Millised on kohalike omavalitsuste võimalused raierahu kehtestamiseks?

11. märts 2021

Eestimaa Looduse Fondi metsablogi postitus

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingu tellitud äsja valminud õigusikus analüüsis annab keskkonnaõiguse ekspert ja advokaadibüroo Walless advokaat Siim Vahtrus nendele küsimustele vastused. Analüüs käsitleb ka seda, milliseid tingimusi saab kohalik omavalitsus seada ning kuidas korraldada nende järgimise järelevalvet.

Töö peamiseks järelduseks on, et kohalikel omavalitsustel on õigus raiete ajale tingimusi seada talle seadusega antud kohaliku tasandi ülesandeid täites: ruumilisel planeerimisel, kohalike loodusväärtuste kaitsmisel või tiheasutustusaladel üksikpuude raiet korraldades.

Kõige mõjusamaks instrumendiks on omavalitsuse üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Järglaste saamine ja nende üleskasvatamine on ökosüsteemis osalevatele liikidele (sh lindudele ja loomadele) peamine eluülesanne ja ökosüsteemi toimimise eeldus. Seega on kevadsuvise raie piiramine otseselt seotud rohevõrgustike toimivuse säilitamisega.

Kohalikul kaitsealal võimaldab kehtiv õigus raietele ajalisi tingimusi seada kaitse alla võetud koosluse või sellesse kuuluvate liikide elutingimuste parandamiseks.

Üksikpuude raie korraldamiseks tiheasustusaladel on omavalitsustele antud looduskaitseseadusega laiad volitused. Kohalikud omavalitsused saavad seada raietele tingimusi ennekõike ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, sh lindude ja loomade kaitseks. Paljud omavalitsused on seda võimalust ka kasutanud ning kehtestanud raierahu perioodi raiemäärustes.

Raietele ajalisi tingimusi seades tuleb kindlasti arvestada, et need oleksid proportsionaalsed ja eesmärgipärased.

Analüüs on leitav siit.

Analüüsi tellisid Eestimaa Looduse Fond Aktiivsete Kodanike Fondi toetusel ning Eesti Ornitoloogiaühing. Analüüsi tegi keskkonnaõiguse ekspert ja advokaadibüroo Walless advokaat Siim Vahtrus.

Rohkem infot:
Liis Keerberg
liis.keerberg@elfond.ee

Samal teemal

Sageli tehakse pesitsusajal erinevaid hooldustöid, näiteks raiutakse üksikpuid, mille tagajärjel võivad hävida munade või poegadega linnupesad.
Foto: Marika Käbin.

Soovitused omavalitsustele tagamaks lindude pesitsusrahu

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub Eesti Ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Loe edasi ...