Soovitusi linnusõbralikuks põllumajanduseks

  • Kasvata mitmekesiseid põllukultuure ja liike. Nii lood paremaid elupaiku ka lindudele. Kasuks tuleb liblikõieliste ja kõrreliste heintaimede kasvatamine. 
  • Kasuta külvikorras taliteravilju.  Jäta talvel kultuuridega kaetud põldude osa võimalikult suureks. Jäta viljapõldude servadesse mitmeaastased heintaimedega ribad. 
  • Põllupeenrad, metsatukad ja üksikud puud, veekogude kaitseribad, põõsastikud, hekid, kraaviperved,  kiviaiad, kivihunnikud, vanad taluhooned jm. on elustiku jaoks kuldaväärt maastikuelemendid, mida tasub säilitada. 
  • Suurkoovitaja ja kiivitaja arvukuse vähenemise olulisemateks põhjusteks on pesade hävitamine kevadkünnil ning nende langemine rebaste, kährikute ja vareste saagiks. Traktoris  võiks olla  mõned kepid, et märgistada leitud linnupesi. Kepid tasub ära korjata pärast põllu rullimist. Samas tuleb tähelepanelik olla vareslaste suhtes, kes nutikate lindudena  võivad keppide tähenduse ära õppida ja pesa rüüstama minna. Seetõttu võiks proovida ka pesa asukoha sisestamist GPS seadmesse.




Kiivitaja pesa.
Foto: Moonika Bukotkin 

  • Kasuta taimekaitsevahendeid vastavalt tegelikule vajadusele,  mitte profülaktikaks.  Ära kasuta pestitsiide põllupeenardel ja -servades, kaldavööndis, loodussaarekestel ja nende ümbruses.   
  • Rohumaade liiga varajane ja sage niitmine mõjutab sealset elustikku. Heinaniidukid või silo tegemiseks kasutatavad masinad ohustavad näiteks koovitajaid, kiivitajaid, lõokesi, nurmkanu ja jänesepoegi. 
  • Silo ja heina tegemisel saab niitude elustikku hoida õige niitmistehnikaga. Niita tuleks keskelt väljapoole või servast-serva ja sellisel kiirusel, et ohtu sattunud loomad jõuaksid põgeneda. Sobivama niitmismeetodi valikut mõjutab kindlasti ka põllu suurus ja kuju. Lisaks on niiduki tera kõrgus soovitatav valida selliselt (12–15 cm), et see liiguks emalindudest ja poegadest kõrgemal.

Niitmise sagedusest ja viisist sõltub põllulindude pesitsusedukus. Foto: Karl Adami.

  • Traktorile saab kinnitada spetsiaalse tõkkepuu, millega peletada masina ette jäävad loomad põgenema, enne kui nad niiduki alla jäävad. Kui näed, et loomad jäävad niitmata saarekestele, peata traktor ja aja nad sealt ära.
  • Põldlõokese, rukkiräägu ja nurmkana pesitsusvõimalused paranevad, kui silo tegemisel jääb kahe niitmisaja vahele vähemalt kuus nädalat.
  • Niida haljaskesa, põllupeenraid, kaitseribasid ja looduslikke rohumaid võimaluse korral alates juuli keskpaigast.
  • Vähemproduktiivsed pool-looduslikud kooslused sobivad hästi lihaveiste ja lammaste karjatamiseks. Karjatamisega saab hooldada ka metsaservi, kraavipervi ja veekogude kaldaid. Karjamaad pakuvad lindudele häid toitumis- ja pesitsusvõimalusi.

Põhjalikumaid selgitusi ja soovitusi leiad trükisest "Põllumajandusmaastike loodushoid".