Linnuatlase 2. välitööperiood on jõudmas oma haripunkti

Ringkiri nr 7: Linnuatlase 2. välitööperiood on jõudmas oma haripunkti (08.06.2026)

3. haudelindude levikuatlase 2. hooaja välitööd on täies hoos ning saavutamas oma kulminatsiooni. Juuni on linnuatlase välitööde aasta kõige olulisem kuu. Just praegu on võimalik suure hulga liikide pesitsemine kinnitada ning iga välitööpäev võib tuua atlaseruudu liigiloendisse mitu uut liiki.

2026. a 4. juuni seisuga on PlutoF-i andmebaasi käesoleval välitööaastal sisestatud juba üle 71 000 pesitsuskoodiga vaatluse. Ehkki loodus rõkkab hommikuti veel linnulaulust on kuldnokkade pesitsusaeg sisuliselt lõppenud ning paljud liigid alustamas juba oma teise pesakonna loomist. Samas on rida ühekordseid pesitsejaid kellel munad pesas või pesapojad sirgumas ning nüüd on just õige aeg igale möödalendale linnule konkreetselt järele vaadata, et võimalikku toidukandmist pessa tuvastada (pesitsuskood VT - vanalind kannab roojapalli või viib poegadele toitu; PP - poegadega pesa (sh puuõõnest kostvate pesapoegade häälitsuste põhjal)). Praegu on ka hea aeg pääsukeste ja piiritaja pesitsemise tuvastamiseks, sest pesaehitused (pesitsuskindluse kood „E“) on kas lõppenud või lõppemas ning algab haudumisperiood (nt pesitsuskood „VP“).

Linnuatlase välitööde eesmärk on tuvastada igas atlaseruudus võimalikult palju pesitsevaid linnuliike võimalikult kõrge pesitsuskindlusega. Meeldetuletuseks: eelmise atlase põhjal võiks keskmises atlaseruudus pesitseda ligikaudu 70 linnuliiki. Kui sinu ruudus on seni kirjas näiteks 30–40 liiki, siis leidub seal suure tõenäosusega veel hulgaliselt avastamata pesitsejaid. Julgustame linnuvaatlejaid aktiivsemalt pesitsuskoode kasutama, sest laulvale isendile pesitsemiseks sobivas biotoobis võimaliku pesitsemise koodi „l“ märkimine võiks liigis kindel olemise korral olla suhteliselt lihtne. Kui pesitsuskindluse koodi valikul tekib kahtlusi (ja tihti tekib), et milline see pesitsemiseks sobiv biotoop siis võiks või peaks olema, siis soovitame vastava liigi kohta kirjeldust lugeda eelmisest linnuatlasest.

Juhime sõbralikult tähelepanu, et laialdaselt kasutust leidvad elektroonilised linnumääramise abivahendid (äpid) on siiski vaid täiendavad abivahendid, mitte täiuslikud ja eksimatud määramistööriistad. 

Väärtuslikku atlaselisa annab öölaulikute loendus, mida juunikuus saab metoodikakohaselt veel kaks korda teha ajavahemikes 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Lisaks seiretulemusetele võimaldab see kenasti esimesel korral kuuldud isendid (võimalik pesitsuskood „l“) nädal hiljem kenasti territooriumina vormistada (tõenäoline pesitsuskood „T“). Loomulikult võib ja tulekski öölaulikuid atlaseruutudes kaardistada kasvõi juhukülastusena, aga metoodiline lähenemine annab sellele käigule täiendava lisaväärtuse.

Juunis algavad paljudel puhkused ja nädalvahetused veedetakse tihti väljasõitudel, maakodudes või sõpru külastades. Võimalikku sihtkohta kaardistades tasub alati pilk heita ka atlase välitööde hetkeseisule eElurikkuse portaalis, mis pole küll täiuslik, kuid hetkel annab parima võimaliku ülevaate. Võib-olla on just selles, külastust planeeritavas kohas, liikide arv ruudus nigelavõitu ning ei teeks paha võtta tunnike ning teha üks ring lähimas külas, niidul, metsas või järve ääres, et seni puuduvaid liike noppida ja sisestada. Sageli annab just tunniajanegi jalutuskäik seni väheuuritud ruudus rohkem uusi atlaseliike, kui pikk retk juba hästi läbi töötatud piirkonnas.

Väljavõte atlasetöödest 4. juuni seisuga

Ehkki mitmedki kaastöölised lisavad oma vaatlusandmed tervikuna hiljem, võib siiski visata pilgu peale aktiivseimatele atlasekirjete kogujate ja sisestajatele alljärgnevas tabelis:
 

Samas ei sõltu atlase edu üksnes suurtest kirjekogustest. Väga väärtuslikud on ka üksikud vaatluskäigud seni väheuuritud atlaseruutudes ning iga uus pesitsuskinnitus aitab parandada atlase lõpptulemust.

Mis puudutab enim kirjeid saanud linnuliike, siis 04.06.2026 hetkeseis on üldjoontes sarnane 2025. aastale (2025. aastal olid samal ajal 20 enim kirjeid saanud liikide reas kuldnoka, must-kärbsenäpi ja käo asemel pöialpoiss, metskiur ning kiivitaja):
 

Maikuus sisestati ligi 40 000 atlasekirjet (allikas PlutoF, eElurikkus). 4.06.2026 seisuga on PlutoF andmebaasi laekunud pisut üle 71 000 pesitsuskindluse koodiga kirjet, mis on ca 10 000 kirjet vähem  võrreldes 2025. aasta umbes sama ajaga (seda peamiselt just aprillikuus tehtud vaatluste arvel).
 

Estbirdingu atlasevõistlus

Kes soovib oma atlasetööle lusti ja motiveerivat mängulisust lisada, siis neil soovitame kindlasti tutvuda ja kaasa lüüa Estbirdingu atlasevõistluses, mille kohta täpsemad juhendid leiate siit.

Näpunäited ja soovitused

Loe ka atlasetööde seniste tulemuste ja välitöödele võimalike lähenemisnurkade ja näpunäidete kohta lähemalt Eesti Loodusest ja Tiirutajast.

Kui plaanid juunis mõnda linnuretke, maakodus viibimist või nädalavahetuse väljasõitu, võta hetk ja vaata üle ka sihtkohale lähima atlaseruudu hetkeseis. Just üks lisakülastus võib tuua ruutu mitu seni puudu olnud pesitsejat. Linnuatlase edenemise hetkeseisu saab jälgida eElurikkuse portaalist.

Soovime kõigile jõudu ja jaksu ning kauneid suvehommikuid ja -öid linnuatlase välitööde seltsis!
Linnuatlase toimkond