Haudelinnustiku punktloendus

Haudelinnustiku punktloenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis võimaldab registreerida muutusi nii lindude elupaikades kui ka keskkonnas laiemalt. Eestis on projekt käigus alates 1983. aastast ja see on osaks üle-euroopalisest linnuseire projektist – Pan-European Common Bird Monitoring Scheme (PECBMS), milles osaleb kokku 28 Euroopa riiki. PECBMS koostab alates 2004. aastast Euroopa Nõukogule ülevaateid tavaliste metsa- ja põllulindude asurkondade seisundist ja selle pikaajalisest muutusest. Projekti tulemused annavad meile usaldusväärset teavet poolesaja Eesti tavalisema linnuliigi käekäigu kohta!

Laulurästas poegi toitmas_Karl Adami
Laulurästas on üks meie tavalisi haudelinde. 
Foto: Karl Adami
                                                                              

Loendusperiood on 25. maist kuni 15. juunini. Sel perioodil tuleb teha üks loendus. Loendusi tehakse ainult sobiva ilmaga (tuulevaikne või nõrk tuul, sademeid ei ole). Vahetult peale loendust kantakse andmed PUNKTLOENDUSE ANKEEDILE, kuhu saab vajadusel lisada puuduvad liigid. 

Punktloendused viiakse läbi püsimarsruudil, millel fikseeritakse 20 loenduspunkti. Loendusraja ja –punktid valib loendaja ise, kuid loendusi tuleks teha piirkonna tavapärases maastikus ja eelistada ei tohi ainult kõige linnurikkamaid elupaikasid (nt paigutada punktid ainult vanadesse metsadesse kaitsealadel või linnurikastele märgaladele vms). Punktide vahemaa peab olema suletud maastikul (metsades) vähemalt 200 meetrit ja avamaastikul vähemalt 300 meetrit. Loendusi tuleb teha igal aastal samades punktides, seega pidage punktide valimisel silmas ka nende „ülesleidmise“ või maastikul fikseerimise lihtsust. Raja ja punktide paiknemise valimisel rangeid reegleid ei ole, kuid üldjuhul võiks rada kulgeda marsruudina, mis loenduse algpunkti lähedale tagasi jõuab. Raja valimisel on oluline ka loendamise mugavus, sest tähtis on, et samal loendusrajal tehakse loendusi võimalikult paljudel aastatel. Samuti on oluline, et loendus toimuks igal aastal. Pikad ja ühtlased andmeread annavad meile lihtsalt paremad ja usaldusväärsemad tulemused.

Punktloenduse tegemiseks on vaja kolme asja ja ühte oskust. Asjad on binokkel, välipäevik ja kirjutusvahend, lisaks vajadusel orienteerumiseks või punktide ülesleidmiseks kaart ja kompass või GPS. Vajalikuks oskuseks on ära tunda meie tavalisemad linnuliigid välimuse, laulu ja häälitsuste alusel. Projektis osalemine ei eelda tipptasemel linnutundmist, sest eesmärgiks on jälgida meie tavalisemate ja arvukamate linnuliikide arvukuse muutusi. Piisab täiesti sellest, kui tunnete laulu, välimuse ja häälitsuste järgi ära meie tavalisemad linnuliigid.

Igas seirepunktis fikseerib vaatleja ka elupaiga tüübi, valides etteantud 22 kategooriate hulgast sobivaima (vt PUNKTLOENDUSE ELUPAIKADE TABEL). Elupaikade tabel täidetakse esimesel loendusaastal. Juhul kui elupaik järgnevatel aastatel muutub (nt raie tagajärjel), siis fikseeritakse selle muutus kas kirjalikult ankeedil või uuesti esitataval elupaikade tabelis. Kui elupaik on muutunud juba kolmes seirepunktis võrreldes algsega või on asendunud vaatleja, siis loetakse loendusrada uueks. Biotoopide märkimise ja eristamise lihtsustamiseks ei ole soovitatav paigutada punkte kahe väga erineva biotoobi piirile (nt metsa ja põllu piirile), sest elupaikade tabelisse läheb kirja vahetult punkti ümber asuv elupaik. Uue loendusraja puhul saatke palun koos loendusankeediga ka kaart punktide paiknemisega. Sobiva kaardialuse puudumisel pöörduge palun projektijuhi poole.

Igas punktis registreeritakse varahommikul 5 minuti jooksul kõik nähtud ja kuuldud linnud. Loendusi saab alustada vahetult enne päikesetõusu ja ühe loendusraja – 20 punktis – loendamiseks kulub keskmiselt 3-4 tundi. Loendused tuleks lõpetada hiljemalt kella 9ks. Kõik territoriaalse käitumise vaatlused (laul, paar, pesa munade või poegadega, pesakond) lähevad kirja tingliku haudepaarina, üksikisendite tavavaatlused ja mittelaulvad ülelendavad linnud 0,5 haudepaarina. Varajaste pesitsejate (nt. käbilinnud) hulkuvad 1-6 isendilised salgad loetakse üheks paariks (nt. 36-isendiline salk on kuus paari). Mitmetel nn „õhulindudel“ (pääsukesed, piiritaja) ja koloniaalsetel liikidel (künnivares, kajakad, tiirud) registreeritakse ainult esinemine või mitteesinemine. Oluline on kirja panna KÕIK kuuldud ja nähtud linnud, sõltumata nende kaugusest ja käitumisest. 

Täidetud loenduste ankeet tuleb saata
hiljemalt 1. septembriks koordinaatorile e-maili teel  või Eesti Ornitoloogiaühingusse, Veski 4, Tartu 51005 . Koordinaatorilt saab vajadusel küsida ka nõu.  

Haudelinnustiku punktloenduse koordinaator on Renno Nellis. 
Kontakt: renno.nellis@gmail.com või 53021377.