärel liideti LUS äsja asutatud Eesti Teaduste Akadeemiaga. Akadeemia süsteemi kuulusid loodusuurijad ka nõukogude ajal. Eesti taasiseseisvudes said iseseisvaks ka ornitoloogid. 1991. aasta 1. mail sündis Eesti Ornitoloogiaühing LUS-i sektsiooni õigustes. 1998. aastal  registreeriti ühing omaette mittetulundusühinguna.