Luiged või pardid kössitavad kinni külmunud veekogul. Mida teha?

Talve hakul, kui veekogud hakkavad kinni jäätuma, võib näha jääl kössitavaid üksikuid parte ja luiki. On kaks võimalust, miks linnud pole liikunud mõnele avatud veega järvele või jõele: nad koguvad veel retkeks jõudu või ei suuda nad retke vigastuse (või haiguse, nõrkemise vms) tõttu ette võtta.

Heas tervislikus seisundis veelinde mõõdukad miinuskraadid ei heiduta, neil ei hakka niisama lihtsalt külm ning nad leiavad aegsasti mõne avatud veekogu. Külmunud veekogul olevaid veelinde ei tohiks häirida, sest nende jõuvarud on piiratud, samas ei tohiks neid ka toita, sest see meelitab neid pikemaks paigale jääma ning kokkuvõttes suurendab külmalõksu jäämise ohtu. Seega jälgi esmalt mõne päeva jooksul lindude käitumist ja alles siis kaalu abi otsimist.

 
Kühmnokk-luik jäätnud veekogul. Foto: Kadri Niinsalu

Kui lind on nähtavalt vigastatud, lohistab tiiba või teeb ebaõnnestunud lennukatseid, võib tema kinnipüüdmine ja turgutamine põhjendatud olla. Seda pole mõistlik ise teha, sest suurema linnu, näiteks luige kinnipüüdmiseks on vaja spetsiaalseid vahendeid ja varasemat kogemust, et vältida nii luige kui ka iseenda vigastamist. Anna olukorrast teada riigiinfo telefonil 1247 või Eesti Metsloomaühingule.

Lisaks tuleb meeles pidada, et kõik linnud ei jõuagi sobivale talvitamisalale liikuda. On paratamatu, ent loomulik looduse käik, et nõrgemad isendid langevad külma trotsivate röövloomade saagiks.