Avalik pöördumine kliimaministrile

Loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid pöörduvad avalikult kliimaministri poole palvega muuta looduskaitseseadust nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15. aprillist kuni 15. juulini ja kaitsealadel 15. märtsist kuni 31. augustini. Allpool pöördumine täismahus.

Avalik pöördumine kliimaministrile
12.06.2024

Lugupeetud kliimaminister

Viimasel nädalal on tulnud mitmeid murettekitavaid teateid pesitsusrahu aegsetest põhjendamatutest raietest riigimetsas. Soovime, et riik tagaks metsalinnustiku parema kaitse.

Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo sattus 6. juunil juhuslikult Mäksa kandi riigimetsas ringi käies peale raietöödele, kuigi praegu on ametlikult pesitsusrahu ja riigimetsas raieid teha ei tohi. Sündmuskohal käis ka Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist Liis Keerberg, kes tuvastas raieala ümbruses laulmas ja häälitsemas metsvindi, punarinna, käbliku, mets-lehelinnu, väike-lehelinnu, musträsta, must-kärbsenäpi, lääne-pöialpoisi, puukoristaja ja teistest liikidest linde. Üks metskiuru paar tiirutas ärevalt paigas, kus oli laialt maas raiejäätmeid ning mille alla võis olla jäänud tema pesa. Samuti leidsid eksperdid alalt kaitsealuseid liike nagu kahelehine käokeel, taiga peenpoorik ja sulgjas õhik – viimased on ka vääriselupaiga indikaatoriks.

Samal päeval, 6. juunil said keskkonnainspektorid sarnase teate ka Nõo kandist Meerilt, kus RMK oli jõudnud juba suurema osa raiest ära teha. Pühapäeval tuvastasid Liis ja Rein Kuresoo seal alal hiireviu sel aastal asustatud pesa, mida seni teada ei olnud. Samuti leiti alalt kaitsealune sammal sulgjas õhik, kes on vääriselupaikade tunnusliik. Tegemist oli tõeliselt linnurikka metsaga, kus külastushetkel laulsid mustpea-põõsalind, musträstas, laulurästas, käblik, kägu, must-kärbsenäpp, punarind, rasvatihane, puukoristaja, mets-lehelind, võsaraat, metskiur ja metstilder. Raiutud oli valdavalt surnud kuuski. Selline raie ei võimalda üraskirüüstet ära hoida, vastupidi – taoline tegevus võib metsakahjustusi tulevikus oluliselt suurendada. Eeldatavasti ei ole need ainsad raierahu aegsed raied riigimetsas.

RMK on öelnud, et plaanib juunis raiuda 190 hektaril. Vanas kuusemetsas on keskmiselt seitse linnupaari hektari kohta, kuuse-segametsades isegi rohkem, ehk 1330 pesa 190 hektaril. Igas pesas võib olla keskmiselt kuus muna või linnupoega. Neid numbreid arvesse võttes seab RMK pesitsusajal toimuva raiega ohtu umbes 8000 lindu.

Selline tegutsemine on ebaeetiline ja ka ebaseaduslik ning nõuab kohest sekkumist. Lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on looduskaitseseadusega keelatud. Toodud näidete varal on selge, et üldine keeld ei takista siiski lindude pesitsemise ajal raiet teha ning tehtud kahjusid paraku enam tagasi ei pööra. Seega on oluline seada looduskaitseseadusesse konkreetsed ajalised raiepiirangud, et lindude peamisel pesitsusajal oleksid kõik raied välistatud. Üldine keeld lindude pesitsuse ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise kohta säiliks samuti.

Nõuame looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. Teeme ettepaneku parandada ja täiendada looduskaitseseaduse järgmisi paragrahve:

1) paragrahvi 14 täiendada lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Loomastiku kaitseks nende sigimisperioodil on pindalaliselt kaitse alla võetud kaitstavatel loodusobjektidel metsaraie keelatud ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. augustini, välja arvatud §17 sätestatud kaitstaval loodusobjektil vajalike tegevuste läbiviimiseks“;

2) paragrahvi 55 täiendada lõikega 62 järgmises sõnastuses: „(62) Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade hävitamise ja kahjustamise ning pesitsemise ja poegade üleskasvatamise aegse häirimise vähendamise eesmärgil on metsaraie keelatud ajavahemikul 15. aprillist kuni 15. juulini, välja arvatud käesoleva seaduse §14 lõikes 7 sätestatud juhul“.


Pöördumisele on alla kirjutanud
Eesti Ornitoloogiaühing
Päästame Eesti Metsad MTÜ
SA Eestimaa Looduse Fond
Niilusoo MTÜ
Loomus MTÜ
MTÜ Roheline Pärnumaa
Fridays For Future Eesti
Pärandkoosluste Kaitse Ühing
MTÜ Eesti Roheline Liikumine
Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering


Lisateave:
Kaarel Võhandu
Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja
kaarel.vohandu@eoy.ee
Tel 528 7694

Foto: Meelis Karton

Osale linnuhuviliste suvepäevadel 29.–30. juunil Moostes

Eesti Ornitoloogiaühingu suvepäevad on iga-aastane linnuhuviliste kohtumispaik, kuhu on oodatud nii ühingu liikmed kui ka kõik teised linnu- ja loodushuvilised.

Loe edasi ...

Kägu.
Foto: Reet Sau

Loodusloovusfestivalil saab tutvuda käo ja tema sulasliikidega

Tartu kultuuripealinna põhiprogrammi kuuluval Loodusloovusfestivalil saab lähemalt tutvust teha aasta linnu käoga. Kogu perele mõeldud maastikumängus saab nuputada, milliste linnuliikide pesadesse kägu muneb ning festivali perepäeval saab meisterdada ja kuulata ettekannet.

Loe edasi ...

Kägu Harald ja aasta linnu meeskonna liige Jaanus Elts.
Foto: Jaanus Aua

Aasta linnu blogist saab lugeda Haraldi ja teiste kägude seiklustest

Alates tänasest saab aasta linnu blogist lugeda saatjatega varustatud kägude Haraldi, Georgi, Caesari ja teiste seiklustest.

Loe edasi ...

Haned ja lagled.
Foto: Lea Tammik

Kohus tunnistas kevadise hanejahi ebaseaduslikuks

Halduskohus tunnistas 24. mai otsusega kevadise hanejahi ebaseaduslikuks. Kohus tõi välja, et tõsise kahju tekkimine põllumassiividel on tõendamata ning pole ka tõendatud, et heidutusjaht on ainuke efektiivne meede viljasaagile tõsise kahju vältimiseks.

Loe edasi ...