Kliima soojenemine sunnib piiritajat varem pesitsema

Linnuökoloog Marko Mägi kirjutab 2026 aasta linnu teises teadusloos, kuidas mõjutab muutuv kliima piiritajate pesitsemist. Sellest, kuidas kliima piiritaja käekäiku mõjutab tuli juttu ka viimases Ökoskoobi saates (minutitel 44:50-50:30).

Linnud reageerivad halvale ilmale kiiresti ja võivad soodsamaid olusid otsides väljaspool sigimisaega ka mujale lennata. Sigimisajal on lind seotud pesa ja poegadega, mistõttu tuleb ränne ja sigimine ajastada nii, et tagatud oleks maksimaalne sigimisedu. On teada, et Kesk- ja Põhja-Euroopas on linnud hakanud viimase poole sajandi jooksul pesitsema aina varem.

Ilma muutusele on lihtsam reageerida paigalindudel, kes veedavad kogu aasta samas piirkonnas. Pikamaaränduritel, teiste seas ka piiritajal, on muutusele vastata keerulisem, sest talvitamisala ilm ei pruugi seostuda pesitsuspiirkonnas valitsevaga. Seetõttu on rändele siirdumise ajastamine oluline, sest sellest sõltub, kui palju jagub poegadele toitu. Selliste muutuste teadasaamiseks on vaja pikaajalist andmestikku – aasta-kahe põhjal järeldusi teha ei saa.

Õhus toituvaile lindudele on ilm eriti oluline, sest külm või vihm vähendavad putukate lendu ja arvu. Kui puuvõrades või maapinnal toituvad linnud saavad otsida putukaid ilmast  sõltumatult puuvõrast või taimestikust, siis näiteks räästapääsukeste päevas püütud putukate hulk sõltub poole ulatuses ilmast. Ka piiritaja poegade ellujäämus on sõltuv ilmast.

Kui seni ei olnud teada, kuidas on Euroopa ja Aafrika pikaajaline kliima muutnud piiritaja pesitsust, siis Põhja-Itaalia 38 aasta (1983–2020) jooksul kogutud 5486 pesitsuse andmete analüüsimisel õnnestus teadlastel sellele valgust heita.

Pikima, 31-aastase jälgimisajalooga koloonias alustasid piiritajad munemist keskmiselt 15. mail ja keskmiselt nihkus see aastas 0,13 päeva võrra hilisemaks ehk uuringu jooksul 3,9 päeva. Enim mõjutas munemise algust aprilli lõpu ja mai alguse õhutemperatuur: mida soojem oli kevad, seda varem hakati munema. Võrreldes keskmisega tähendas iga kraad jahedust munemise alguse nihkumist 1,4–1,6 päeva hilisemaks. Pesitsusaegne vihm munemise algust ei mõjutanud, kuigi on teada, et Põhja-Euroopas pesitsevaid piiritajaid mõjutab ka vihm. Vihmal ei ole märkimisväärset mõju tõenäoliselt seetõttu, et vesi soodustab taimede kasvu ning see omakorda putukate rohkust, kuigi vihm ka vähendab lendavate putukate arvu. Putukate nappus sunnib vanalinde valima – kas toita poegi või süüa ise. See võib olla põhjus, miks röövlindude toidus võib piiritaja pesitsuse lõpul või pärast ebasoodsat ilma tõusta piiritajate osakaal kümme korda.

Pesitsusedukus sõltus samuti munemise algusest – mida hilisem algus, seda väiksem pesakond. Keskmiselt sirgus kolooniais 2,2–2,4 poega pesa kohta. 

Pesitsuse alguse nihkumine varajasemaks on järelduslikult eeldatav, sest piirkonna piiritajate kevadrändelt saabumine on alates 1970. aastatest varasemaks nihkunud ligikaudu neli päeva kümne aasta kohta – kui varem saabusid linnud aprilli esimese kümne päeva jooksul, siis nüüd märtsi viimasel kümnel päeval.

Talvitamisalade ilm Aafrikas ei mõjutanud oluliselt ei munemise algust ega pesitsusedukust. Siiski on varasematest uuringutest teada, et uuritud piiritajakolooniate vanalindude ellujäämine sõltub ka talvitamisala ilmast. Seega, kui vaadata piiritaja kogu aastaringi, tuleb nentida, et ka Aafrika ilmal on Euroopa asurkonnale mõju. Eelkõige räsivad piiritajat Aafrikas hooajalised tugevad vihmad.

Pidades silmas Põhja-Itaalia piiritajate asurkonna püsimist, on pesitsuse alguse aina varasemaks nihkumine vältimatu, sest prognoositult sagenevad selles piirkonnas putukate hulka vähendavad põuad. Põua vältimiseks tuleb pojad üles kasvatada võimalikult kiiresti.

Allikas:
Cucco M, Boano G, Ciani C, Ferri M, Gelfi L, Minelli F, Pellegrino I (2025). The impact of climatic conditions in wintering and breeding quarters on long-term breeding success in the Common Swift. Avian Research 16: 100242, https://doi.org/10.1016/j.avrs.2025.100242