Keskkonnaühendused soovivad ambitsioonikamat kliimakava

Üksteist Eesti keskkonnaühendust saatsid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile põhjalikud ettepanekud, täiendamaks Euroopa Komisjonile saadetavat riiklikku energia- ja kliimakava 2030. Keskkonnaühendused peavad vältimatult vajalikuks, et kasvuhoonegaaside heitmed väheneksid kiiremini, kui kava praegu ette näeb ning et plaani lisataks juba valitsuse poolt kinnitatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Samas on võrreldes aastataguse kava versiooniga täiendatud riiklikus energia- ja kliimakavas paremini kajastatud näiteks taastuvenergia ja kütusevabade energiaallikate teema, leiavad keskkonnaühendused.

Kõik liikmesriigid peavad aasta lõpuks esitama Euroopa Komisjonile täiendatud riiklikud energia- ja kliimakavad (REKK) aastani 2030. Eestis on käimas uuendatud kava arutelu ja üksteist keskkonnaühendust esitasid 31. oktoobril Majandus– ja Komminikatsiooniministeeriumile ning Keskkonnaministeeriumile 16 lehekülge põhjalikke ettepanekuid kava täiendamiseks enne selle Brüsselisse esitamist.

Põhimõttelise ettepanekuna soovitakse tõsta valitsuse ettevalmistatud energia- ja kliimakava ambitsiooni kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisel 2030. aastaks. "Maailmas on valmisolek kliimateemadega tõsiselt tegelemiseks viimase aastaga oluliselt tõusnud," sõnas Madis Vasser, Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige. "Euroopa Komisjoni järgmine president Ursula von der Leyen on lubanud Euroliidu kliimapoliitikat karmistada ja ka Eestil oleks mõistlik võtta ambitsioonikamaid eesmärke."

Paratamatult piiratud rahaliste võimaluste tõttu soovitasid keskkonnaühendused rakendada eelisjärjekorras neid meetmeid, mis annaks iga investeeritud euro kohta kõige positiivsema kliimamõju. Esmajärjekorras tuleks vältida uute suurte saasteallikate nagu õlitehaste või põlevkiviõli eelrafineerimistehase rajamist ning kajastada Euroopa Komisjonile saadetavas kavas ausalt põlevkivi kaevandamist ja kasutamist toetavate plaanide negatiivset kliimamõju.

Kirde-Eestis põlevkivienergialt uutele tööstusharudele järkjärgulise õiglase ülemineku toimumiseks soovitakse näha konkreetset plaani ja aktiivsemat kohalikega suhtlemist. Keskkonnaühendused viitasid ka energia- ja kliimakavas olevale vastuolule, kus ühelt poolt väljendatakse muret, et metsad ei seo piisavalt süsinikku, kuid teisalt soovitatakse arendada biomassi põletamist. Ühendused soovitasid ka muuta kavasse hiljuti lisatud üleliia optimistlikku tooni võimaliku tuumajaama positiivsetest mõjudest, asendades selle neutraalsema käsitlusega.

Üheteistkümne keskkonnaühenduse kommentaaridega saab tutvuda EKO kodulehel.

Seisukohtadega ühinenud keskkonnaorganisatsioonid on Eesti Roheline Liikumine, Eestimaa Looduse Fond, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Keskkonnaõiguse Keskus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Nõmme Tee Selts, Läänerannik, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing "Sorex", Eesti Ornitoloogiaühing, Koosloodus Sihtasutus.

Rohkem infot:
Madis Vasser
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige
E-post: madis.vasser@gmail.com
Tel: 5395 0310

Foto: Michal Kubicek.

BirdLife Europe and Central Asia pressiteade: Intensive agriculture is destroying nature

Birds, mammals, reptiles, amphibians and insects throughout Europe are suffering catastrophic declines due to harmful agricultural practices. Now, Europe’s leading scientists have come together to urge the EU to reform the destructive Common Agricultural Policy (CAP) and stop the often irreversible eradication of nature.

Loe edasi ...

Hankel osalemise kutse

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas välja hanke "Natura 2000 linnualade linnustiku inventuurid 2020" (viitenumber 215590).

Loe edasi ...

Eestist kaasatud lindudest oli suurima langustrendiga vööt-põõsalind (Sylvia nisoria).
Foto: Oleg Nabrovenkov, Flickr.com.

Eesti linnud USA ja Euroopa kliimamuutuste võrdluses

Linnuvaatleja teadusuudis tõestab, kui oluline on talletada kvaliteetseid andmeid ning kui väärtuslikud on juba aastaid kestnud seireprojektid. Eesti jaoks on aga teadusuuringu ulatuslikkust arvestades oluline, et selle valmimisse on oma panuse andnud ka Eesti linnuvaatlejad ja harrastusteadlased, kes on osalenud Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel ja viimastel aastatel Renno Nellise koordineerimisel toimuval lindude punktloendusel.

Loe edasi ...

Linnukalendri 2020 esikaas.

Ilmus 2020. aasta linnukalender

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös ilmus 2020. aasta seinakalender, mis tutvustab Eestimaa linde.

Loe edasi ...