Linnud reageerivad halvale ilmale kiiresti ja võivad soodsamaid olusid otsides väljaspool sigimisaega ka mujale lennata. Sigimisajal on lind seotud pesa ja poegadega, mistõttu tuleb ränne ja sigimine ajastada nii, et tagatud oleks maksimaalne sigimisedu. On teada, et Kesk- ja Põhja-Euroopas on linnud hakanud viimase poole sajandi jooksul pesitsema aina varem.

Suguküps piiritaja võib maandumata lennata 10 kuud järjest, kuid võib sel ajal vajada lonksu vett. Reeglina saavad putuktoidulised linnud vee toidust, kuid piiritajad, aga ka pääsukesed, võtavad lisa veesilmadest – nad liuglevad madalal vee kohal ja pistavad lennult noka vette.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.

Annetamistalgutel toetasid linnuhuvilised piiritaja pesakaamerat 1628 euroga. Tänu toetusele saab Eesti ornitoloogiaühing 2026. aasta suvel üles seada veebikaamera, et vahendada otsepilti piiritaja pesaelust tuhandetele inimestele.

Täna, 2. detsembril toimuvatel annetamistalgutel kutsub Eesti ornitoloogiaühing looduse- ja linnusõpru toetama piiritaja pesakaamerat. Ühingu eesmärk on koguda 4000 eurot, et järgmise aasta suvel üles seada pesakaamera ja vahendada otsepilti piiritaja pesas toimuvast kõigi huvilisteni.

Tänavustel annetamistalgutel kutsub Eesti ornitoloogiaühing linnuhuvilisi toetama piiritaja pesakaamera ülesseadmist, et näidata lähemalt suurema osa oma elust õhus veetva linnu pesaelu ning juhtida tähelepanu piiritaja pesitsuspaikade kadumisele.