Rähn lammutab maja?

Eestis kipuvad maju lõhkuma tavaliselt kas suur-kirjurähn või musträhn. Rähnid võivad hooneid kahjustada kolmel moel: trummeldades, toitu otsides või pesakohta rajades.  

Suur-kirjurähn (Dendrocopus major)
Foto: Eero Kiuru
Musträhn (Dryocopus martius) 
Foto: Kaisa Äärmaa 


Trummeldamiseks võivad linnud kasutada hooneid kevadel, pesitsusaja alguses oma territooriumi tähistades. Tavaliselt trummeldatakse küll kuivanud puul, aga sobivaks võib osutuda ka  mõne hoone kuiv voodrilaud. Majadele tekitatav kahju on trummeldamise puhul minimaalne. 
Mõnikord tulevad rähnid hoonetele toitu otsima. Puitvooder, palkmajade seinad ning kõiksugu praod võivad olla peidupaigaks putukatele ja nende vastsetele, keda rähn üritab sealt kätte saada. Toiduotsing võib mõnikord lõppeda täkete või lausa auguga seinas.
Peamiseks probleemiks on siiski rähnid, kes on otsustanud proovida majaseina sobivust pesakohana.  Rähnid rajavad aastas mitu õõnsust, nii pesitsemiseks kui ka ööbimiseks ja puhkamiseks.  Puitvooderdisega maja võib linnule tunduda kui tohutu suur puu, kuhu on kerge õõnsust rajada. Kui selgub, et üks koht ei sobi, proovitakse teist ja kolmandatki. Sellist käitumist esineb peamiselt kevadisel pesaehitusajal, kui noored linnud maailma tundma õpivad.


Rähni poolt hoonesse rajatud õõnsus.  
Foto: Piret Rabakukk 

Reageerida tuleks kohe, kui rähn maja vastu huvi ilmutab.  Ükskõik, milline põhjus neist kolmest rähni majja seina auku toksima meelitab, head lahendust selle ärahoidmiseks pole veel leitud. Kõige tähtsam on  reageerida kohe, kui rähni huvi maja vastu ilmneb. Seepeale loobub ta oma kavatsusest tavaliselt mõne päeva jooksul. Mida kauem lasta tal tegutseda, seda enesekindlamaks ta muutub.  Linnule tuleb näidata, et ta maja juures rahu ei saa, ja teda pidevalt häirida, näiteks käsi plaksutades või hoovil liikudes. Samuti võib panna aknale või õue mängima raadio. Peletavalt mõjuvad ka katuseräästasse rippuma seotud fooliumi või õhukese pleki ribad, tumedast papist välja lõigatud kulli siluett.

Kindlama kaitse saab võrgu või vooderdusega. Suvilate ja muude ehitiste puhul, kus pidevalt ei elata, tuleks mõelda veidi tõhusamale kaitsele. Näiteks paigaldada mõne sentimeetri kaugusele seinast peene silmaga metallvõrk või paks riie, mis takistab ligipääsu hoonele. Suvilate otsakilbid ja tuulekojad köidavad rähne eriti just seetõttu, et need on sageli tagant tühjad ja vooderdamata, tekitades hea õõnsa kõla. Abiks on vooderdamine.
Rähne maja kallalt eemale peletades tuleb meeles pidada, et enamik meie rähne on kaitse all ja tappa või vigastada neid ei tohi.