Õiguskantsler: riigil tuleb raietööde kavandamisel arvestada pesitsevaid linde kaitsva seadusega

Õiguskantsler Ülle Madise vastas kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) pöördumisele, milles paluti hinnangut kevadsuviste raiete seaduslikkuse asjus, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Nimelt keelab looduskaitseseadus § 55 lõige 6-1 pesitsevate metsalindude tahtliku häirimise ja tapmise, samuti nende pesade hävitamise. Õiguskantsler leidis sedagi, et riigil on kohustus seaduse täitmine tagada.

"Täitevvõim ei saa raietööde kavandamisel jätta arvestamata LKS § 55 lõiget 6-1 ja hindamata raiete mõju lindude pesitsusrahule ning panna kogu vastutuse tööde tegijale," teatas Madise. "Raietööde tegemiseks riigilt loa saamiseks tuleb metsaomanikul või tema esindajal esitada Keskkonnaametile metsateatis (MS § 41 lg 1). /…/ Keskkonnaametil tuleb seega hinnata üheaegselt seda, kas metsateatis on nõuetekohane ja kas taotletav raie vastab õigusaktidele (keskkonnaministri määruse "Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad" § 2). Seejuures tuleb tagada, et raiet lubades järgitaks LKS § 55 lõike 6-1 nõudeid."

Õiguskantsler nentis, et ehkki metsaregistri avalehel on teade "Tähelepanu! Lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ning lindude tahtlik häirimine on keelatud. Seetõttu soovitame lindude pesitsuse kõrgajal 1. aprillist 31. juulini raieid mitte teostada", ei pruugi see olla piisav looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide tegelikuks saavutamiseks.

Madise selgitas, et tahtlikuks loetakse muu hulgas süütegu, mille isik paneb toime kaudse tahtlusega ehk kui ta peab võimalikuks, et linde pesitsusajal ja poegade kasvatamise ajal häiritakse, pesad ja munad hävitatakse või neid kahjustatakse. "Riigikohus on öelnud, et "kui isik loob teadlikult sellise kausaalahela kulgemise, mille käiku ja tagajärgi ta ei suuda, oska ega ka taha kontrollida, kiidab ta need tagajärjed kaudse tahtluse tähenduses samal ajal ka heaks"," selgitas õiguskantsler, lisades, et Keskkonnainspektsioon võib keeldu eiravat isikut karistada ja temalt sisse nõuda ka loodusele tekitatud kahju. Sellegipoolest ei reageeri Keskkonnainspektsioon enamasti pesitsusaegsete raiete asjus tehtavatele kaebustele, viidates sellele, et kui tegutsetakse Keskkonnaameti sätestatud tingimustega metsateatise alusel, siis pole neil ka alust läbi viidavasse tegevusse sekkuda.

Õiguskantsler on saatnud oma hinnangu edasi ka Keskkonnaministeeriumile ning kodanikuliikumine avaldab lootust, et uus minister viib meie metsades toimuva majandustegevuse Eesti seadustega kooskõlla. EMA on võtnud ühendust ka Keskkonnaametiga, soovides selgitusi, milline on nende edasine tegevuskava ja -praktika, et lõppeks Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6-1 rikkumine lindude ja loomade pesitsus- ja sigimisperioodil tehtavate raietega.

Hetkel seab Keskkonnaamet piiranguid vaid looduskaitsealuste liikide pesitsuspaikades tehtavatele raietele, ometi on Eesti Ornitoloogiaühing otsesõnu välja öelnud, et lindude ja loomade pesitsus- ja sigimisperioodil metsades tehtavate raietega on tegemist metsaelanike tahtliku tapmise ja häirimisega. Seega osaleb Keskkonnaamet selliseid lubasid väljastades ka õiguskantsleri poolt viidatud kaudse tahtluse kaudu Looduskaitseseaduse rikkumises.

Loe kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks pöördumist õiguskantslerile.

Loe õiguskantsleri vastust pöördumisele.

Lisainfo:
Linda-Mari Väli
Eesti Metsa Abiks kommunikatsiooni ja üldprogrammi koordinaator
lindamari@eestimetsaabiks.ee
eestimetsaabiks.emaliikumine.ee