EOÜ linnunimede komisjon alustab lindudele vähem ebasündsate nimetuste otsimist

Eesti Ornitoloogiaühing on asunud reformima ebasündsa või solvava kõlaga eestikeelseid linnunimesid. Eesti keeles esineb mitmeid linnunimesid, nagu pasknäär, hallõgija, raisakotkas jpt, mis ei sobitu enam kaasaegsesse keeleruumi, olles kas liiga laetud või mitte piisavalt taktitundelised.

Eesti Keele Instituut on andnud ornitoloogiaühingu linnunimede komisjonile juhised hindamaks, millised täna kasutuses olevatest linnunimedest võiks mõjuda stigmatiseerivalt ja/või tänapäeva komberuumi sobimatult. Esialgsesse nimekirja on jõudnud mitmed liigid, kelle senine nimi vajaks kaasajastamist.

Nii on tähelepanu pälvinud terve rühm niinimetatud õgijaid, sealhulgas hallõgija, punaselg-õgija ja kõnnuõgija. Komisjoni esialgsel hinnangul jätab selline nimetus liigi toitumiskäitumisest põhjendamatult jõhkra ja ahne mulje. Eriti arvestades asjaolu, et tegu on siiski liigiga, kes varub toitu okste külge, mitte ei õgi kõike koheselt ära. Arutatud on võimalust asendada “õgija” mõne neutraalsema tegusõnalise tüvega, näiteks “toitujaga”, kuigi see ei ole seni pälvinud üksmeelset toetust.

Arutluse all on ka näiteks kääbuskoovitaja, kääbuskormoran ja kääbuskotkas. Komisjoni hinnangul ei tohiks liike määratleda viisil, mis pisendab neid suuremate sugulastega võrreldes kasutades sealjuures veel tänapäeva komberuumi mittesobivaid eesliiteid.

Kindlasti vajab lahendust raisakotka küsimus. Keeleteadlased on aidanud juhtida tähelepanu asjaolule, et sõna raisk on eesti keeles tugevalt negatiivse konnotatsiooniga ning võib seega mõjuda liigi mainet kahjustavalt. Eriti tundlikuks on peetud nime voltpea-raisakotkas, mille puhul esineb komisjoni sõnul mitu keerulist komponenti korraga ning mille ümbernimetamise vajadus võib seetõttu olla keskmisest kiireloomulisem. Sarnastel asjaoludel vajab ümbervaatamist ka pasknääri nimetus.

Mitte just kõige meeldivamat tähelepanu on saanud liik nimega porr, kelle eestikeelne nimetus satub ikka ja jälle avaliku pilke objektiks. Kuigi komisjon rõhutab, et lind ise ei ole käitumisega nimesaamist mõjutanud, peetakse siiski vajalikuks hinnata, kas säärane nimetus toetab ikka piisavalt liigi austavat käsitlemist loodushariduslikus kommunikatsioonis.

Kõige keerulisemaks juhtumiks on seni osutunud karkjalg. Komisjoni liikmed möönsid, et hetkel pole veel jõutud kindlale seisukohale, kas sedasorti nimetus on liigi suhtes solvav, neutraalne või hoopis võimestav. Seetõttu on otsustatud tellida täiendav välisekspertiis ning hoiduda esialgu tarbetuks osutuvast ümbernimetamisest.

Linnunimede komisjoni sõnul ei tähenda arutelu avamine, et kõik ülalmainitud nimed tingimata ka reformitakse, projekti eesmärk on eelkõige tagada Eesti lindude nimistu vastavus 21. sajandi väärtusruumile.

Eesti Ornitoloogiaühing
1. aprill 2026