Loodushariduspäeval Tõrvas tutvustatakse aasta lindu ja looma

Informatsioon on läbi aegade olnud olulise tähtsusega. See on aidanud võita sõdu, saavutada edu majanduses, teaduses, kunstis. Loomale on oluline info vastassoo asukoha, parima toitumis-, pesitsus- või puhkekoha kohta ning teave nende turvalisusest. Edu tagamiseks hangitakse, vahetatakse või varastatakse infot pidevalt.

Hoolimata draamast sissetungijatega, on aasta linnu pesitsemine jõudnud esimese olulise verstapostini: koorunud on esimene piiritajatibu ning paistab, et sellele on kohe ka lisa tulemas.

Linnud munevad reeglina varahommikul, seega muneti esimene muna suhteliselt hilisel kellaajal. Piiritaja pesas on tavaliselt kaks kuni kolm muna, harva neli.

Oliivipuuta on raske tänast Euroopa tsivilisatsiooni ette kujutada: puu on oluline majanduslikult, sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Aastal 2018 laiusid Euroopas oliivisalud 11,5 miljonil hektaril, aastas istutati 162 000 hektarit uusi salusid, et rahuldada turu nõudlust. Nii ulatuslikul tegevusel on mõju loodusele, sest salud laiuvad mitmetes Euroopa liigirikkuse tulipunktides. Milline on oliivisalu linnustik?

Ornitoloogiaühingu üleskutsele aasta linnu pesakaamerat võõrustada reageerisid mitmed linnusõbrad ja meile laekus hulga lahkeid pakkumisi pesakastide kohta, mida piiritajad regulaarselt kasutavad. Valituks osutus Türi vallas Kolu külas asuv pesakast.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi Tartu Loomemajanduskeskusesse seminarile, kus tutvustame kortermajade ehitamise ja renoveerimisega seotud probleeme lindude seisukohast ning proovime koostöös osalejatega leida lahendusi elupaikade kadumisele ja linnakeskkonna ohtudele.

Omniva andis täna välja 2026. aasta linnule piiritajale pühendatud postmargi. Fotomargina valminud väljaanne toob esile ühe Eesti suve iseloomulikuma linnu ning juhib tähelepanu linnalooduse ja ajaloolise ehituspärandi seostele. Postmargi kujundas Riho Luuse ning sellel on kasutatud loodusfotograaf Arne Aderi fotot.

Eesti Ornitoloogiaühing otsib võimalikke kohti, kuhu kevadsuvisel perioodil paigaldada piiritaja pesakaamera. Kui tead kohta, kus piiritaja pesitseb igal aastal pesakastis või mõnes muus hästi ligipääsetavas õõnsuses, siis palun anna meile sellest teada.

Linna elurikkus sõltub mitmekesisest taimestikust, toidurohkusest, temperatuurist, tehisvalgusest ja hoonestusest. Näiteks kaldub kõrghoonete piirkonnas olema linnurikkus väiksem.

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18.30 toimub Vapramäe loodusmajas aasta linnule pühendatud loodusõhtu. Piiritajast tuleb rääkima ornitoloog Marko Mägi.

Esmaspäeval, 9. märtsil toimub RMK Matsalu rahvuspargi külastuskeskuses looduspäev, kus tutvustatakse käesoleva aasta lindu piiritajat.

Suguküps piiritaja võib maandumata lennata 10 kuud järjest, kuid võib sel ajal vajada lonksu vett. Reeglina saavad putuktoidulised linnud vee toidust, kuid piiritajad, aga ka pääsukesed, võtavad lisa veesilmadest – nad liuglevad madalal vee kohal ja pistavad lennult noka vette.