Haudelinnustiku punktloendus

Haudelinnustiku punktloenduse eesmärk on lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste pikaajaline jälgimine, mis võimaldab registreerida muutusi nii lindude elupaikades kui ka keskkonnas üldisemalt.

Eestis tehakse punktloendust 1983. aastast ja see on osa üle-euroopalisest linnuseire projektist "Pan-European Common Bird Monitoring Scheme" (PECBMS), milles osaleb 28 Euroopa riiki. PECBMS koostab alates 2004. aastast Euroopa Nõukogule ülevaateid tavaliste metsa- ja põllulindude asurkondade seisundist ja selle pikaajalisest muutusest. Projekti tulemused annavad meile usaldusväärset teavet poolesaja Eesti tavalisema linnuliigi käekäigu kohta.  Punktloenduse varasemate aastate aruanded on leitavad seireveebist. 

Laulurästas toidab poegi. Foto Karl Adami.
Laulurästas on üks meie tavalisi haudelinde. Foto: Karl Adami.

Loendusperiood

Loendusperiood on 25. maist kuni 15. juunini. Sel perioodil tuleb teha üks loendus. Loendusi palume teha ainult sobiva ilmaga: tuulevaikne või nõrk tuul, sademeid ei ole.

Vahendid ja oskused

Punktloenduse tegemiseks on vaja binoklit, välipäevikut ja kirjutusvahendit. Orienteerumiseks ja punktide üles leidmiseks soovitame kasutada kaarti ja kompassi või GPS-i. Pärast loenduse tegemist tuleb täita punktloenduse ankeet ja esimesel korral või vajadusel ka elupaikade tabel.

Vajalikuks oskuseks on meie tavalisemate linnuliikide ära tundmine välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Loendusel osalemine ei eelda tipptasemel linnutundmist, piisab sellest, kui tunnete laulu, välimuse ja häälitsuste järgi ära meie tavalisemad linnuliigid.

Loendusrada ja -punktid

Punktloendusi tuleb teha püsimarsruudil, millel fikseeritakse 20 loenduspunkti. Loendusraja ja -punktid valib loendaja ise, kuid loendusi tuleks teha piirkonna tavapärases maastikus ja eelistada ei tohi ainult kõige linnurikkamaid elupaikasid (nt paigutada punkte ainult vanadesse metsadesse kaitsealadel või linnurikastele märgaladele vms). Punktide vahemaa peab olema suletud maastikul (metsades) vähemalt 200 meetrit ja avamaastikul vähemalt 300 meetrit.

Loendusi tuleb teha igal aastal samades punktides, seega pea punktide valimisel silmas ka nende ülesleidmise või maastikul fikseerimise lihtsust. Raja ja punktide paiknemise valimisel rangeid reegleid ei ole, kuid üldjuhul võiks rada kulgeda marsruudina, mis loenduse algpunkti lähedale tagasi jõuab. Raja valimisel on oluline ka loendamise mugavus, sest samal loendusrajal tuleks teha loendusi võimalikult paljudel aastatel.

Oluline on, et loendus toimuks igal aastal, sest pikad ja ühtlased andmeread annavad meile paremad ja usaldusväärsemad tulemused.

Elupaigatüübi määramine

Igas seirepunktis fikseerib vaatleja ka elupaigatüübi, valides etteantud 22 kategooria hulgast sobivaima (vt punktloenduse elupaikade tabel). Elupaikade tabel täidetakse esimesel loendusaastal.

Juhul kui elupaik järgnevatel aastatel muutub (nt raie tagajärjel), siis fikseeritakse selle muutus kirjalikult ankeedil või uuesti esitataval elupaikade tabelis. Kui elupaik on muutunud juba kolmes seirepunktis võrreldes algsega või on asendunud vaatleja, siis loetakse loendusrada uueks.

Biotoopide märkimise ja eristamise lihtsustamiseks ei ole soovitatav paigutada punkte kahe väga erineva biotoobi piirile (nt metsa ja põllu piirile), sest elupaikade tabelisse läheb kirja vahetult punkti ümber asuv elupaik. Uue loendusraja puhul saada koos loendusankeediga ka kaart punktide paiknemisega. Sobiva kaardialuse puudumisel pöördu punktloenduse koordinaatori poole.

Kohapeal loenduse tegemine

Igas punktis registreeritakse varahommikul viie minuti jooksul kõik nähtud ja kuuldud linnud. Loendusi tasub alustada vahetult enne päikesetõusu, ühe loendusraja ja seal asuva 20 punkti läbimiseks kulub keskmiselt 3-4 tundi. Loendused tuleks lõpetada hiljemalt kella 9ks.

Kõik territoriaalse käitumise vaatlused (laul, paar, pesa munade või poegadega, pesakond) lähevad kirja tingliku haudepaarina, üksikisendite tavavaatlused ja mittelaulvad ülelendavad linnud 0,5 haudepaarina.

Varajaste pesitsejate (nt käbilinnud) hulkuvad ühe kuni kuue isendiga salgad loetakse üheks paariks (nt 36 isendist koosnev salk on kuus paari).

Mitmetel nn õhulindudel (pääsukesed, piiritaja) ja koloniaalsetel liikidel (künnivares, kajakad, tiirud) registreeritakse ainult esinemine või mitteesinemine.

Oluline on kirja panna kõik kuuldud ja nähtud linnud, sõltumata nende kaugusest ja käitumisest.

Kohe pärast loendust kanna andmed punktloenduse ankeedile, kuhu saab vajadusel lisada puuduvad liigid.

Andmete esitamine

Täidetud loenduste ankeet ja elupaikade tabel saada hiljemalt 1. septembriks haudelinnustiku punktloenduse koordinaatorile Renno Nellisele elektroonilselt aadressile renno.nellis@gmail.com või tavapostiga Eesti Ornitoloogiaühingule aadressile Veski 4, 51005 Tartu, Tartumaa.

Uutel huvilistel soovitame enne punktloenduse tegemist ühendust võtta ja nõu pidada loenduse koordinaatori Renno Nellisega.

Lisainfo:
Renno Nellis
Haudelinnustiku punktloenduse koordinaator
Tel 5302 1377
renno.nellis@gmail.com