Eesti Ornitoloogiaühing
NB! Augustis on kontor suletud puhkuste tõttu.
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTelefon: +372 742 2195Töötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) esitas Keskkonnaametile seisukohad Alutaguse rahvuspargi laiendamisega seotud kaitse-eeskirjade muutmise kohta. Tegemist on viis aastat kestnud menetlusega, millega edasi liikumine on väga oluline, et tagada Eesti ühe tähtsaima loodusmassiivi väärtuste säilimine.
Alutaguse rahvuspark loodi 2018. aastal olemasolevate sookaitsealade põhjal, mistõttu on elurikaste ja kuulsate Alutaguse laante esindatus rahvuspargis tagasihoidlik. 2020. aastal tegi Eestimaa Looduse Fond (ELF) ettepaneku laiendada Alutaguse rahvusparki peamiselt olemasolevate kaitsealade ning riigimaa arvelt. Kümnest keskkonnaorganisatsioonist koosnev ühendus EKO rõhutab, et laiendamise kinnitamine on kriitilise tähtsusega kogu Eesti looduse seisundile, eriti just aga metsaökosüsteemidele.
"Rahvuspargi laiendamine on hädavajalik, et peatada erakordselt loodusväärtusliku metsamassiivi killustumine," ütles Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass. "Praegu langeb Alutaguse loodusele suur tööstussurve. Hiljutine üle-euroopaline teadusuuring näitab, et Ida-Virumaa metsi majandatakse üliintensiivselt," rääkis Pass.
Võrreldes ELF-i laiendamise ettepanekuga on oluliselt vähendatud laiendatava rahvuspargi piire. Põhjendamatult on kaitse alt välja jäetud alad, mille rahvuspargiga liitmise vajadust on kinnitanud ettepanekule Keskkonnaameti tellitud ekspertiis. EKO rõhutab, et kõik suure loodusväärtusega alad tuleb võtta rahvuspargi koosseisu.
Lõviosa laiendusettepaneku aladest asub riigimaal. "Haruldaste elupaikadega riigimetsade kaitse alla võtmine vähendaks survet eramaadel looduskaitselisi piiranguid rakendada," ütles Päästame Eesti Metsad juhatuse liige ja erametsaomanik Liina Steinberg.
Erinevalt esialgsest laiendamise ettepanekust on kaitse-eeskirjade muudatustes lubatud uuendusraied (sh lageraied) rahvuspargi piiranguvööndites. Keskkonnakaitsjad juhivad tähelepanu, et haruldasi metsaliike saab seal hoida ainult lage- ja turberaied keelates. Kompromiss on mõistetav eramaade osas, kus piiranguvööndis kehtivat kaitsekorda rangemaks ei muudeta.
EKO ettepanek on rahvuspargi laiendamine loodusväärtusi arvestavalt lõpuni viia, et kaitsta Alutaguse erilisi metsi. Keskkonnaühenduste seisukohtadega seoses Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskirjade muutmisega saab tutvuda siin. Rohkem infot Alutaguse rahvuspargi laiendamise vajaduse kohta on leitav siin.
EKO liikmeteks on kümme keskkonnaorganisatsiooni: SA Eestimaa Looduse Fond, MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Eesti Roheline Liikumine, MTÜ Läänerannik, Nõmme Tee Selts MTÜ, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering MTÜ, Balti Keskkonnafoorum MTÜ, SA Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad MTÜ.
Lisainfo:Eliisa Pass, Eestimaa Looduse Fondi metsaekspertTel 554 7339eliisa.pass@elfond.ee
Farištamo Eller, Päästame Eesti Metsad juhatuse liigeTel 5349 6347faristamo@gmail.com
Kormoran pesal.Foto: Kuvatõmmis kormoranikoloonia veebikaamerast
Toomaks aasta linnu elu huvilistele lähemale, paigutas Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Looduskalendriga ühele Pärnu lahe laiule 360 kraadi ulatuses pööratava (sh suumitava) ning statsionaarse veebikaamera, mis alustasid kormoranikoloonia ülekannetega aprilli algul, kui pesades olid juba esimesed munad. Ja õige pea avanes võimalus imetleda kormoranide vahvat pulmamängu.
Foto: Denis Wade
Kuna linnud ei tee vahet eraaias ja vabas looduses kasvavatel marjadel ja puuviljadel, on oma aiasaaduste kaitsmise soovi korral mõistlik midagi ette võtta. Linnupeletajatest võib küll ajutiselt kasu olla, kuid pikaaegse ja usaldusväärse kaitse annab vaid linnukaitsevõrk. Siinkohal on aga oluline jälgida, et võrk lindudele saatuslikuks ei muutuks. Paraku ei pruugi iga poes müüdav võrk lindudele ohutu olla ja võrgu halvasti paigaldamine võib hukkumise riski suurendada.
Foto: Siim Vaar
Kui meresõpradel tänasest Läänemere päevast väheks jääb, siis miks mitte liuelda sel lainel ka nädalavahetusel ja seilata juba sel pühapäeval kogenud ornitoloogi juhendamisel kormoranisaari uudistama?! Nimelt on veel vabu kohti 31. augustil toimuvale Prangli Reiside ja Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatavale hüljeste ja kormoranide vaatlemise retkele Malusi saartele.
Aasta linnu rändnäitus jõudis saartelt tagasi mandrile, Haapsalusse. Alates tänasest võõrustab kormorani tutvustavat ekspositsiooni Rannarootsi Keskus. Näitust, mis avab kormorani rolli looduses, on võimalik külastada ostukeskuse fuajees kuni augusti lõpuni.