Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, Tartu 51005E-posti aadress: eoy@eoy.eeTöötajate kontaktidFacebook: www.facebook.com/ornitoloogiayhing
Paljud linnuliigid ei taju klaasi takistusena, vaid näevad klaasilt peegelduvas taevas ja taimestikus ekslikult avarat lennuruumi. Ka teisel pool klaasi võib olla midagi, mis neid meelitab, näiteks teine aken või taimestik.
Kokkupõrge klaasiga võib linnu jaoks lõppeda nii kerge põrutuse, raskema vigastuse kui hukkumisega. Põhilised vigastused, mis akendega kokkupõrkel tekivad, on pea- ning kaelatraumad. Mõnikord saavad vigastusi ka silmad. Kohese surma põhjuseks on tihti kaelalülide murd.
Sõrve paargu klaasidesse lennanud pöialpoiss toibumas. Foto: Mati Martinson
Eestis on mõnedes rände koondumiskohtades leitud üheainsa päeva jooksul kümneid klaasidesse lennates hukkunud värvulisi. Seega võivad ebasoodsa asukohaga hoone klaaspinnad tappa ühe rändeperioodi jooksul halvimal juhul sadu linde. Kui märkad massilist lindude hukkumist, anna sellest koheselt teada riigiinfo telefonil 1247.
Sõrves hukkus 2012. aasta sügisese massrände ajal kokkupõrkes klaasidega ühe päeva jooksul kümneid pöialpoisse. Foto: Mati Martinson
Lindude kannatusi ja hukkumist saab vältida, kui muuta klaas neile nähtavaks. Seda saab teha mitmel viisil.