Valitsuskoalitsioon saab tagurlike metsaotsuste eest keskkonnakirve, tunnustust pälvis Riigikontroll

Eesti Keskkonnaühenduste koda (EKO) andis keskkonnakirve ehk lõppenud aasta kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitli valitsuskoalitsioonile. Tiitli pälvis koalitsioon otsusega fikseerida majandatava metsa osakaal, avades seeläbi ukse olemasolevate looduskaitsealade vähendamiseks. 2025. aasta keskkonnateoks valiti Riigikontrolli teaduspõhised keskkonnateemalised analüüsid.

Keskkonnakirve pälvis valitsuskoalitsioon senise raiepraktika põlistamise eest, mis on vormistatud majandatava metsa osakaalu fikseerimisena. EKO hinnangul on valitsuskoalitsioon neelanud alla metsatööstuse lobi ning asunud looma tingimusi pikaajaliseks üleraieks. Koalitsioonilepingu põhjal koostatud seaduseelnõudest nähtub, et majandatava metsa osakaalu fikseerimine loob võimaluse olemasoleva looduskaitsesüsteemi lammutamiseks, võimaldades sealhulgas seniste kaitsealade kaitse alt välja arvamist ja raiumist.

“Muudatus seab puidust saadava tulu teistest metsa hüvedest ja väärtustest peajagu kõrgemale, samal ajal kui Eesti metsade looduslik seisund halveneb. Andmed näitavad, et meie metsatagavara langeb, metsalinnustiku arvukus väheneb ning pooled Natura elupaigatüübid on puudulikus või halvenevas seisundis” rääkis Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Eliisa Pass. 

Värskeima metsastatistika (SMI) järgi jääb puitu metsas järjest vähemaks, seega ei ole senise raiepraktika jätkudes võimalik lahendada ka juba tekkinud puidutoorme puudujääki. EKO liikmesorganisatsioonid on korduvalt kutsunud valitsust üles astuma samme, et tagada metsatagavara säilimine ning peatada metsaelustiku seisundi halvenemine, ent siiani tulutult. 

2025. aasta keskkonnateo tiitli sai Riigikontroll looduskeskkonda puudutavate auditite eest, mis keskendusid keskkonnatasude määramisele ja järelevalvele keskkonnakasutuse üle ning loodusväärtuste kaitsele ja raietele kaitstavates metsades. Auditi aruannetega jätkas Riigikontroll juba aastakümnete pikkust praktikat, pakkudes sisukaid, erapooletuid ja põhjalikke analüüse.

“On ääretult oluline, et Riigikontrolli näol on olemas riigiasutus, mis on suutnud säilitada oma erapooletuse, usaldusväärsuse ning tahte ja oskuse süveneda ka  vastuolulistesse teemadesse”, ütles Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige Liina Steinberg.

Lisaks tõi EKO tunnustust väärivate keskkonnategudena välja Urmas Tartese väsimatu selgitustöö looduse ja teaduse vallas ning tänavu oktoobris toimunud konverentsi “Elu kasvujärgses Eestis”. Möödunud aasta negatiivsemate tegudena toodi keskkonnakirve “võitja” kõrval välja veel Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna sulgemine ning energiamajanduse arengukavas (ENMAK) taastuvenergia ja keskkonnahoiu eesmärkide lahjendamine.

EKO on valinud kõige keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu alates 2004. aastast. EKO soovib erinevaid tegevusi tunnustades või taunides tuua avalikkuses esile keskkonnaalgatusi ja -probleeme, millest eeskuju võtta või mida tulevikus paremini lahendada.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda ühendab kümmet keskkonnaorganisatsiooni: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing, Eesti Roheline Liikumine, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Keskkonnaõiguse Keskus, Päästame Eesti Metsad, Läänerannik, Nõmme Tee Selts.

Rohkem infot:
Eliisa Pass
Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert
eliisa.pass@elfond.ee
Tel. 554 7339

Liina Steinberg
Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige
liina@savetheforest.ee
Tel. 516 0146

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus – 60 juubeliaasta

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub üles kõiki linnuhuvilisi loendama mererannikul ja siseveekogudel olevaid veelinde, et hinnata veelindude populatsiooni seisundit ja arvukust.

Loe edasi ...

Alanud aasta lind piiritaja on tõeline taevataltsutaja

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2026. aasta linnuks piiritaja, kes valdava osa elust veedab õhus ning pesitseb inimeste läheduses. Suvel iseloomuliku häälitsuse ja lennuga tähelepanu köitva linnu käekäik pole siiski kiita, sest sobivaid elupaiku hoonete õõnsustes jääb järjest vähemaks.

Loe edasi ...

Kormorani aasta lõpeb, kuid arutelud mitte

Juba homme on meil uus aasta lind, seega on viimane aeg teha tagasivaade möödunud kormorani aastale. Erinevalt enamikest varasematest aasta lindudest võib küll kindel olla, et aastanumbri vahetusega kormoran meediapildist ära ei kao. Kormorani arvukus on hoolimata üha enamate munade õlitamisest tõusutrendis. See tähendab, et kalurite vastumeelsus liigi vastu pigem suureneb ja nõutakse üha karmimaid ohjamismeetmeid.

Loe edasi ...

Tiirutaja talvenumber heidab pilgu vanadele ravilindudele

Detsembris ilmunud teabelehe Tiirutaja kaaneloos uuritakse, milline oli vanasti meditsiiniline raviloogika, ning kas ja mis osa oli selles lindudel.

Loe edasi ...