RMK lageraie tõttu muutus Kurgja kanakulli pesapaik liigile sobimatuks

Kaitstava ja ohustatud kanakulli seire käigus selgus, et linnud on Kurgjal asuva pesa maha jätnud pärast seda, kui Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) tegi pesa naabruses ulatuslikku lageraiet. Ekspertide hoiatustest hoolimata otsustas RMK juhtkond möödunud talvel teha lageraiet Kurgjal kanakulli pesa ümbritseval vanametsa-alal, hävitades sellega linnu pesametsa.

Vaatamata Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme saadetud kirjale Riigimetsa Majandamise Keskusele, raius RMK Kurgjal suure osa keskkonnaregistris arvel olevast kanakulli pesametsast. Riigimetsades asuvate loodusväärtuste eest hoolt kandma pandud RMK õigustas avalikult oma tegevust, väites, et pesapuu jääb raiealast välja ja kaitstava liigi elupaigas raiumist lubab ka seadus. Hiljuti tehtud kanakulli seire käigus selgus, et läks siiski nii, nagu RMK-d hoiatati: vanadest metsadest sõltuvad liigid ei suuda elada raiesmikel ega nende vahele jäävates väikestes metsakildudes.

Rõõmsama uudisena saab teatada, et raie tõttu kolinud kanakullipaar leidis umbes kilomeeter kaugemal uue pesapaiga. Uueks koduks valisid linnud vanametsa, kus RMK möödunud talvel kavatses samuti teha lage- ja harvendusraiet, kuid mille metsateatised vaidlustas kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, ning mille Keskkonnaamet on tänaseks määranud vääriselupaigaks. Paraku selgus, et uus pesapuu ei suutnud kanakulli kogukat pesa kanda ja pesa varises paar nädalat tagasi koos poegadega. Sellele vaatamata on vähemalt osa poegi tänaseks lennuvõimelised ja nõuavad pesametsas häälekalt vanematelt süüa.

Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liikme Indrek Tammekännu sõnul ilmestab Kurgjas toimunu metsade üleraiega seotud probleeme. "Vähesed säilinud vanametsakillud on tänaseks muutunud ohustatud, kaitstavate ja vanadest metsadest sõltuvate liikide viimaseks pelgupaigaks. Kolimisvõimeline elustik püüab raietega hävitatavate kodude asemel leida uusi, mis paratamatult on üha halvema kvaliteediga. Enamikul metsaelustikust aga ümber asumise võimalust ei ole."

"Hoolimatu intensiivmajandamisega kaasneb elustiku vaesumine ja üha hapramaks muutuv ökosüsteem. See omakorda toob kaasa meie elukeskkonna määramatu muutumise. Eesti riigile kuuluvate metsade hoidja, kaitsja ja majandana peab RMK tegutsema vastutustundlikult," lisas Tammekänd.

Lisainfo:
Indrek Tammekänd
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitsekomisjoni liige
Tel 527 1365

Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht
Tel 5615 7088
veljo.volke@eoy.ee

Samal teemal:
15.01.2020 RMK kahjustas Kurgjal lageraiega kanakulli pesametsa
20.01.2020 Ornitoloogid selgitavad, kuidas RMK Kurgjal kanakulli pesametsa kahjustas

Aasta lind tuttpütt pojaga.
Foto: Kalmer Lehepuu.

Eestis pesitsevad pütid ootavad üles märkimist

Kuna teadmised Eestis pesitsevate püttide leviku ja arvukuse kohta on lünklikud, ootab Eesti Ornitoloogiaühing selles osas kõikide inimeste abi.

Loe edasi ...

Foto: Kalmer Lehepuu.

Tule tuttpütiretkele!

Ornitoloogiaühing kutsub 12. juulil kell 11.00 Haapsalusse aasta linnu tuttpüti loodusretkele.

Loe edasi ...

Tartumaiseid teematuure korraldab Tartu Külastuskeskus.
Foto: www.visittartu.com

Osale Tartu linnurikkust tutvustaval teematuuril

Visit Tartu kustub sel suvel seiklema tartumaisuses. Juulikuus toimuvad Tartu linnas ja maakonnas isemoodi teematuurid, mis aitavad avastada siinseid paremaid paiku ja peidetud aardeid. Ornitoloogiaühing kutsub kolmapäeval, 1. juulil avastama Tartu linnurikkust.

Loe edasi ...

Ajakirja Hirundo nr 1/2020 esikaas.

Ajakirjast Hirundo saab lugeda ülevaadet sügisrändest Põõsaspeal ning haraka pesamaterjalist

Ornitoloogiaühingu teadusajakirja Hirundo selle aasta esimesest numbrist saab lugeda sügisrändest Põõsaspeal 2019. aastal ning uurimust haraka pesamaterjalist.

Loe edasi ...