Linnud ja klaaspinnad

Paljud linnuliigid ei taju klaasi takistusena, vaid näevad klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi.  Ka teisel pool klaasi võib olla midagi, mis neid meelitab. Näiteks teine aken või taimestik.  Kokkupõrge klaasiga võib linnu jaoks lõppeda nii kerge põrutuse, raskema vigastuse kui hukkumisega. Põhilised vigastused, mis akendega kokkupõrkel tekivad, on pea- ning kaelatraumad. Mõnikord saavad vigastusi ka silmad. Kohese surma põhjuseks on tihti kaelalülide murd.
















2012. a. sügisel Sõrve paargu klaasidesse lennanud pöialpoiss toibumas.
Foto: Mati Martinson


Eestis on mõnedes rände koondumiskohtades leitud üheainsa päeva jooksul kümneid klaasidesse lennates hukkunud värvulisi.
Seega võivad ebasoodsa asukohaga hoone klaaspinnad tappa ühe rändeperioodi jooksul halvimal juhul sadu linde.
Kui märkate massilist lindude hukkumist, andke sellest koheselt teada keskkonnainfo telefonil 1313!


















Sõrves hukkus 2012. aasta sügisese massrände ajal  kokkupõrkes
klaasidega ühe päeva jooksul kümneid pöialpoisse.
Foto: Mati Martinson

Lindude kannatusi ja hukkumist saab vältida, kui muuta klaas neile nähtavaks.  Seda saab teha mitmel viisil:

  • Tõmmata akna ette kardin või ruloo.
  • Kleepida ohtlikele akendele paberist kaunistusi, linnusiluette (nn turvakleepse)  või märgistada klaasid maalriteibiga.
  • Lääne-Euroopas ja Ameerikas on müügil ka inimsilmale nähtamatuid, kuid lindudele nähtavaid, ultraviolettvalgust peegeldavaid kleebiseid ja teipe.
  • Püsivamateks lahendusteks on madala peegeldusteguriga klaaside või dekoorklaaside kasutamine ning akende katmine peegeldust vähendava kilega. Klaasfassaadiga hoonete rajamisel on võimalik kasutada ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, nt Ornilux klaasi